Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Karistusõiguse eksam (0)

3 HALB
Punktid

Karistusõiguse arvestus AÜ BA 3.02.2011.
Kaasuse lahendus paberkandjal esitada õppetooli hiljemalt 11.02.2011 kl 15.00
(nimi)
Antsul ja Bernil on vanad arved klaarida. Järjekordselt pubis kohtudes tuletab Ants Bernile meelde viimast kokkupõrget, millega seoses jäi tal Bernile ülekohtu eest tasumata. Ants räägib Bernile, et teab küll, kustkaudu ta koju läheb ning ei ole välistatud, et Ants ise või mõni tema sõpradest, kellel on „peale rusikate ehk midagi muudki taskus , talle pargis vastu juhtub“. Tegelikult ei ole Antsul selliseid sõpru, ta tahab Bernit lihtsalt hirmutada. Viimane hakkab aga igaks juhuks koduteele jäävat parki vältima ning tuleb koju valgustatud tänavaid mööda. Ühel õhtul tuleb koju kiirustav Berni siiski pargist läbi, näeb Antsu vastu tulemas ning arvab , et too kavatseb oma ähvarduse teoks teha. Leidmata enda kaitseks muud võimalust, haarab Berni maast rusikasuuruse munakivi ja viskab sellega paari meetri kaugusele jõudnud Antsu. Kivist pähe tabatud Ants kukub pikali , saab koljuluu vigastuse ja ajuveravalumi ning kaotab teadvuse; Berni põgeneb. Mõni minut hiljem möödub sealt jalutaja, kes helistab kiirabisse. Haiglas tehatud operatsioonga päästetakse Antsu elu. Hiljem selgub , et Ants oli tõepoolest varitsenud Berni, kui too parki suundus, kuid kavatses talle teha ettepaneku vaen lõpetada ja teineteist rahule jätta.
  • Raske tervisekahjustuse tekitamine § 118
    objektiivne koosseis: eluohtliku olukorra, koljuluu vigastuse ja ajuverevalumi tekitamine Berni poolt visatud kiviga Antsu suunas, mis tabas tema pead ja mille tõttu ta kukkus ja sai eeltoodud vigastused. kuna kukkumine ja eluohtlike vigastuste saamine oli otseselt seotud Berni tegevusega , siis tema tegevus on põhjuslikult tagajärjega seotud.
    tagajärjeks on eluohtlik koljuluu vigastus ja verevalum , mis vajab meditsiinilist sekkumist. seega kohaldatakse § 118 punkt 1.
    Põhjuslik seos on Berni tegevuse ja Antsule tekitatud raske tervisekahjustuse vahel olemas, kuna Berni poolt visatud kivi tõttu kukus Ants ning talle seetõttu tekkisid eluohtlikud vigastused. Kui Berni poleks Antsu kiviga visanud, siis ei ole põhjust arvata, et ta ikkagi oleks kukkunud ja eluohtlikud vigastused tekkinud.
    Subjektiivne koosseis: kuna Ants oli Bernit eelnevalt ähvardanud ja Bernil oli alust arvata, et ähvardused viiakse täide, siis ei tegemist tahtlusega. Berni tegutses teadmisel, et Ants oli tulnud teda ründama, ning enda teada proovis end kaitsta.
    Järeldus: Berni ei tekitanud Antsule raske tervisekahjustuse § 118 alusel
  • Raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest § 119
    objektiivne koosseis on sama, mis eeltoodud punkt I all.
    Subjektiivne koosseis: ettevaatamatus § 18 punkt 3, raskete kehavigastuste tekitamine hooletusest. Berni ei tea, et tema tekitab raskeid kehavigastusi, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema.
    Õigusvastasus: kuna Ants oli Bernit ähvardanud rünnata, siis Berni võis tegutseda hädakaitsele tuginedes § 28, kuid kaasuses on toodud, et pärast selgub, et Ants ei soovinud Bernit rünnata ning ei käitunud pargis ründaval moel, langeb hädakaitse rakendamine ära. Kuna aga Berni kujutas endale ette, et Ants on tulnud teda sinna ründama, saab rakendada § 31 punkt 1, kuna Berni kujutas endale kivi visates ette, et Ants on tulnud teda ründama, siis tulenes Berni tegu ettevaatamatusest.
    Lõplik järeldus: Berni vastutab oma teo eest § 119 punkt 1 alusel
    2. ähvardamine § 120
    objektiivne koosseis: Ants ähvardas suuliselt Bernit, et tekitab ise ja/või kolmandate isikute kaudu tema tervisekahjustuse. Kuna eelnevalt on Antsul ja Bernil olnud kokkupõrkeid, on Bernil alust karta ähvarduse täideviimist.
    subjektiivne koosseis: Antsu eesmärk ähvardamisel oli, et Berni võtaks ähvardusi tõsiselt, seega esineb tahtlus . Ants teadis või pidas reaalseks võimalust, et Berni võtab ähvardust tõsiselt. Kuna Ants viitab oma ähvardustes pargile, kust Berni igal õhtul koju läheb, siis pidi ta olema arvestanud võimalusega, et Berni võtab ähvardusi reaalselt.
    Ähvardus on lõpule viidud , kui ta on teatavaks saanud kannatanule. Seega Antsu ähvardus Bernile on lõpuni viidud sellega, et Ants selle Bernile teatavaks tegi.
    Lõplik järeldus: Ants vastutab oma teo eest § 120 punkt 1 alusel
  • Karistusõiguse eksam #1 Karistusõiguse eksam #2
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-06-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 240 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kati284 Õppematerjali autor
    karistusõiguse eksam õigusteaduskonnas

    Sarnased õppematerjalid

    Võlaõigus-Seminari kaasused 2021 2022
    47
    docx

    Võlaõigus. Seminari kaasused 2021/2022

    VÕLAÕIGUS. SEMINAR Seminar I - Võlasuhte tekkimine lepingust ja lepingueelsetest läbirääkimistest KAASUS 1 Eesti King OÜ (ostja) näeb Internetis reklaami, milles Scarpa OÜ (müüja) teatab, et müüb kvaliteetseid Itaalia kingi „Ferrare“, 100 eurot tk. Ostjal tekib kohene huvi ja ta soovib neid kingi osta. Ostja kirjutab reklaami juures olevale e-posti aadressile järgmise kirja: „Tere! Kirjutame Teile Eesti King OÜ-st. Ostame teilt 100 paari Itaalia kingi „Ferrare“, ostuhind seega 10 000 eurot (100 tk x 100 eurot/tk = 10 000 eurot). Kohale toimetada aadressile Pärnu mnt 27, Tallinn, Eesti. Lugupidamisega Peeter Küla Juhatuse liige“ Müüja vastab ostjale järgmiselt: „Tere! Tänud kirja eest. Rekvisiidid raha ülekandmiseks leiate meie kodulehelt. Samuti leiate käesoleva kirja manusest meie tüüptingimused. Lugupidamisega Müüja tüüptingimustes on mh järgmine punkt 10: „Müüja ei vastuta lepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede eest.“

    Võlaõigus
    Karistuseadustiku eriosa vastused
    36
    docx

    Karistuseadustiku eriosa vastused

    1. Elu vastu suunatud kuriteod Tapmine, mõrv (kvalifitseerivate tunnuste sisu), tapmise vähemohtlikud koosseisud. Tapmine – teise isiku surma tahtlik põhjustamine suvalise teoga. Tapmine on põhikoosseis. Õigushüve on teise inimese elu. Seetõttu ongi dispositsioonis teise inimese tapmise eest Kvalifitseerimine eeldab, et see § ei ole seotud kergendavate või raskendavate asjaoludega. Erisus võrreldes teiste koosseisudega – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Tagajärje delikt – tagajärjeks on teise inimese surm. Ehk tegu on lõpule viidud, kui teine isik sureb. Millal algab elu? Sündimise hetkest. Süüteokoosseis – Tapmine on võimalik, mis tahes suvalise teoga ( näiteks: püstolilask, mürgitamine, jne). Oluline on põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Erikoosseis – Tegevusetusega tapmine eeldab, et teo toimepanija oleks õiguslikult kohustatud kannatanu surma ära hoidma (näiteks: arstid). Vahendlik täideviija – isik, kes paneb süüteokoosseisus kirj

    Karistusõigus
    KARISTUSÕIGUS-LOENG 2021 2022
    39
    docx

    KARISTUSÕIGUS-LOENG 2021/2022

    ○ § 143. Suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimine ○ § 1432. Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades ○ § 144. Suguühe järeltulijaga ○ § 145. Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega ○ § 1451. Alaealiselt seksi ostmine ○ Vt ka süüteod alaealise vastu KarS §§ 175, 178, 1781, 179 Seksuaalsüüteod: Õigushüve ja süsteem ● Karistusõiguse lahutamine moraalist ● Kaitstavad õigushüved (vt ka 3-4-1-13-15, p 50): ○ seksuaalne enesemääramisõigus (seksuaalne vabadus) ○ alaealise normaalne (suguline) areng ● kehaline puutumatus (füüsiline ja vaimne tervis) ● KarS § 147: Noorem kui kümneaastane isik loetakse arusaamisvõimetuks Vägistamine/sugulise iseloomuga tegu: objektiivne koosseis ● Objekt: teine elav inimene (sooneutraalne) ● Suguühendus või muu sugulise iseloomuga tegu

    Karistusõigus
    Karistusõiguse konspekt
    40
    pdf

    Karistusõiguse konspekt

    KARISTUSÕIGUSE ÜLDOSA Prokuratuuri kodulehel on väga hea karistusõiguse üldmaterjal. Eesti on ka läinud üle võistlevale kohtumenetlusele ehk vaadatakse tõendite ülekaalu. Prokuratuuri eksam: Materiaal- ja menetlusõiguse kaasus II voorus provokatiivsed küsimused erinevatest eluvaldkondadest. Kaalumiskohtades tuleb tugineda teoreetilisele baasile, et mitte valele rajale minna. Eksamil ainult kaasus, hindab rohkem seda kuidas on koosseis leitud, kuidas järeldused kujundatakse. Õigeid -valesid vastuseid pole. Argumentatsioon on väga oluline. Eksamil võib olla arvuti lahti ja võib surfata ka riigikohtulahendeid!!! Menetlus saab tugineda materiaalõiguses tõestatule. J

    Karistusõigus
    Prokuroriabi eksami kaasus
    7
    pdf

    Prokuroriabi eksami kaasus

    Prokuröri abi eksam, 06.12.2010 Materiaalõiguse kaasus A ja B otsustavad pargis jalutavatelt üksikutelt vanadelt naisterahvastelt varastada käekotte. A ja B lepivad kokku, et A haarab jooksu pealt naisterahvalt käekoti ning viskab selle siis põõsasse, kus ootab B, kes omakorda toimetab käekoti eelnevalt väljavaadatud peidukohta. Mõeldud, tehtud. A ja B lähevad parki, kus nad näevad lähenemas vanemat naisterahvast C. B

    Õigus
    Karistusõiguse Üldosa
    45
    doc

    Karistusõiguse Üldosa

    KARISTUSÕIGUS 14.02.2008. a. Üldosa lõpeb kirjaliku arvestusega (10 küsimust, tuleb vastata laiemalt). Eksamil on ka 10 küsimust (51 punkti on miinimum). Kirjandus: ,,Karistusseadustik", Jaan Sootak, Priit Pikamäe. ,,Optiline karistusõigus", Jaan Sootak (üldosa on antud skeemidena). ,,Karistusõiguse üldosa skeemid". ,,Süüteomõiste ja delikti struktuur", Jaan Sootak. ,,Karistusõigus", Poigo Nuuma (konspekt). Kaasuste lahenduse metoodika. Analüüs, kas on need tunnused, mis on seaduses loetletud, kas on õigusvastane, kas on süüdi.....kuidas karistada. ,,Karistusõiguse kaasuseülesannete lahendamise metoodika", Jaan Sootak. 1. Sissejuhatus Õiguseallikas on õigusakt, mis paneb kohustusi või annab õigusi määramata hulga inimestele või väga suurele inimeste rühmale. Pretsedendiõigust ei ole meil. Meil annab kohus tõlgendusi. Aga menetlusõiguses Riigikohtulahendid on pretsedendid. Kaasus: pistise/allkäemaksu (ametniku seadusvastaseks teo

    Õigus
    PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID
    76
    pdf

    PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID

    vastu Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Raju ei ela enam koos; Kaja

    Perekonna- ja pärimisõigus
    Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused
    30
    doc

    Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused

    Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate õigushüvede (põhiväärtuste) kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, varg

    Karistusõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun