Kahe konflikti lahendamine (0)

AMETIVARA JA AVALIKE VAHENDITE KASUTAMINE:
http://www.mnt.ee/public/looming11052012.pdf
Loominguline riigivara kasutamine maanteeametis
Piret Reilijan
Äripäev
11.05.2012
Pärast Tamur Tsäkko skandaalset lahkumist maanteeameti peadirektori kohalt on ilmnenud, et ameti vara kasutamine oli pehmelt öeldes loominguline - puudus ülevaade, kus ameti vara parasjagu asub ning milleks seda kasutatakse.
Näiteks pärast autoregistrikeskuse ja maanteeameti ühinemist ripakile jäänud muruniiduk , millega Tsäkko alluvad nägid teda viimati koos ameti autokäruga mullu suvel maanteeametist minema sõitmas, on lausa haihtunud.
Tsäkko kommenteeris 2007. aastal 15 000 krooniga ARKile ostetud raider-tüüpi muruniiduki kasutamist selliselt , et niiduk oli tõepoolest viimati möödunud suvel tema käes, kuid reaalselt ta seda siiski ei kasutanud, vaid kasutas hoopis niiduki all olnud ameti autokäru. "Maanteeametil on üks autokäru, mille peal see niiduk oli.
See autokäru on küll olnud minu kasutuses. Kasutasin käru, ajasin muruniiduki sealt maha ja pärast ta oli seal peal. Nii et selles mõttes kunagi eelnevalt on see muruniiduk olnud minu kasutuses küll, jah," rääkis Tsäkko.
Muruniiduk haihtus. Jääb arusaamatuks, miks ei ajanud Tsäkko niidukit kärult maha juba maanteeameti territooriumil, vaid toimetas selle koos autokäruga minema. Veelgi kurioossemaks muudab juhtumi see, et niiduk on kadunud. Tsäkko sõnul peaks niiduk olema utiliseeritud, sest see oli katki. Maanteeametist aga öeldi, et utiliseerimist pole toimunud ja niiduk ei asu ka maanteeametis.
"Muruniidukit maanteeamet utiliseerinud ei ole. See kanti Tamur Tsäkko ettepanekul varade nimekirjast maha," kommenteeris maanteeameti pressiesindaja .
Lühidalt kokku võttes on tekkinud olukord, kus maanteeameti endise peadirektori ettepanekul kanti maha muruniiduk, mis viimati oli tema enda käes, niiduki edasine saatus on aga teadmata. Tsäkko sõnul niiduk tema kätte ei jäänud, ametis ei teata, kuhu see siis kadus , sest utiliseerimisele niiduk ei jõudnud. "Endale alluva asutuse varade, sh enda kasutuses olevate varade kasutamise üle otsustab peadirektor," ütles ameti pressiesindaja.
Tsäkko lahkudes ilmusid maanteeametisse ka ARKi ajal tema kasutuses olnud LCD-teler ja auto külge käiv jalgrattaraam. Nende vahepealne kasutus pole maanteeametis teada, kuid Tsäkko ise kinnitas, et kumbagi ta isiklikuks tarbeks kasutanud ei ole.
Riigiametites paberite järgi reeglid paigas. Segadus maanteeametile kuuluva varaga tekitas huvi laiemalt riigivara kasutamise korra vastu riigiametites. Äripäev saatis vastavad päringud kõikidesse riigiametitesse ning saadud vastustest ilmnes , et vähemalt teoreetiliselt on igasuguse ametite kasutuses oleva vara kasutamine väga rangelt paigas. Üldjoontes toodi ametite kaupa välja, et isiklikuks tarbeks töötajad ameti vara kasutada ei saa ning kogu vara ja selle kasutamine ning vastutus on kirjalikult fikseeritud.
Mis puudutab ameti vara mahakandmist, siis pea kõigist ametitest öeldi, et töötajatele mahakantud vara laiali ei jagata ning selle vastu puudub ka igasugune huvi. Mahakantud vara tavaliselt utiliseeritakse või leitakse mõni muu lahendus. Näiteks kaitseressursside amet tõi välja, et vara võõrandamine toimub avalikul oksjonil, kus võivad osaleda ka ameti töötajad.
Maanteeametis on mahakantud vara harvadel juhtudel jagatud ka töötajatele. "Mahakantud vara viiakse üldjuhul jäätmekäitlusjaama, kus tuleb teatud vara utiliseerimise eest tasuda. Kuna töötajatelt riigiasutus tasu nõuda ei saa, on töötajate soovi korral otstarbekam amortiseerinud vara neile anda," selgitas maanteeameti pressiesindaja.
Ameti asedirektor Margus Suik, kes vastutab haldusvaldkonna eest, kommenteeris, et mahakantud vara töötajatele jagamine pole küll päris erandlik , aga samas on seda siiski harva ette tulnud. "Nii näiteks on töötajale antud mahakantud arvuti, kasutusest väljas laud, riiul vms," märkis ta.
EETILISE KONFLIKTI LAHENDAMINE:

Eristada olulised faktid
Töökohaga seotud asjad on lihtsalt kadunud.
Muruniiduk oli Tsäkko käes, kuid selle kadumisega ta ennast ei seosta.
Tamur käskis eemaldada muruniiduki ARK-i kasutusvahendite nimekirjast.
Tsäkko lahkumisel tulid välja ka LCD- teler ja auto külge käiv rattaraam.

Määratle inimesi
Selle konfliktiga on seotud Tauri Tsäkko, kes on põhiosaline. Osaliselt on seotud sellega ka maanteamet ARK, kust need varad kaduma on läinud. Artikklis võtab sõna ka asedirektor Margus Suik.

Selgita välja eetilised probleemid
Selle artikkli eetiline probleem on töövarade kadumine või varastamine. Võib olla ka töövarade lõhkumine, mille tagajärjel töövara salaja hävitati.

Juhtumi juriidiline analüüs
Võiks öelda, et tegu on ebaeetiline ja ebaseaduslik, kuna tegu võib olla varguse ja varjamisega. Kuna juhtumile pole veel kindel lahendus leitud, on asi lahtine . Kas asi piirdus ainult varjamisega või tegu oli siiski varastamisega, ei osata öelda.
Kuid kindlaks on tehtud, et Tsäkko käsul eemaldati muruniiduk kasutatavate varade seast, mis põhjusel, pole teada.
Oma firma tagant varastamine on kindlasti ebaeetiline ja ebaseaduslik.

Põhjalik eetiline analüüs.
Kuna tegu oli varjamisega, võib olla selle taga egoism ja kõrgemaastmega töökoht. Inimesed arvavad , et kui nad on ettevõtte direktorid , et siis nad võivad kõike teha, kellegile ütlemata. Kuna see on riigiasutus, peab pidama teistega nõu, ühisvara kasutamise kohta ja veel rohkem selle mahakandmise kohta. Aga kui oled kõrgemal positsioonil, siis ilmselt tuleb ette, kus ei taheta teistega arvestada.

Järeldused
Nagu tekstist võib välja lugeda, et tänapäeval on kõrgematel positsioonidel olevatel inimestel kõik lubatud. Tegutsevad seadusevastaselt ja omapäi.
Kõik ametialased vahendid peaksid olema võrdseld kasutatavad, neid tuleks omavahel jagada ja tuleks kasutada säästlikult ning heaperemehelikult.
Ettevõttes peaks olema rohkem usaldust ja kontrolli ning selle kuritarvitamine tuleks karistusseadustiku paragrahvide 201 ja 2172 mõistes käiku lasta.
MÕJUVÕIMUGA KAUPLEMINE
http://uudised.err.ee/index.php?06253085
Tehver: mõjuvõimuga kauplemine on olnud sisutu sõnapaar 
17.05.2012 16:28 
Mõjuvõimuga kauplemine on olnud sisutu sõnapaar kõik need kuus aastat, kui see norm on kehtinud, ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver.
Mõjuvõimuga kauplemise süüdistuste kokkukukkumine nii riigikohtus kui prokuratuuris on pannud esitama küsimust nii riikliku süüdistuse kui ka seadusandja praagi kohta. Jaanus Tehver rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et mõjuvõimuga kauplemise sisutus väljendub eelkõige selles, et rakenduspraktika sellele normile on olnud minimaalne.
"Kriminaalasjade arv on olnud tõesti väga väga väike ja sisuliselt oli [riigikohtus õigeks mõistetud endisest reformierakondlasest Tallinna linnavolikogu eksliikme Mati] Eliste kaasus esimene kohtulahendini jõudnud kaasus üleüldse," märkis Tehver.
Ta lisas , et kui üks karistusnorm korruptsiooni valdkonnas on kehtinud kuus aastat ja selle tulemus on üks jõustunud kohtulahend, viitab see sellele, et see norm ei tööta. See aga ei tähenda Tehveri sõnul, et olukord riigikohtu lahendi valguses drastiliselt muutuks.
"Tegelikult ei muutu. See rakenduspraktika oli siiani praktiliselt puudulik, edaspidi ta on siis veelgi rohkem raskendatud, aga ma iseenesest ei nimetaks seda riigikohtu otsust pöördekohaks. Ta juhtis tähelepanu küll ühele teatud spetsiifilisele probleemile karistusõiguse normis , aga see ei ole mingi revolutsioon selles tähenduses, et midagi oleks praktilises elus oluliselt muutunud. Ka varem oli selle normi rakendamine suurte probleemidega seotud," nentis
Tehver.
Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimehe sõnul on sellest teemast juttu olnud ka parlamendiliikmetega erinevates komisjonides. 
Kohustuse, et mõjuvõimuga kauplemine peab olema karistatav , on Eesti võtnud korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooniga ühinedes. Tehver tõi välja asjaolu, et probleem ei ole üles kerkinud üksnes Eestis, vaid praktilises kõigis Euroopa Nõukogu liikmesriikides, kus konventsioonisätte rakendumine on tõstatunud.
"Korruptsioonivaba Eesti ühingu seisukoht on see, et meil põhimõtteliselt on vaja kriminaliseerimist selles küsimuses, aga on omaette ooper , kuidas seda mõjusalt teha," sõnas ta.
Riigiprokurör Norman Aas rääkis, et demokraatliku riigikorralduse puhul soovitakse, et võimalikult paljud huvigrupid ja kodanikuühendused räägiksid avalike otsuste tegemisel kaasa ja neil oleks mõjujõudu, probleem on aga selles, et mõjuvõimuga kauplemine läheneb mingis kohas ka seaduspärasele mõjutamisele. Vahe tegemine, mis on lubatud ja mis keelatud, võib olla mõningatel juhtudel keeruline.
Riigikohtu nüüdsest lahendist saab Aasa sõnul teha selge järelduse. "Pooleliolevad kriminaalasjad, mis meil on, tõenäoliselt lõpetatakse või loobutakse süüdistustest /.../ Tänases ajahetkes on sellel riigikohtu lahendil pooleliolevatele kriminaalasjadele väga suur mõju," tõdes riigiprokurör.
Karin Koppel
EETILISE KONFLIKTI LAHENDAMINE:

Eristada olulised faktid
Meie riigis toimub mõjuvõimuga kauplemine.
Selle artikkli puhul on kasutatud kohtuasjade käsitlemisel arvatavasti mõjuvõimu.
Inimesed ei tee vahet seaduslikul ja ebaseaduslikul mõjuvõimul.
Arvatavasti osteti keegi kohtupingist oma mõjuvõimuga ära, et sattuda mitte vangi.

Määratleda inimesi
Selles artikklis võtavad sõna Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver ja Riigiprokurör Norman Aas.

Selgitada välja eetilised probleemid
Eetiline probleem võiks olla selles, et inimesed kasutavad valesti oma mõjuvõimu ja kõrget positsiooni. Nad arvavad sama moodi, et kõrgel positsioonil olles ei pea teistega arvestama ja ,et nendel on kõik asjad lubatud, isegi ebaseaduslikult.

Juhtumi juriidiline analüüs
Võiks öelda, et juhtum on ebaeetiline ja seaduslik. Tuleb ette ka olukordi , kus asi kisub ebaseaduslikuks. Kohe kinlasti ei saa mõjuvõimu ära kasutamist pidada eetiliseks, sest kellegi äraostmine või rahage enda poole võitmine, ei ole eetiline.

Põhjalik eetiline analüüs
Inimeste mõjuvõimu ärakasutamine näitan täieliku egoistlikus, nad ei mõtle teistele vaid ise endale ja sellele, kuidas neil param oleks. Mõnikord võib lõppeda selline asi kurjemalt, isegi vanglas . Selliste inimeste jaoks on tähtis raha ja nende reputatsioon.
Kohe kindlasti ei ole mõjuvõimu ära kasutamine nende kohustus vaid nende endi huvides ära kasutamine.
Väga egoistlik oleks see, kui kõik siin väikeses Eestis hakkaksid oma mõjuvõimu ärakasutama, mis siis saaks meie väikesest riigist. Head see ei tõotaks.

Järeldused
Selle teema kohta võiks järeldada seda, et siin maailmas pole sugugi kõik nii võrdne, kui räägitakse. Rahval on küll õigus enda heaolule, kuid seda ei kasutata võrdõiguslikult ära.
Selliseid probleeme on raske lahendada, kui täpselt ei teata kellega või millega tegu on. Meie riigi kõrgmad töötajad võiksid olla eeskujuks teiste riigkodanikele ja näidata välja austust meie riigi ja meie vastu. Kõigil peaksid olema võrdsed õigused oma võimu ära kasutada aga mitte negatiivselt vaid ikka positiivselt, seaduslikult. Ja kui Eesti kodanikud ei pööra tähelepanu ebaseaduslikule võimukasutamisele, siis võiks olla politse tähelepanelikum.
KÕRVALTEGEVUS : http://www.epl.ee/news/eesti/ametnike-majandushuvid-muutuvad-salajasemaks.d?id=64711010
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ametnik-ei-saa-enam-luksjahti-amma-selja-taha-peita.d?id=20904022
KOOLITAMINE : http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus-ametnik-koolitab-tasuta-firma-aga-kasseerib-raha.d?id=63811512
KINGITUSTE VASTUVÕTMINE: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=63222
SISETEABE KORRUPTIIVNE TARVITAMINE : http://www.epl.ee/news/eesti/koolipoiss-paljastas-internetis-narvalaste-isikuandmed.d?id=50888233
http://www.postimees.ee/115097/ametniku-eksimus-paljastas-intiimsed-andmed/
http://uudised.err.ee/index.php?06144970
TÖÖKOHAVAHETUS - PÖÖRDUSE EFEKT :
TEHINGUD ISEENDAGA :
http://www.elu24.ee/1043254/lea-liitmaa-kibeleb-uuesti-sunnitama/
http://www.dejure.ee/articles/view/68