Kollaboratsioon ja kollaborandid (0)

KOLLABORATSIOON JA KOLLABORANDID
http://et.wikipedia.org/wiki/Kollaboratsioon
Kollaboratsioon (ladina k. 'kaastöötamine') on koostöö, kaastöötamine, partnerlus ; samuti vaenuliku võõrriigi, näiteks okupatsiooniga pealesurutud režiimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek.
Kollaborant (ka kollabratsionist) on vastavalt kaastöötaja või võõrrežiimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamisel vaenlast .
Vilniuse Rahvusvahelise Avaliku Tribunali 12.-14. juuni 2000. aasta kohtuotsus täpsustas mõistet 'kollaboratsioon' ja defineeris selle teadliku tegutsemisena okupatsioonivõimude juhiste järgi, rikkudes okupeeritud riigi õigusi, suveräänsust ja selle kodanikkonna kodanikuõigusi
http://eestimeel.blogspot.com/2009/06/uhemotteliselt-kollaboratsioonist.html
Kollaboratsioon on koostöö, kaastöötamine, töine partnerlus; samuti koostöö oma maa vaenlas(t)ega. Täpsemalt: vaenuliku välisriigi, nt okupatsiooniga pealesurutud režiimi abistamine ja/või sellega kaasaminek.
Kollaborant (ka kollaboraator, kollaboratsionist) on vastavalt kaastöötaja või võõrrežiimi kaasajooksik, st reeturlik kodanik, kes oma riigi vaenulikul hõlvamisel ja ohjamisel välisvaenlast abistab.
Väike Entsüklopeedia (Tallinn, 1. tr 2001, 2. tr 2006, lk 435)
Uuemates teatmikes peetakse kollaborandiks aga kodumaa vaenlastega või vastaspoolega koostöö tegijat; II maailmasõja ajal okupatsioonivõimudega koos töötanud isikut
Sellest hoolimata seisis 2009. aastal Vikipeedias märksõna 'kollaboratsioon' juures igijabur seletus: kodumaa vaenlaste, eriti fašistlike saksa röövvallutajate kaastöötaja.
Viimati on meie entsüklopeedia, nagu ka “Eesti kirjakeele seletussõnaraamat” (EKS, II/2, Tln, 1992, lk 397) millegipärast rõhutanud tähenduselt ebamäärast ja sovetiajal ka mitmel moel devalveerunud sõna 'kodumaa':
Kollaboratsionist- kodumaa vaenlastega (okupantidega) või vastaspoolega koostööd teinud isik.
Absurdi kaldub seegi piiritlus , kuna 'kodumaa' tähendus laieneb eesti kirjakeeles mh ka päritolumaale või -piirkonnale (EKS, II/2, Tln, 1992, lk 353) ... Nii võiks mõni täna siin mittepõliselt elav venelane seda definitsiooni järgides hakata igasugust koostööd Eesti Vabariigiga, kas või õndsa rahvastikuministri-bürooga semmimist (kohalikus vene slängis integrastiat), ilma naljata, kollaboratsiooniks pidama .
“Vilniuse tribunali kohtuotsus 2000” (Tallinn, 2003, lk 126)
Ka Vilniuse rahvusvaheline antikommunistlik tribunal kirjeldas oma 14. juunil 2000 langetatud mahukas otsuses 'kollaboratsiooni' mõistet, mis on teadlik tegutsemine okupatsioonivõimude juhiste järgi, rikkudes okupeeritud riigi õigusi, suveräänsust ja selle rahva kodanikuõigusi ehk lühidalt — kollaboratsioon on koostöö anastajaga.
Kollaboratsioonis saab eristada 3 olulisemat tasandit — siin järgnevad need tähtsuse alanemise järjekorras:
1. Poliitiline kollaboratsioon — sel tasandil on oluline vaenuliku võõrrežiimi kollaborandi tegevuse tagajärgede suur ühiskondlik ulatus ning poliitiline ja/või majanduslik tähendus — kollaboratsiooni ühiskondlik-poliitiliste eelduste , raamistiku loomine ja/või tagamine; so õieti poliitilise kuritegevuse üks vorme (riigireetmine); väljundeiks nt rahvamajanduse koormamine, kodaniku- ja inimõiguste laialdane rikkumine , massiivne ajupesu (füüsiline+vaimne surve kihutustöö, hirmuõhustiku, kuulekuse, väärõpetuste ja valede sisendamisega) vms kollaboratsiooni/teo/tegevuse toime panemine anastaja huvides.
2. Majanduslik kollaboratsioon — vaenuliku võõrrežiimi vabatahtlik kindlustamine kaaskodanike heaolu arvel tööjõudu, toodangut, saaki vm hüvesid anastajale panustades.
3. “Kriminaalne” kollaboratsioon (muu seas väga tinglik nimetus — NB! ka muil tasandeil võib kollaboratsioon konkreetse roimani küündida ja olla ühtlasi vaadeldav karistusõiguse valguses) — seda tasandit iseloomustav külg on isiklik kurjus/kuritegelikkus, st kollaborant ise n-ö määrib oma käsi, olgu kaaskodanike vahetu reetmisega või neid isiklikult vaenates või koguni surmates. (Saab muidugi alati eristada kollaboreerimise raskusastmeid — antud juhul näiteks pealekaebamisest kuni aegumatu inimsusevastase massiroimani)
http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu_liis_madisson/holokaust_vastupanuliikumine.html
Tavaliselt seadis uus võim maa vallutamise järel ametisse nukuvalitsuse, mis koosnes võõra võimuga koostööd tegevatest inimestest ehk kollaborantidest. Selliseid aktiivselt võõra võimu teenistusse astunud tegelasi leidus kõikides riikides. Tavaliselt põhjendati säärast käitumist vajadusega ka raskes olukorras ning ebameeldivaid kompromisse tehes oma maa ja rahva huvide eest seista. Tegelikult aidati aga nõnda kaasa totalitaarsete režiimide kuritegudele. Lääne-Euroopas langesid kollaborandid sõja lõpul üldise hukkamõistu alla, neid vahistati ning anti kohtu alla, silmapaistvamad kollaborandid hukati.
Kollaborandid Eestis
Joakim Puhk : oligarh, kes rikastus kommunistide abiga; ärimees-mahhinaator-riigireetur, kommunistide veriste äride hangeldaja, Riigivolikogu Välis-ja Riigikaitsekomisjoni liige, teadlik äraandja, esines 1939.a. kevadel Riigivolikogus ettepanekuga kutsuda Eestisse punaväed
Karl Säre (1903−?)
− 1925. a siirdus Hiinasse luuretööle;
− 1920. aastate teisel poolel elas illegaalselt Eestis ja püüdis üles ehitada kommunistliku partei organisatsiooni;
− 1940. a. riigipöörde üks peaorganisaatoritest, alates septembrist EKP I sekretär;
− 1941. a suvel jäi Eestisse, et organiseerida sakslaste-vastast partisanivõitlust;
− 3. septembril 1941 arreteeriti pealekaebuse tulemusena;
− oma elu päästmiseks reetis sakslastele oma kaastöölised;
Hjalmar Mäe (1901−1978)
− liitus algul Jaan Tõnissoni Rahvusliku keskerakonnaga, alates 1933. aastast Vabadussõjalaste Liiduga ning sai selle propagandajuhiks;
− 1935. a mõisteti tingimisi vangi;
− valmistas ette vabadussõjalaste mässukatset, mille eest mõisteti 1936. a 20 aastaks
sunnitööle;
− 1938. a vabanes vanglast ja oli tegev erinevates ärides;
− 1941. a lahkus koos baltisakslastega Eestist ja taotles Saksamaa võimudelt toetust
Eesti iseseisvuse taastamiseks;
− Pärast Eesti okupeerimist nimetati sakslaste poolt Eesti Omavalitsuse juhiks;
− 1944. a septembris lahkus koos sakslastega Eestist

Kollaborandid välismaal

Vidkun Quisling tegi koostööd natsi-Saksamaaga selleks, et aidata Norras võimule kollaborantlik valitsus eesotsas iseendaga.
Prantsuse marssal Henri Philippe Petain oli Esimese maailmasõja kangelane. Ometi mõisteti ta Prantsuse kohtus kollaborandina süüdi.
Poliitik Emil Hacha oli üks Tšehhoslovakkia riigi loojaid. 1938. aasta sügisel sai temast Tšehhoslovakkia president , hiljem kollaboreerus ta Hitleri-Saksamaaga.
A. A. Vlassov – NSVL kindral, kes pärast vangisattumist läks sakslaste poole üle ning lõi Saksa poolel sõdiva vene armee
http://www.virumaateataja.ee/151105/esileht/arvamus/15027450.php
Kui üks rahvas võõrvõimu poolt okupeeritakse, jaguneb rahva poliitiliselt aktiivne osa kaheks: kollaborantideks ja dissidentideks.
Kollaborandid teevad võõrvõimuga koostööd ja hoiavad ära rahvusliku enesetapu. Dissidendid võitlevad võõrvõimu vastu ja hoiavad ära mahamüümise.
http://www.ilmamaa.ee/files/pdfs/2006/Salum2%20tyh.pdf
Elada tuli okupatsioonitingimustes, mis aastakümnete jooksul küll
muutusid. Kuidas ma suhtusin okupatsioonivõimusse? Eestlaste hulgas
oli tollal metsavendi, dissidente, kaasajooksikuid, karjeriste, kohanejaid,
kollaborante ja passiivset rahvast, kes olid sunnitud ebaõiglaste
oludega harjuma.
Kätlin Joost
12 R