Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juristipraktika (2)

1 HALB
Punktid
Tallinna Majanduskool
Sekretäri- ja ametnikutöö osakond
Õigusteenistus
xxxxx
xxx
Juristipraktika Põhja Ringkonnaprokuratuuris
Praktikaaruanne
Juhendaja : xxxxx
Tallinn 2009
Sisukord:
Sissejuhatus 3
1.Praktika-asutuse üldiseloomustus 4
2.Praktika sisu ja kirjeldus 5
Kokkuvõte: 7

Sissejuhatus


Käesoleva aruande eesmärk on anda ülevaade Tallinna Majanduskooli õppeprogrammi alusel läbiviidud juristipraktikast ja selle raames täidetud ülesannetest ning vähesel määral ka praktika sooritamiseks valitud asutusest, milleks oli Põhja Ringkonnaprokuratuur.
Minu poolt valitud nö praktika-asutus kuulub avalikku õigusesse ning tegeleb igapäevaselt karistusõigusega. Seetõttu ei puutunud ma seal kokku koostanud lepingute ega hagiavalduste koostamisega, mis olid praktikajuhendi järgi üheks ülesandeks. Siiski koostasin praktika raames mitmeid juriidilise sisuga dokumente. Viimane oli ka minu põhikohustuseks prokuratuuris. Seega kirjutangi aruandes minu poolt koostatud juriidilise sisuga dokumentidest, milledest enimkoostatute kohta on toodud aruande lõpus ka näidised. Samuti annan ülevaate karistusõiguse menetluslikust poolest, millega samuti kokku puutusin.
  • Praktika-asutuse üldiseloomustus


    Praktika läbiviimiseks valisin avalikus teenistuses oleva asutuse - Põhja Ringkonnaprokuratuuri, mis asub Tallinnas ning mille tööpiirkonnaks on Harju Maakond. Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemissalas olev valitsusasutus, mida juhib Riigipeaprokurör, kellele allub nii Riigi- kui Ringkonnaprokuratuurid.
    Põhja Ringkonnaprokuratuuris, kus viisin läbi oma praktika, on viis osakonda . I osakond ( narko - ja isikuvastased kuriteod), II osakond (korruptsiooni-, majandus- ja ametialased kuriteod), III osakond (alaealistega seotud  kuritegevus ), IV osakond (üldkuriteod I), V osakond (üldkuriteod II). Oma praktikaaja veetsin IV osakonnas , kus põhiliselt tegelesin varavastaseid süütegusid puudutavate kaasustega. Põgusalt puutusin aga kokku ka kehalist väärkohtlemist puudutavate süütegudega.
  • Praktika sisu ja kirjeldus


    Minu peamiseks tööülesandeks Põhja Ringkonnaprokuratuuris oli koostada erinevaid juriidilisi dokumente. Kõige rohkem pidin koostama süüdistusakte (lisa 1 ja lisa 2.). Enne süüdistusakti vormistamist tuli tutvuda ka toimikuga, kus olid kirjas kõik olulised andmed süüdistatava ja tema poolt toime pandud teo või tegude kohta. Esines ka olukordi, kui leidsin, et kriminaaltoimikus toodud asjaolud on ebaõiged. Näiteks tihti ei vastanud kirjeldatav tegu toimikul olevale kuriteo kvalifikatsioonile. Toimikust avastatud nö vead arutasin läbi oma praktikajuhendajaga – prokuröriga, kellele tegin ka ettepanekuid, mis konkreetsel kirjeldatul juhul seisnes ettepanekus muuta kuriteo kvalifikatsiooni. Seejärel panin toimikust saadud andmetest kokku süüdistusakti. Viimase koostamisel pidin lähemalt tutvuma ka kriminaalmenetluse seadustikuga ja karistusseadustikuga, milledest lähtuvad ka prokurörid oma igapäevases töös.
    Iga süüdistusakti juurde pidin koostama ka riigi õigusabi andmise ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määruse. (lisa 3) Samuti koostasin määruseid siis, kui prokurör leidis, et kriminaalasjad tuleb ühendada – kriminaalasjade ühendamise määrus (lisa 4) või hoopis lõpetada – kriminaalasjade lõpetamise määrus (lisa 5). Määruste koostamine oli sarnane süüdistusakti koostamisele. Ühendamise määrusele tavaliselt eelneski süüdistusakti tegemine, kust sai juba kõik olulised andmed ka määruse koostamise jaoks. Määrusesse pidi kirjutama ka ühendamise või siis lõpetamise põhjuse ja konkreetsed seaduseviited nendele. Seega tuli ka määruste koostamise puhul uurida karistusõigust reguleerivaid seadusi. Lisaks määrustele koostasin dokumentidest veel vahistamistaotlusi (lisa 6) ning asitõendi vaatlusprotokolli (lisa 7).
    Tihti anti mulle ka lihtsalt kriminaaltoimik, ilma konkreetse ülesandeta koostada selle põhjal mingi dokument, ning paluti mõelda, vastavalt toimikus sisalduvatele asjaoludele, mis ma konkreetse kriminaalasjaga teeksin: kas asi lõpetada või saata kohtusse või kohaldada mingit muud menetlusliiki või oleks vaja ühendust võtta uurimisasutusega täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks jms.
    Lisaks erinevate dokumentide koostamisele, tutvusin praktika raames ka karistusõiguse menetlusliku poolega. Viimane seisnes põhiliselt erinevate kriminaalkohtuistungite külastamises ja jälgimises. Eriti huvitav oli jälgida neid kohtuistungeid, kus olin ise eelnevalt süüdistusakti koostanud. Kuigi ka muudel juhtudel andis prokurör mulle enne istungit toimiku läbi lugemiseks. Samuti sain viibida vahistamiste otsustamise juures. Viimased toimusid üldjuhul kohtuniku kabinetis. Nii sain natukene rohkem teada ka kohtu nö tagaruumides toimuvast.
    Ajal, mil olin praktikal, oli mind juhendaval prokuröril valvenädal. Seega sain võimaluse käia jälgimas ka seda, kuidas toimuvad kiirmenetlused. Samuti sain koos prokuröridega käia nö isikutes – prokuröride väljend selle kohta, kui nad kohtuvad kahtlustatavaga või süüdistatavaga, kes on üldjuhul nende poolt prokuratuuri kutsutud või toodud sinna sundtoomise korras, et nendega rääkida ja seletada neile erinevaid kriminaalmenetluse variante, tavaliselt küll lihtmenetlust, ning võtta temalt selle kohaldamisega nõusoleku kohta allkiri . Eelneva raames külastasin ka Tallinna Vanglat.

    Kokkuvõte:


    Põhja Ringkonnaprokuratuuris läbiviidud praktika raames koostasin erinevaid karistusõigusliku sisuga dokumente nagu süüdistusaktid ja mitmesugused määrused. Oma töös lähtusin eelkõige karistusseadustikust ning kriminaalmenetluse seadustikust, aga loomulikult ka prokuröridelt saadud nõuannetest ja ettekirjutustest.
    Kogemustega, mis valitud praktikakohast sain, jäin väga rahule. Sain võimaluse tutvuda lähemalt nii prokuratuuris kui ka karistusõigusvaldkonnas üldisemalt toimuvaga. Samuti sain seal võimaluse rakendada koolist, eelkõige karistusõiguse loengutest juba omandatud teadmisi.
    Siiski, eelpool kirjeldatud juriidiliste dokumentide koostamine muutus lõpuks liiga lihtsaks ning kohati isegi ebahuvitavaks. Mõneti parandas seda võimalus külastada erinevad kohtuistungeid ning tutvuda karistusõiguse menetlusliku poolega reaalselt, kuid põhiliselt puudutasid ka need, nagu ka toimikud mida uurisin ning dokumendid , mida koostasin siiski vaid ühte karistusõiguse valdkonda – varavastaseid süütegusid - siis ammendas see tegevus ennast lõpuks minu jaoks. Ilmselt seetõttu vahetataksegi aeg-ajalt valdkondi, millega üks või teine prokurör tegelema peab.
  • Vasakule Paremale
    Juristipraktika #1 Juristipraktika #2 Juristipraktika #3 Juristipraktika #4 Juristipraktika #5 Juristipraktika #6 Juristipraktika #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 241 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor E Kaalikas Õppematerjali autor
    Sissejuhatus 3
    1. Praktika-asutuse üldiseloomustus 4
    2. Praktika sisu kirjeldus 5
    Kokkuvõte: 7
    Lisad …………………………………………………………………………………………...8


    Sarnased õppematerjalid

    Süütegudemenetluse arvestuse kysimused
    42
    pdf

    Süütegudemenetluse arvestuse kysimused

    1. ÜLDOSA 1.1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda. Kriminaalmenetluse ülesanne on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlase välja selgitamine ja seaduse õige kohaldami

    Õiguse alused
    Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
    125
    docx

    Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

    Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi

    Kriminaalmenetlus
    Haldusõiguseõpik
    117
    docx

    Haldusõiguseõpik

    HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse

    Haldusõigus
    Haldusõiguse õpik
    117
    pdf

    Haldusõiguse õpik

    HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse

    Haldusõigus
    Haldusõiguse-õpik
    117
    pdf

    Haldusõiguse-õpik

    HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse

    Avalik haldus
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    269
    docx

    Õiguse alused eksami kordamisküsimused

    TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

    Õiguse alused
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    107
    doc

    Õiguse alused põhjalik konspekt

    Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune

    Õiguse alused
    Kohaliku omavalitsuse õigus
    75
    doc

    Kohaliku omavalitsuse õigus

    KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra

    Õigus




    Kommentaarid (2)

    kollisioon profiilipilt
    kollisioon: Aitas mind väga :)
    22:52 11-09-2012
    nilon profiilipilt
    nilon: Oli abiks
    21:35 27-10-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun