tegevuste ja ehitusmängude osas. Tegevuste temaatika mitmekesistub. Laps on suuteline täiskasvanu sõnalisel korraldusel tahteliselt suunama oma tähelepanu nõutavale tegevusele või objektile. Esemete vaatlemisel oskavad nad välja tuua üksikosi ja näha vastastikuseid seoseid, oskavad hinnata esemete värvust, vormi, suurust, ruumilisi suhteid, muusikaliste helide rütme jne. Mõtlemises on esiplaanil kaemuslik-kujundiline mõtlemine. On iseloomulik konkreetne kujutlus esemetest, nende omadustest ja esemetevahelisest seosest. Aktiivselt hakkavad lapsed kasutama võrdlemist, püüavad välja tuua esemete sarnaseid ja erinevaid omadusi, märkavad sarnaseid esemeid. Selles vanuses muutub fantaasia aktiivseks, mille abil annab laps sisu ja mõtte kõikidele oma tegevustele.Fantaasia arvestamine ja aktiviseerimine arendab lapse loovust, mõtlemist, mälu ning soodustab seega isiksuse kujunemist. Lapse
Koolieelses eas laste mõtlemine erineb oluliselt täiskasvanu omast. Laste teadmised ja arutlemise tase on piiratumad, sõltudes rohkem kontekstist kui täiskasvanutel. Nad mõtlevad erinevatel ajahetkel, erinevates situatsioonides ja valdkondades erinevalt, nende seletused on suuresti isiklikud ja ajas muutuvad (Kikas, 2008:20). Lastel areneb koolieelses eas mõtlemise kolm üksteisega põimunud vormi: kaemuslik-praktiline, kaemuslik-kujundiline ja verbaalne mõtlemine. Arengu käigus domineerib kord üks, kord teine vorm, moodustades ühtse terviku last ümbritseva reaalse maailma tundmaõppimiseks. Seejuures tuleb rõhutada, et mõtlemine kujuneb ja areneb eelkõige mõtestatud ja sihipärases esemelises tegevuses (Strebeleva 2010: 8). Kõige tähtsam etapp mõtlemise arengus on seotud lapse kõne kujunemisega. Esemelises tegevuses
4. Motoorika. 3.3.2. Põhitaotlus on kujundada baasoskuste harjumuslik sooritamine 3.3.4. Kõne. 3.3.5. Õppetöös rakendatakse valdavalt üldõpetuslikku tööviisi, 3.3.7. Elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse kujundamine. 3.3.9. Oluline on õpetada õpilast tuttavas situatsioonis jõukohaste ülesannetega võimalikult iseseisvalt toime tulema 3.5. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III arengutasemel 3.5.1. Tunnetustegevuses kasvab märgatavalt mälu roll ja kujuneb osaliselt kaemuslik-kujundiline mõtlemine 3.5.1.1. Tajude arendamine. Aja ja ruumi analüütiline tajumine samal ajal eri meeltega 3.5.1.2. Mälu. Tuttavate objektide graafiliste kujutiste valikuline äratundmine ja meenutamine ülesandest lähtuvalt. 3.5.1.3. Mõtlemine. Kaemuslik-praktilisele mõtlemisele lisandub osaliselt kaemuslik-kujundiline mõtlemine, 3.5.1.4. Motoorika. 3.5.2. Põhitaotlus on võimalikult iseseisev toimetulek igapäevases elus ja õpitud tegevustes. 3.5.5
jne. MAAILMAAJALUGU Mõistuse Odüsseia, teadvuse dialektiline areng tees antitees süntees konservatiivne — õigustab kõike, kuid ka revolutsiooniline — miski ei jää, ei püsi Teadvus on mõisteline, saavutab oma igal astmel täpsema tõsikindlama teadmise. VAIMU ENESETUNNETUSE VORMID: 1. Kunst Antiik Kaemuslik 2. Religioon Keskaeg Kujutluslik 3. Filosoofia Uusaeg Puhas mõtlemine HEGEL KUNSTIST Kunst ei ole 1) dekoratiivne e. iluasi 2) didaktiline e. õpetav-moraalne 3) mimeetiline e. jäljenduslik Vaba kunsti olemus olla tõe avaja vaimu enesetunnetuse varastel etappidel. Kunstiline tunnetus küll meeleline ja seega võõrandunud vorm, kuid vaim suuteline teda
· Teravdamine- üksikute joonte esiletoomine Fantaasia ja kujutus on sarnased sellepoolest, et mõlema tekkimisel puudub objekti vahetu mõju. Oluline erinevus on aga selles, et taju kujutlus reprodutseerib fantaasia aga loob uut Mõtlemine · Mõtlemine on protsess, mis toimub ülesannete lahendamisel, kasutades seejuures juba olemasolevaid teadmisi · Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetusprotsess · Mõtlemise liigid ( ei ole kts) Kaemuslik- motoorne mõtlemine Kaemuslik- kujundite mõtlemine Abstraktne mõtlemine Mõtlemisoperatsioonid · on võtted, mida inimene oma mõttetegevuses kasutab · mõtlemisoperatsioonid on analüüs, süntees, võrdlemine, abstraheerimine, üldistamine · Analüüs on mingi eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks ( nt keele õppimisel jagatakse lause sõnadeks, silpideks, häälikuteks) Mõtteline analüüs on välja arenenud praktilisest analüüsist
Tähelepanu, mälu -LIIGID, ARENG LOOGIKA STRUKTUUR INTELLEK- KAEMUSLIK- UUS INFO - TUAALNE MOTOORNE SKEEMID MÕTLEMINE (0-3 a) KONKREETSED KAEMUSLIK
2.4. Lihtsustatud õppe sisu on valdavalt suunatud praktiliste oskuste ja teadmiste omandamisele. 2.5. Lihtsustatud õppes suunatakse õpilast omandama sotsiaalseid kogemusi: täitma ülesandeid koostöös, eeskuju järgi, näidise põhjal ning sõnalise selgituse alusel. 2.6. Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja klassi õpilastega. 3.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 1.2. klassis 3.1.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, mõtlemine on kaemuslik-praktiline, areneb kaemuslik-kujundilise mõtlemise suunas, tegevusega kaasnev kõne on vähene. 3.1.3. Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel (MINA ise) ning MINA MEIE suhetel 3.1.4. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse vastavalt õpilaste individuaalsetele iseärasustele õppeülesandeid. 3.1.5. Väärtuskasvatuses kasutatakse ülesandeid, kus on vaja hinnata käitumisakte põhimõttel ÕIGE
Suhtumine suulisesse ja kirjalikku esitusviisi kirjalik tekst autoriteetsem, kuid on ka aegu, mil suuline tekst oli autoriteetsem. kui analüüsida jutustavaid tekste nt meelelahutuslikke ja kui keegi uurima hakata, siis jutt muutub kohe. !tuleb leida ka algus/põhi ja siis hakata seda võimendama. II probleem.Suuline kultuur suulise kultuuri juures peab olema see kindel, et ta on kogetav. nähtav jne. omane see, et ta on kaemuslik: mis on info, kuidas see salvestatakse, kuidas mälust kustutatakse - need erinevad kahe kultuuri vahel. suulises kultuuris keskendutakse protsessile, korduvatele nähtustele. olukordades osalemise kaudu antakse suulist kultuuri edasi., suulises kultuuris puuduvad abstraksed pildid. suuline kultuur huvitatud protsessist, mis meid ees ootab. pildid on vaimulised, mitte abstraktsed ühtsed märgid (tanu) jne hakkab lagunema Kirjalik kultuur keskendutakse ainulaadsetele sündmustele
2.Õppekavade matemaatika osa eesmärkide ja sisu analüüs (mis on ühist, mis erinev; hinnang toimunud muutustele) Elementaarsete matemaatiliste kujutluste arendamise ülesanded on: äratada ja arendada laste huvi ümbritseva tegelikkuse vastu; anda esmaseid teadmisi meid ümbritsevate esemete ja nähtuste mitmekesisusest, sellest et kõik elus toimub ajas ja ruumis; arendada kaemuslik-praktilist mõtlemist ja sensoorseid võimeid, luua eeldused mõtlemise loogiliste vormide kujunemisele. 1999.a õppekava eesmärgid olid kujundada ja/või korrastada esemete maailm, et laps suudaks orienteeruda, mõista ja kasutada olulisemaid ajalisi-ruumilisi seoseid ning sooritada igapäevatoiminguid; luua kujutlused arvudest, suurustest, kujunditest. 2008.a õppe- ja kasvatustegevuse
objektide äratundmine.Algub räägib laps ainult sellest, mida tajub - kõne on situatiivne ja sõltub lapse tegevusest. Kasutatavad sõnad kuuluvad baassõnavarasse. Ka kõne mõistmine sõltub situatsioonist. Kui laps hakkab kasutama verbi minevikuvorme, annab se tunnistust sellest, et lapse kõne hakkab toetuma ka mälule. Mälu - umbes 5 a vanuses on mälu kiire areng muutnud selle juhtivaks tunnetusprotsessiks. iseloomulik on taju põimumine mälukujutlustega. Kaemuslik- praktilisele mõtlemisele lisandub kaemuslik-kujundiline. Lapsel on tajukujutlused ülesannete praktilisest lahendamisest, kujuneb võimalus kasutada pilte ülesannete täitmiseks. Paralleelselt areneb verbaalne mõtlemine. Kõnele taju alusel lisandub kõne kujutluste põhjal, samal ajal võimaldab teiste isikute kõne täiendada oma mälukujutlusi. Hakkab arenema sisekõne, mis võimaldab opereerida mälukujutlustega ja reguleerida oma tegevust.
Kõne arengu peetus võib aga halbade asjaolude kokkulangemisel osaks saada lapsele, kes pole rinnast üldse või on vähe sellest toitunud, mistõttu tal teatud suuõõnelihased on juba ette määratud olema logopeedi tööpõld (Kagan 1994, 44). 1.4 Koolieelne iga Koolieelikute juures äratab tähelepanu emotsionaalsuse alanemine, passiivsus kõigis tegevusliikides, aga eriti mängus, puudub võime elada kaasa teistele inimestele, nende mõtlemine on kaemuslik-toiminguline (kodus kasvaval lapsel aga kaemuslik-kujundiline), käitumine impulsiivne. Suhtlemist täiskasvanutega võib võrrelda alla aastaste kodus kasvanud lastega - lastekodulapse käitumine taotleb tugevalt täiskasvanu tähelepanu ja heatahtlikkuse saavutamist, mis tuleb esile lapse eredates emotsionaal-miimilistes väljendustes, tema vaesunud kõnes ja vähearenenud ekspressiiv-miimilistes väljendustes.
Kuna kõnekeel on kurdile ikkagi teiseks keeleks, siis on sõnavara puudulik ja ebatäpne, koartikulatsioon puudulik, esinevad tempo ja rõhu vead. Kuna viipekeel visuaalsena allub hoopis teistele grammatilistele reeglitele, siis mõjutab see ka kõnekeelt: muutevormide kasutamine, sõna tähenduse laienemine või kitsenemine, sõnade segistamine mõne tunnuse alusel. Kõne arenguga on omakorda seotud mõtlemine. Tingituna visuaalsest keelest on mõtlemine kaemuslik-kujundlik. Verbaal-loogilise mõtlemise tase sõltub keele valdamise tasemest. Raskusi on üldistamisega, mõtlemine on konkreetne. Raskestimõistetavad on ülekantud tähendused ja abstraktsed ütlused. Suhtlemisel võiks vältida keerulisi lausekonstruktsioone ja ümbernurga ütlemisi. Vahetu otsekohesus annab kõige paremaid tulemusi. 0,1% inimestest kasutab esimese keelena viipekeelt. Paljud nendest inimestest on sündinud kurdina või jäänud kurdiks väikelapseeas
• Mõistab , mida mudelite järgi õppimise kaudu; tähendab 2 tükki. • Vajab oma tegevusele tagasisidet ! • Kopeerib paberil ringi 3 aastane – kognitiivne areng 3 aastane – kognitiivne areng • Kolmeaastase lapse tähelepanu on tahtmatu ja • Areneb taju (nägemine, kuulmine, kompimine), küllalt lühiajaline. mõtlemine (kaemuslik-motoorne st. mistahes • Tahteline tähelepanu on ainult hetkeline. küsimuse või ülesande lahendamiseks vajab ta • Tähelepanu püsivus suureneb aga tunduvalt, kui tegutsemisvõimalust). lapsel on AKTIIVSE TEGUTSEMISE VÕIMALUS. • fantaasia on veel passiivne, mida on vaja ergutada. • Tegevusetus ja liikumatus VÄSITAVAD LAST. Fantaasia tagab lapse vaimse aktiivse kasvu ja arengu.
pisike tüdruk. Ta vaatas mind pkalt ja korjas mu siiski üles. Selle väikse tüdruku taskus on ikka palju soojem ja huvitavam. Siin on veel teisigi olendeid keda ma varem näinud pole või siis ainult kaugelt. Ei tea kuhuma ma nii jõuda võin. Võib-olla kuskile kus on hea ja soe. Mõtlemine Mõtlemine on protsess mis toimub ülesannete lahendamisel kasutades seejuures juba olemasolevaid teadmisi. Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetus protsess. Mõtlemise liigid on: 1.kaemuslik-motoorne (vaatamine-liikumine) 2.kaemuslik-kujundiline 3.abstraktne: toimub ainult sõnade abil Mõtlemisel kasutab inimene erinevaid mõtlemis operatsioone. Mõtlemis operatsioonid on mõtted, mida kasutatakse mõtlemisel: analüüs süntees võrdlemine üldistamine abstraheerimine Analüüs on mingi eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks. Mõtteline analüüs on välja arenenud praktilisest analüüsist. Mõtteliselt on võimalik analüüsida ka selliseid asju mis praktikas
Õigesti seatud hüpoteesi põhitunnused: 1) Hüpotees peab olema vastavuses faktiga, mille alusel ta sõnastati ning mille selgituseks koostati. 2) Hüpotees peab arvestama varem avastatud seaduspärasusi, ta peab küll avama uued rajad teaduses, kuid ei tohi olla vastuolus varem teaduslikul teel saadud resultaatidega. 3) Hüpotees peab olema kontrollitav. 10. Maailma tunnetuse kolm võimalust (kaemuslik, empiiriline, teaduslik) olemus, kuidas infot, fakte hangitakse, erinevused, näited. Objektiivsuse ja subjektiivsuse mõiste. 1) Kaemuslik tunnetus põhineb meeleorganitega vahetult vastuvõetud informatsioonil. Me kuuleme, näeme, haistame, maitseme, kompame, orienteerume, hoiame tasakaalu ning meil on intuitsioon meelte kaudu. Kõigi nende meelte kaudu võtab inimene pidevalt valikuta vastu tohutut informatsiooni hulka.
Inimesel on see muutunud teadlikuks uurimis- ja orienteerumisprotsessiks ning see käivitabki mõtlemise. Mõtlemine tekib ajus vaid siis, kui kerkib küsimus, millele otsitakse vastust. Mõtlemist ei teki, kui vastus on juba teada. Selles olukorras otsib mälu teadaoleva vastuse välja . Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetusprotsess, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid seoseid ja suhteid esemete ja nähtuste vahel. Mõtlemise areng jaguneb: · Kaemuslik- motoorne mõtlemine kuni 3. aastani, praktiline kogemus; · Kaemuslik-kujundiline mõtlemine 4. 7. aastani, puudub osa mõisteid, mõtlemine allub kogemusele ja vahetule tajule · Abstraktne mõtlemine mõtlemine abstraktsete mõistete abil. Mõtlemise individuaalsed iseärasused: · Iseseisvus on oskus näha ja püstitada küsimusi, probleeme ja lahendada need · Paindlikkus on oskus muuta esialgselt kavandatud ülesande lahendamise plaani
2.6. Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja klassi õpilastega.Tähtis on koostöö eripedagoogiga, aineõpetajatega, lapsevanematega, kutseõppe korraldajatega, valla või linna esindajatega, vajaduse korral spetsialistidega väljastpoolt kooli ja õpilastega." 3. ÕPPE JA KASVATUSE RÕHUASETUSED NING TAOTLETAVAD PÄDEVUSED 3.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 1.2. klassis 3.1.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, mõtlemine on kaemuslik- praktiline, areneb kaemuslik-kujundilise mõtlemise suunas, tegevusega kaasnev kõne on vähene. Õppetöös on eelistatud üldõpetuslik tööviis või üld- ja aineõpetuse kombineeritud variant. Soovitatav on õppimine praktilise tegevuse ja didaktilise mängu kaudu. Õppematerjal esitatakse õpilastele jõukohases mahus, õpilaste tegevust verbaliseerib valdavalt pedagoog. 3.1.2. Õpetuse põhitaotluseks on õpilase rolli mõistmine ja vastavate alusoskuste
Seeria küsimusi, millest teatavat osa võib korrata mõtlemisprotsessi käigus, sest need on üldisemad ja võivad olla kasulikud terve hulga ülesannete täitmisel, kaasa arvatud andmetest järelduste tegemine, argumentide analüüs jne. Kuigi kõigi nende ülesannete lahendamisel jääb algoritm samaks, muutuvad konkreetsed vahendid sõltuvad ülesande iseloomust. 7. Mõtlemise liigid: reprodutseeriv ja loov; diskursiivne ja intuitiivne, loogilis- abstraktne ja kaemuslik-motoorne, teoreetiline ja praktiline;konvergentne ja divergentne;kujundlik ja verbaalne mõtlemine. Reprodutseeriv ja loov- reprodutseeriv mõtlemine kordab, toob esile varem teadaolevat, näiteks loengul või õpikus esitatu. Loov mõtlemine genereerib aga uusi ja originaalseid ideid või nende väljendusi helis, värvis jne. Loovuse takistuseks ehk sisetõketeks võivad olla madal motivatsioon ja mõttelaiskus, aga ka madal enesehinnang.
Ühist õigust ei saa olla seal, kus ei osata end seostada teistega, kus sõpra koheldakse vaenlasena. Euroopa alguses ei olnud mitte ühtsus vaid hoopis mitmekesisus. Arhailine- algne, varajane. Arhailine põlvkond säilitab kultuuri, hoiab kinni isade pärandist. Arhailises õiguses puuduvad tõelise seadusandlikkuse olemuslikud elemendid, abstraktsed mõisted, materjali esinemiskorra süstemaatika. Modernne seadus on kvaliteetne sest sõnakasutus on säästlik. Frankide mõtlemine oli kaemuslik välise nähtumuse kammitsais. Ruum, aeg ja teod olid tunnetuslikud. Õiguspraktika ei sõltunud kirjalikust vormist. Õiguses kirjas mõisted olid poeetilised. Oli olemas õiguskäsk, järjekord, saabumise järjekorras jms. Riik kui organisatsioon Superstruktuur II (riik+õigus) Superstruktuur I tsiviilõigus Superstruktuur isik+õigus Hammurapi koodeks-lõi Babüloonias korra nn valitseja õigus, õigust loob kuningas , tema ametnikud.
korvis suureneb-Maslow mõõtmise täiuslikkusest ja osutuda petlikeks c)küsime nõu 8. Teadus ja ühisk. Mood. hierarhia. vaatlusobjektist. Faktid fiksee- autoriteedilt-võib eksida d) terviku. Teadus on kui ühisk. 12. Maailma tunnetus ritakse, klassifitseeritakse, teeme uurimuse. tööriist, mille abil lahend. kaemuslik-meeleorganitega kõrvutatakse ning lõpuks 2. Uurimuse vajadus- järg.ül.d a)rahuld.ühisk.vajadusi vahetult vastuv. Info, mis oletuste hüpoteeside kontroll. probl.lahend. ei laabu b)tagada ühisk. Julgeolek töödeld. Ajus ja võet.vastu Vaatlus jagun. Pidevvaatlus igapäevase mõtlemise abil. c)kindl.maj.konkur.võime ja vajal.otsused edasiseks käitu- (seire, monitooring), korduv-
" Järgnevalt need eesmärgid veelgi konkretiseeritakse, jagatakse väiksemateks eesmärkideks: "2.8. Praktilise tegevuse baasil areneb suhtlemine ja kogemustele (mälukujutlustele) toetuv vaimne tegevus, kujunevad tunnetustegevuse elementaarsed oskused. 2.9. Õppe- ja kasvatusprotsessi käigus õpivad õpilased oma võimetele vastavalt: 1) kasutama olemasolevaid teadmisi ja oskusi varieeruvates tingimustes; 2) küsima ja uusi oskusi omandama; 3) tegutsema; 4) kasutama oma kaemuslik-kujundilist intellekti, reguleerima emotsioone lähtuvalt oma intellekti arengust; 5) konstrueerima eeskuju ja näidise alusel; 6) võrdlema oma tegevuse tulemust etaloniga; 7) õppima koostegevuses või juhendatult koos teistega, õppima jälgima kaaslaste ja oma tegevust ning hindama resultaati; 8) lahendama praktilisi probleeme ja tegema valikuid." Need eesmärgid saavutatakse järgmiste meetodite abil: "4.2. Toimetulekuõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava,
Substantsid ei kujuta endast massi, vaid on individualiseerivad. Põhjused- teaduslik teadmine puudutab põhjuseid. Põhjus on vastus küsimusele miks. Põhjus võrdub liikumise allikas. Põhjused on uutmoodi väärtused, toimuvad muutused ja liikumine. 5. Aristotelese eetika on eudaimonistlik. Selles on keskne voorusõpetus. Voorused jagas ta vaimseteks ja tahtelisteks. Et inimese olemuse määrab mõistusehing, siis on tema õnnestavaim tegevus kaemuslik mõtlemine; sellega seostuvad vaimsed voorused, nagu tarkus ja arukus. Eetilisi voorusi iseloomustab võime olla mõõdukas, valida äärmustevaheline kesktee. Eluviis: õigluse sidus Aristoteles võrdsuspõhimõttega, kuid orjanduse pooldajana taotles ta võrdsust olemasolevate klasside ja ühiskonnakihtide piires. Mõistus on inimese kõige jumalikum osa. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod.
orienteerumisprotsessiks ning see käivitabki mõtlemise. Mõtlemine tekib ajus vaid siis, kui kerkib küsimus, millele otsitakse vastust. Mõtlemist ei teki, kui vastus on juba teada. Selles olukorras otsib mälu teadaoleva vastuse välja (Sõerd1988: 63). Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetusprotsess, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid seoseid ja suhteid esemete ja nähtuste vahel (Sõerd 1992: 155). Mõtlemise areng jaguneb: · 1.Kaemuslik- motoorne mõtlemine kuni 3. aastani, praktiline kogemus; · 2. Kaemuslik-kujundiline mõtlemine 4. 7. aastani, puudub osa mõisteid, mõtlemine allub kogemusele ja vahetule tajule · 3. Abstraktne mõtlemine mõtlemine abstraktsete mõistete abil. Mõtlemise individuaalsed iseärasused: 1. Iseseisvus on oskus näha ja püstitada küsimusi, probleeme ja lahendada need 2. Paindlikkus on oskus muuta esialgselt kavandatud ülesande lahendamise plaani 3
Operatsioonid: analüüs ja võrdlemine välimuse põhjal hiljem hakatakse võrdlema funktsiooni alusel. Kategoriseerimine keerulisematel ja abstraktsetel alustel. Oluline on see, mida saab objektiga teha. Teadmiste seostamine ja faktide süstematiseerimine. Probleemilahendus katse-eksitus-meetodil- võime ette kujutada tagajärgi planeerimisoskus. Lapsed ei kujuta ette, kui käitun nii, siis mis juhtub. Ei oska näha tagajärgi, peab olema isiklik kogemus. Kaemuslik-praktiline- kaemuslik- kujundline- verbaalne. Alguses lapsed mõtlevad tegutsedes, kõike tuleb ise läbi teha. Kujundiline mõtlemine võimaldab mõelda piltide alusel, kujutlused lapse peas, võimaldab lastel nn paigal püsida- peab olema isiklik kogemus. Verbaalne mõtlemine- saame mõelda sõnade vahendusel, kas väga väikeses või suures kategoorias. Laps peab ise tegutsema, et mõelda esimesed 5 eluaastat. Kujundiline mõtlemine kestab 12-14 eluaastani. Kõne areng
käsitlemine (sh. materialiseeritud tegevuse kasutamine), õpetamine osaoskuste kaupa ning algoritmide rakendamine põhitoimingu kujundamisel, pedagoogi osalemine praktilise tegevuse verbaliseerimisel jms. Esimesele arenguetapile (I-П klass) on iseloomulikud järgmised iseärasused: Juhtiv psüühiline protsess on veel taju (osaliselt võrreldav eakohase arenguga lapse omaga enne 5-aastaseks saamist), peamine mõtlemise liik kaemuslik-praktiline, sisekõne ja kõne reguleeriv-planeeriv funktsioon kujunemata, tahtlik või tahtmatu meeldejätmine ei erine, kasutatakse baaslauset, mis on sageli veel agrammatiline. Kooli astudes ei tunneta abiõppelaps ennast veel õpilasena: ei ole valmis vaimseks tegevuseks, iseseisvalt suudetakse sooritada ainult varem omandatud toiminguid. Esimese etapi ülesanne (kõigis ainetes) on kujundada õpitegevuse elementaarseid
Kanti ,,kategoorilise imperatiivi" doktriin jt. PLATONISM filosoofi Platoni ja ta järelkäijate idealistlik õpetus, mille järgi aistitavate asjade maailma kõrval ja sellest kõrgemal eksisteerivat mingi tõeline , mõistusega tabavate ideede maailm, kuna asjad on vaid ideede varjud. ARISTOTELESE ,,KULDSE KESKTEE DOKTRIIN" - Selles on keskne voorusõpetus. Voorused jagas ta vaimseteks ja tahtelisteks. Et inimese olemuse määrab mõistusehing, siis on tema õnnestavaim tegevus kaemuslik mõtlemine; sellega seostuvad vaimsed voorused, nagu tarkus ja arukus. Eetilisi voorusi iseloomustab võime olla mõõdukas, valida äärmustevaheline kesktee. EUDAIMONISM (kr eudaimonia - õnnelikkus, hea käekäik või saatus) - eetiline teooria või mõtteviis, mille kohaselt on inimese eesmärgiks õnneliku elu saavutamine. Õnnelikkus ei seisne seejuures mitte mõnesuguses rõõmustamises millegi üle või üldse rõõmsas meeles,
➧Kõne areng. Selles vanuses peaks lapse kõne vastama nii häälduslikust kui grammatilisest küljest emakeele normidele ja võimaldama lapsel ennast vabalt väljendada. ➧Tunnetustegevus. Juhtivaks tunnetusprotsessiks on selles vanuses mälu, mis tähendab, et laps saab mõelda kasutades oma kogemusi ning omandab uusi teadmisi ilma, et peaks praktiliselt kõike järele proovima. Mõtlemise vormidest on valdav kaemuslik-kujundiline, mis lubab lapsel kujutada peas ette olukordade või ülesannete lahendamist enne, kui ta neid päriselt lahendama hakkab. Samuti võimaldab see mõtlemise tüüp paremini mõista piltidel kujutatut, k.a. neid olukordi, mida laps pole ise läbi elanud. ➧Suhtlemine eakaaslastega ja mänguoskused. Suur osa mänguajast kulub reeglitega mängudele, mille käigus täiustuvad muuhulgas laste arvutamise ja keeleoskused. Olulisel kohal on ka lavastusmängud. Omavahelistes konfliktides
ARHAILINE ÕIGUS 13. X MMXII Arhailise õiguse erinevused ratsionaalsest (Hattenhaueri järgi) · Arhailised mõttevormid püsivad elus ka kõrgkultuurides ja võivad isegi aastasadade pärast uuesti mõjule pääseda. · On vormirikkamad kui kõrgkultuurid · Keele ja normide põimik on keeruline · Erinevad kõrgkultuuridest olemuslikult teist laadi mõtlemise ja arusaama, elu ja maailma tõlgitsemise poolest Arhailine mõtlemine on kaemuslik, mitte abstraktne · Kinnituseks toob Hattenhauer vanade barbarite seaduste (Lex Salica umbes aastast 500) trahvikataloogid. Ei võeta tegu vargusena kokku, ei kasutata asja mõistet ja ei ole järjestanud väärtuse järgi. · Järjekord on olulisuse järgi elatusmajanduse tingimustes elava talupoja jaoks. · Teo objekti peab nägema või piltlikult ettekujutama. Suuline kultuur · Unustada ei tohi suulise kultuuri mälutehnilisi võtteid ja kirjaliku kultuuri
väljatöötamisega, tegutsemisega. o 3.liigitus: Teoreetiline mõtlemine Empiiriline mõtlemine ehk andmete analüüs Loogiline mõtlemine Intuitiivne mõtlemine ehk silmapilgul tekkiv mõtlemine Realistlik mõtlemine Autistlik mõtlemine ehk enesele keskenduv Produktiivne mõtlemine · Mõtlemise areng: o Kaemuslik motoorne mõtlemine kuni 3. aastani, praktiline kogemus o Kaemuslik kujundiline mõtlemine 4-7 aastani, puudub osa mõisteid, mõtlemine allub kogemusele ja vahetule tajule. o Abstraktne mõtlemine mõtlemine abstraktsete mõistete abil · Mõtlemise individuaalsed iseärasused: o Iseseisvus oskus näha ja püstitada küsimusi, probleeme, lahendada need o Paindlikkus oskus muuta esialgselt kavandatud ülesande lahendamise plaani
Mõtlemine on tunnetustegevuse kõrgeim aste, mille käigus laps lahendab tema ette püstitatud probleeme. Mõtlemise arendamine toimub kahes suunas: ülemineku tagamine tajuülesannetelt mõtlemisele (mõtlemisoperatsioonide kujundamine) ning mõtlemise eri vormide arendamine. Mõtlemisoperatsioonidest on väikelapsele jõukohased võrdlemine, rühmitamine, üldistamine ning isegi lihtsamate põhjus-tagajärg seoste mõistmine. Eakohaseks mõtlemisvormiks on kaemuslik tegevuslik (praktiline) mõtlemine, mis kujuneb ja areneb ainult praktilises tegevuses. Laps liigitab esemeid alati selle järgi, mida tema nendega teha saab, sest ta mõtleb niimoodi. Aja jooksul muutub selline liigitus liiga lihtsaks ning laps muudab seda keerukamaks. Kogemused tulevad ise tegutsedes ning laps üritab mingit asja korduvalt tehes seda enda jaoks selgeks mõelda. Üsna väikesele lapsele sobib mõtlemise arendamiseks võrdlemine. Loomulikult suudab ta
ei ole esmaseid substantse ei saa olla ka midagi muud. Substantsid ei ole vaid mass ja on individualiseerivad. Põhjused teaduslik teadmine puudutab põhjuseid. Põhjus on vastus küsimusele MIKS, on liikumise allikas. uut moodi väärtused, toimuvad muutused ja liikumine. Aristotelese eetika eudaimonistlik. Keskne on vooruseõpetus. Voorused jagunevad: 1. Vaimsed (tarkus, arukus) inimese olemuse määrab mõistusehing, tema õnnestavaim tegevus on kaemuslik mõtlemine. 2. tahtelised iseloomulik võime olla mõõdukas ja valida kesktee Eluviis õiglus seotud võrdsuspõhimõttega, kuid Aristoteles toetas orjandust ja taotles võrdsust klasside piires. Mõistus inimese kõige jumalikum osa. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Ei leidu kohta üksikisiku mina-vormilisele eredusele, tema tahtele ja vabadusele. 5) Mina-filosoofiline küsimuseasetus Sokratesel ja Protagorasel (loeng; Saarinen, 16-21) Sokrates:
ja tegevuse tingimustele, neile ülesannetele, mis tekivad ta ette mängus, joonistamisel, konstrueerimisel. Just seetõttu on laps koolieelses eas sensitiivne õpetuse suhtes, mis rajaneb kujundilisele mõtlemisele. Liigne kiirustamine loogilise mõtlemise stimuleerimisel pole sihipärane. Ka pärast loogilise mõtlemise omandamist ei kaota kujundiline mõtlemine oma tähtsust - ta on vajalik igapäevase loomingulise tegevuse jaoks. Reaalsete ruumiliste mudelite loomine on vaimse võime - kaemuslik-ruumilise modelleerimise arengu allikaks. Selle võime arenguga seletub, et lapsed mõistavad kergelt ja kiirelt erinevaid skemaatilisi kujutisi ja kasutavad neid. Nii võib viieaastane koolieelik ka ühekordse selgituse järel mõista, mis on ruumi plaan, ja kasutades märki plaanil leida ruumi peidetud esemeid. Samuti on nad võimelised kasutama geograafilist kaarti. Paljusid teadmiste liike, mida laps ei ole võimeline omandama ei täiskasvanu
üldmõisted. Null-mõisted on eelnevalt iseloomustatud. Sisu järgi võib mõiste olla: a) abstraktne või konkreetne b) absoluutne või suhteline, c) positiivne või negatiivne. Konkreetne mõiste tähistab asja, nähtust, omadust ja seost olevas või kujuteldavas maailmas. Mõiste on sisult abstraktne, kui see on ainult mõtteliselt hoomatav. Abstraktsel mõistel puudub kaemuslik objekt. Näiteks, abstraktsed on: arv, suurus, ilu, sigadus jne., konkreetsed on: 7 päeva, ilus vihmauss, armas siga, kivi, saabas jne.. Suhteline mõiste väljendab seost teise, sisult lähedase mõistega. Näit., sõber, seltsimees, vend, elukaaslane jne., sest mõiste "sõber" eeldab sõprussuhet sõbra ja sõbra vahel, "elukaaslane" eeldab kooslust teise elukaaslasega jne.. Mõiste suhtelisus seisnebki selles, et see eeldab teist mõistet, mille juurde vaadeldav mõiste kuulub
· töötas kaua aega õpetajana, õppis Egeri linna õpetajate seminaris · 1880. aastail töötas Budapestis, Gyris, Szegedis kirjaniku ja ajakirjanikuna · enne kuulsaks saamist kirjutas anonüümsena porno- ja seiklusromaane · ajakirja Jövend Tulevik rajamine koos Sándor Bródyga ja Zoltán Ambrusiga ajakirja Nyugat (Lääs) ilmumiseni oli Jövend oma aja kõige modernsem ja kõrgetasemelisem ajakiri · Tema stiil on ka proosakirjutamises lüüriline, kaemuslik · Kirjeldas maainimesi tõetruult Tänapäevani on kuulsad ta romaanid: Vanahärra, Ida romaan Eriti populaarsed on tema ajaloolised romaanid: Egeri tähed, Nähtamatu inimene, Jumala orjad · majanduslik areng, haridussüsteemi väljakujunemine · maal on veel poolfeodaalne elu: vaesestunud dzentri ja varatu talupojad väljaränd Ameerikasse · Sajandivahetuse aastakümneiks on Ungaris vaesestunud dzentrist, lihtrahvast ja
.. ... mis on omane homo industrialis'ele - keskmine Eesti 5-6 aastat 2-3 aastat ** Selgelt väljendamatu teadmine: "Vaikiv" teadmine (sotsiaalsed Intuitiivne (loomulik, (väike)ettevõte varjatud ja raskesti mõõdetav ja emotsionaalsed oskused) kaemuslik) teadmine AJUTISED: keskmine 3-5 kuud 3-5 kuud ... mis on omane homo entreprenaurus'ele projekt kellegi portfellis * Stora Enso (algselt Stora Kopparberg) privileegid kinnitas Rootsi kuningas Magnus IV
6) suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele; 7) tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus; 8) kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid. Tunnetus- ja õpioskused: Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna; 2) mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi; 3) tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi; 4) kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni; 5) tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi; 6) suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada; 7) rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel;
Seeria küsimusi, millest teatavat osa võib korrata mõtlemisprotsessi käigus, sest need on üldisemad ja võivad olla kasulikud terve hulga ülesannete täitmisel, kaasa arvatud andmetest järelduste tegemine, argumentide analüüs jne. Kuigi kõigi nende ülesannete lahendamisel jääb algoritm samaks, muutuvad konkreetsed vahendid sõltuvad ülesande iseloomust. 7. Mõtlemise liigid: reprodutseeriv ja loov; diskursiivne ja intuitiivne, loogilis-abstraktne ja kaemuslik-motoorne, teoreetiline ja praktiline;konvergentne ja divergentne;kujundlik ja verbaalne mõtlemine. Reprodutseeriv ja loov reprodutseeriv mõtlemine kordab, toob esile varem teadaolevat, näiteks loengul või õpikus esitatu. Loov mõtlemine genereerib aga uusi ja originaalseid ideid või nende väljendusi helis, värvis jne. Loovuse takistuseks ehk sisetõketeks võivad olla madal motivatsioon ja mõttelaiskus, aga ka madal enesehinnang.
Aga väitsid: mõtlemine ja assotsiatsioonid pole üks ja sama asi, Mõtlemine pole alati loogiline. GESTALTPSÜHHOLOOGID Gestalt kui Tervik meie mälus kujtab vähe tunnuseid meie ajus. Ehk see äratundmine. Mis on siis sõna semantiline baas ,,koer" lapse jaoks, Sõnavara petus ei seisne selles, et viiakse kokku sõna ja asi, vaid kujunevad teadmised koerast!! GP on seotud ka tänapäevaarusaam, et mõtlemises kasutame ka kujutlusi ja opereerime nendega. (kaemuslik = kujundiline) Verbaalne teave ja kujundiline teave töömälu rõhutab mõlemaid. Et töömalus on need mõlemad olemas, samas, teglt need lõimuvad ja moodustavad ühe terviku. Nt kui küsitakse, kes on pildil? Siis tuleks alustada tervikust, et see on pilt suusatamisest; kass ajab koera taga jne. Siis tekib paremini see tervik! Vene relfektroorne psühholoogia Rõhtutati, et kui mingit tegevust kutsutakse esile mingi välise stiimuliga, peab see
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 8 o Kategoriseerimine keerulisematel ja abstraktsetel aluste o Teadmiste seostamine ja faktide süstematiseerimine o .... jm operatsioonid samadel alustel - Probleemilahendus katse-eksitus-meetodil areneb võimeks ette kujutada tagajärgi, mis edasi areneb planeerimisoskuseks. Arengu alguses on mõtlemise liik kaemuslik - praktiline st lapsed mõtlevad tegutsedes (taju baasil, esimesed 5 eluaastat). Edasi arenedes on mõtlemise liik kaemuslik-kujundiline, see võimaldab mõelda mälupiltide alusel (mälu baasil, 5-12/14 aastat). Siis edasi on mõtlemise liik verbaalne st mõtleme sõnade abil asjadest, millest on raske taju baasil mõelda, nt kosmos, molekulid jne. Kõne areng - Mõistab, siis produtseerib - Mõistab konventsionaalsust õpitakse ära, et sõnal on tähendus. Nihe toimub 4 eluaasta kandis
keskkonda ja tutvub sellega. Tajude põhjal tekivad konkreetsed, seejärel üldistatud mälukujutlused. Mälu peamine funktsioon sel etapil on tuttavate objektide äratundmine. Kuid taju valitseb vähemalt esialgu mälu üle täielikult. Tasub mingi huvitav mänguasi nägemisväljalt kõrvaldada (katta millegagi) või esitada veelgi eredam objekt, kui laps eelmise unustab. Mõtteülesande täitmine sõltub tajumisest. Seega on võimalik kaemuslik-praktiliste ülesannete täitmine (kepi otsimine, et pall kapi alt välja veeretada; tuua pink või tool, et midagi riiulilt kätte saada). Ligikaudu 5 aasta vanuses on mälu kiire areng muutnud selle juhtivaks tunnetusprotsessiks. Iseloomulik on taju põimumine mälukujutlustega. Märgates tuttavat eset (näiteks isa autot), tulevad lapsele meelde ka need tunnused ja detailid, mis momendil otseselt tajutavad ei ole. Kaemuslik-praktilisele mõtlemisele lisandub kaemuslikkujundiline
saavutustega teadlastele või kultuuriinimestele. Audoktori tiitli omistab ülikooli nõukogu. 9 Väga kõrgelt kodeeritud tunnustuseks on kuulumine teaduste Akadeemia liikmeskonda akadeemikuna. Akadeemikud valib teaduste Akadeemia üldkogu kõige silmapaistvamate teadlaste hulgast. 1.3 Teaduslik tunnetus Maailma tunnetuse kindlustavad kolm teed: - kaemuslik - empiiriline - teaduslik Kaemuslik tunnetus põhineb meeleorganitega, vahetult vastu võetud informatsiooni. Empiiriline tunnetus põhineb kogemuste üldistamisel. Empiiriline tunnetus koosneb kolmest põhielemendist: a) faktide talletamine (tavaliselt mälus) b) süstematiseerimine ja üldistamine c) järelduste tegemine eksisteerivate seoste kohta. Kõiki neid elemente mõjutab subjektiivsus ja meelevaldne lähenemine. Empiirilise tunnetuse väärtuslikkust mõjutavad: 1) faktide juhuslik ja valikuline talletamine;
1_fl_i-v L1. SISSEJUHATUS Mõtlemine on käsiteldav kui igasugune aktiivne vaimne protsess. Tulemuslikku mõtlemist iseloomustab abstraheerimine, analüüs ja süntees. Mõtlemisvahendite põhjal võib seda jaotada · kaemuslik-motoorne, · kujundlik · sõnalis-loogiline (verbaal-loogiline). Sõnalis-loogiline mõtlemine tugineb mõistetele. Verbaalne mõtlemine avaldub inimese oskuses ... · opereerida mõistetega, neid võrrelda ja analüüsida; · püstitada hüpoteese, formuleerida kontseptsioone ja teooriaid; · seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See
frankide etteütlemise põhjal. Tekstil puuduvad tõelise seadusandluse olemuslikud elemendid:abstraksted mõisted ja materjali korrastuse süsteemsus. Moodne seadus on seda enam täiuslikum, mida vähem tarvitab ta sõnu, see tähendab mõisteid, mis puuduvad seavarguse peatükis. Seal alustatakse põrsast-emisest-karjast, mis näitab et täielikku erinevust moodsast süsteemist. Lex salica räägib kõigepealt loomadest kelle kaotamine oli kõige rängem. Frankide mõtlemine oli kaemuslik, välistest nähtustest kammitsetud.Mõtlemine oli piltlik kuna teisiti ei saadudki mõelda. Arhailised kultuurid on sarnased selle poolest, et nad on võimetud mõtlemaks abstraktselt. Õhtumaise õiguse kulgu võib nimetada teadvustamiseks, sest Euroopa õppis abstraktselt mõtlema.Õigus muutus-võimalikuks sai teadusli-abstraktne mõtlemine.Lex salicas kohtab talupojakultuuri, mis oli omane Põhja-Euroopale.Heita võib
põhjal. Tekstil puuduvad tõelise seadusandluse olemuslikud elemendid:abstraksted mõisted ja materjali korrastuse süsteemsus. Moodne seadus on seda enam täiuslikum, mida vähem tarvitab ta sõnu, see tähendab mõisteid, mis puuduvad seavarguse peatükis. Seal alustatakse põrsast-emisest-karjast, mis näitab et täielikku erinevust moodsast süsteemist. Lex salica räägib kõigepealt loomadest kelle kaotamine oli kõige rängem. Frankide mõtlemine oli kaemuslik, välistest nähtustest kammitsetud.Mõtlemine oli piltlik kuna teisiti ei saadudki mõelda. Arhailised kultuurid on sarnased selle poolest, et nad on võimetud mõtlemaks abstraktselt. Õhtumaise õiguse kulgu võib nimetada teadvustamiseks, sest Euroopa õppis abstraktselt mõtlema.Õigus muutus-võimalikuks sai teadusli-abstraktne mõtlemine.Lex salicas kohtab talupojakultuuri, mis oli omane Põhja-Euroopale.Heita võib pilgu frankite argipäevale, kus kasvatatakse loomi ja haritakse põldu
17 tundlikkuse liigid.Laps omandab lihtsab vilumused, tekib mõtestatud taju ja taastundmine.Määrav tegevuse liik on emotsionaalne ja praktiline suhtlemine ema ja lapse vahel. 2) Maimikuiga ( 1.-3.eluaastani) õpitakse kõndima ja kõnelema; seetõttu laieneb ümbritseva maailma tunnetamine. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Teise eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv , tema emotsioonid on pidurdamatud. Arenema hakkab mittetahteline , kuid vahendatud mälu. 3) Mudilasiga (3.-6.eluaasta) Põhitegevus on mäng.Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Mängus mõtestatakse tegelikkust .Mängides pidevalt räägib; vanemate ja õpetajate poolt temale öeldut jäljendades ning seda vastavate olukordadega seostades annab laps
kadumisest surmani 1. IMIKUIGA- kuni 1. eluaastani, sünd- närvisüsteem on morfoloogiliselt olemas. Kõrgem hakkab peale sündi, tuginedes tingimatutele refleksidele.olemas kõik tundlikkuse liigid. Tekivad mõtestatud taju ja taastundmine. Esimene, domineeriv, lapse arengule määrav tegevus on emotsionaalne ja praktiline suhtlemine ema ja lapse vahel. 2. MAIMIKUIGA- 1.-3. eluaasta. Ümbritseva maailma tunnetamine laieneb. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Verbaalsed signaalid. Liikuv, emotsioonid! Mittetahteline, aga vahendatud mälu. 3. MUDILASIGA- 3.-6. mäng, fantaasia, tahe,iseloom. Mängus mõtestatakse tegelikkust. 4. KOOLIEELIKU VÕI VARANE KOOLIIGA- 6.-7. võimete sihipärane arendamine. Kõlbeliste kategooriate ja abstraktse mõtlemise alged. 5. KOOLIIGA- noorem (7-12): tahteline tähelepanu nõrk, mmõtlemine esemelist-tüüpi, vähekriitiline, väärtussüsteemid, huvid
Kõrgem närvitalitlus hakkab arenema kohe peale sündi; vastsündinul on olemas kõik tundlikkuse liigid.Laps omandab lihtsab vilumused, tekib mõtestatud taju ja taastundmine.Määrav tegevuse liik on emotsionaalne ja praktiline suhtlemine ema ja lapse vahel. 2) Maimikuiga ( 1.-3.eluaastani) – õpitakse kõndima ja kõnelema; seetõttu laieneb ümbritseva maailma tunnetamine. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Teise eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv , tema emotsioonid on pidurdamatud. Arenema hakkab mittetahteline , kuid vahendatud mälu. 3) Mudilasiga (3.-6.eluaasta) – Põhitegevus on mäng.Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Mängus mõtestatakse tegelikkust .Mängides pidevalt räägib; vanemate ja õpetajate poolt temale öeldut jäljendades ning seda vastavate olukordadega seostades annab laps
sisekõne kujunemise algusest ning mälu muutumisest juhtivaks psüühiliseks protsessiks. Laps loob iseseisvalt oma kogemuse põhjal 3–5-lauselise teksti, kasutades ahel- ja liitlauseid. Ta suudab pildi, pildiseeria või kuuldud teksti põhjal jutustada täiskasvanu abiga (Hallap & Padrik, 2008). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002; Traumann, 2009), et viiendal eluaastal muutub lapse juhtivaks psüühiliseks protsessiks mälu, areneb kaemuslik-kujundiline mõtlemine ning hakkab kujunema kõne reguleeriv-planeeriv funktsioon. 6-aastastel on arenevateks narratiivseteks oskusteks sissejuhatuse märkimine, lisategelaste nimetamine, algatava sündmuse ja tegelaste sisemise vastuse kirjeldamine (Price jt, 2006). Seetõttu võib arvata, et alates viiendast eluaastast on laps valmis jutustamisoskuse sihipäraseks arendamiseks. Teadmised tekstiloome arengu seaduspärasustest annavad täiskasvanule informa-
Seega jõuame järeldusele: Antitees: "Absoluut on mittemiski". Neist kokku teeme me sünteesi, milles teatud aspektidena säilivad nii tees kui antitees. Süntees: "Absoluut on millekski saamine". (Sks: seinnichts werden; ing: beingnothingbecoming) Olemise ja mitteolemise ühenduseks on saamine. Iga väide osutub mitte täielikult õigeks. Teesi ja antiteesi sünteesides jõuame me ulatuslikuma tõeni. Jne., jne. 26 Teadmine on algul puhtalt aistinguline, kaemuslik. Inimesele näib, et tema aisting on objektiivne. Analüüs näitab, et aisting peab olema midagi subjektiivset. Süntees saavutatakse enesetunnetuse kaudu, kus subjekt ja objekt ei ole eraldi asjad. Eneseteadvus saavutab oma kõrgeima tipu Absoluudis: Absoluudi enesetunnetus on täielik teadmine kõigest, sest väljaspool Absoluuti pole midagi. Mitte mingi meie teadmine pole ei täielikult vale ega täielikult õige. Absoluutne teadmine
(Raksa 2002:92-93) Isiksuse struktuuris võib eristada nelja tasandit, mida nimetatakse ka isiksuse tasanditeks. 1. alumine tasand kuuluvad lihtsad, bioloogilistel vajadustel põhinevad hoiakud. Sellel baseeruv käitumine on reeglina impulsiivne, inimene usaldab oma varasemat kogemust analoogsete situatsioonide osas; 2. hoiakute tasand, võib eristada kolme aspekti; a) tunnetuslik, b) tundeelamuslik (kaemuslik) ja c) tahteline. Inimese vajaduste süsteemis aktualiseeritakse mingi üks vajadus, kõike ümbritsevat hakatakse hindama selle vajaduse valguses. 3. väärtushoiakute tasand, väljendab isiksuse püsivat suhtumist vaimsetesse ja materiaalsetesse hüvedesse ning ideaalidesse. Väärtushoiakud on inimese teadvuse teljeks. Võime eristada kolme aspekti: a) kognitiivne (tunnetuslik), b) emotsionaalne ja c) tahteline; 4
annaabi.ee 
