Hädakaitse piirid ei ole selged (0)

Hädakaitsepiirid ei ole selged

Hädakaitse mõiste on sätestatud karistusseadustiku § 28. Aga mis siis hädakaitse on? Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi ohustava õigusvastase ründe tõrjumine . Tegu, mis on hädakaitse olukorras toime pandud ei ole karistatav , kuid ainult siis kui ei ole ületanud hädakaitse piire . Hädakaitset saab eristada nii tsiviilõiguse raames kui ka karistusõiguse raames. Üldiselt kui inimene paneb toime mingisuguse teo, siis näeb seadusandja ette ka vastavad sanktsioonid ehk rakendatakse õigusnormi rikkunud isiku suhtes karistust. Kuid seaduses on sätestatud ka teo õigusvastasust välistavad asjaolud ehk asjaolud, mille esinemisel rikkujat ei panda enda teo eest vastutama - tema suhtes ei kohaldata karistust.
Näiteks kui mingisugune isik ründab teist, mille peale rünnatav hakkab karjuma ja osutab vastupanu ning seejärel ründaja otsustab enda ründeobjektiks olnud isiku ründamisest loobuda , kuid rünnatav hakkab talle järele jooksma - saab ta kätte ja peksab näiteks vaeseomaks - siis on ilmselgelt piirid ületatud. Hädakaitse korral peab arvestama ka seda, millega kurjategija ründab: kui keegi varastab näiteks käekoti ning rünnatav seejärel jookseb talle järele ja annab nuga, siis on jällegi piirid ületatud, sest rünnatav kasutas enda vara tagasi saamiseks vahendit, millega võib inimesele väga rasked tervisekahjustused tekitada, kõige hullemal juhul ära tappa. Ründe algmomendiks peetakse hetke, mil rünne vahetult, reaalselt ähvardab toimuda ning hädakaitseolukord kestab seni, kuni ründe oht on reaalne. Hädakaitseks loetakse ka seda, kui keegi teine läheb abivajavale appi ja aitab selle isiku õigushüvede kaitsmisel kaasa. Näiteks märkab keegi vägistamist - tormab seepeale appi, lüües ründajat seni, kuni oht on kõrvaldatud. Samas, kui rünnatav on juba vägistatud ehk õigusvastane tegu on kurjategija poolt lõpule viidud ja siis märkab mööduv isik abivajajat, mille peale võtab relva ja laseb kurjategijat - tegu pole hädakaitseolukorraga, sest tegu oli lõpetatud .
Seaduses on välistatud hädakaitse poksijatel ja maadlejatel. See on jällegi märk sellest, et hädakaitsepiirid ei ole selged. Näiteks, kui isikut, kes tegeleb maaldusega, ründab kurjategija. Siis sellisel situatsioonil ei tohi maadleja midagi ette võtta. Ma ei mõista seda. Kas ta peaks siis laskma endale peksa anda, ulatama veel oma rahakoti ja kurjategijale järele lehvitama? Ma arvan siiski, et kõikidele inimestele peaksid kehtima täpselt samasugused hädaseisundi seadused, olgu ta siis maadleja, poksija või lihtsalt tavaline inimene. Minu jaoks on maadleja kui ka poksija samuti tavalised inimesed.
Siiski, ma arvan, et igalühel peaks olema õigus hädakaitsele. See peaks olema kõikide jaoks võrdne. Me kõik oleme inimesed ja meil kõigil on õigus elule.
Kasutatud viited: https://www.riigiteataja.ee (Õigusvastasuse välistamine, § 29. Hädaseisund)