Lapse tervis ja areng (0)

Ведущая деятельность этого периода(4-6 лет)-игровая 
(сюжетно-ролевая игра)  
Kogu eelkoolieale on iseloomulikud järgmised motiivid: lapse huvi täiskasvanu maailma 
vastu, tahe tegutseda nagu täiskasvanu, huvi mängu vastu, kehtestada ja säilitada positiivseid 
suhteid täiskasvanu ja eakaaslastega ( Tiko 1996). 
 
Viiendat eluaastat iseloomustab aktiivsus ja uudishimu. Seetõttu on arengut tagavaks 
põhitegevuseks mäng, milles suuresti rakenduvad lapse vaimne ja füüsiline aktiivsus. 4-5 
aastased lapsed kooskõlastavad omavahel enne mängu alustamist selle teema, jaotavad osad 
ja mänguvahendid (Sarapuu 1987). Laps saab aru, et sõpradega saab ainult siis rõõmsalt koos 
mängida, kui ta jagab lelusid, järgib kokkulepitud reegleid ja ootab oma korda. Vaidlusi on 
vähem, mängud muutuvad keerukamaks ja kestavad kauem (Woolfson 2004). 
 
Mänguga rööbiti toimub ka produktiivne tegevuse kiire areng ning seda eriti kujutavate 
tegevuste ja ehitusmängude osas. Tegevuste temaatika mitmekesistub. Laps on suuteline 
täiskasvanu sõnalisel korraldusel tahteliselt suunama oma tähelepanu nõutavale tegevusele 
või objektile. Esemete vaatlemisel oskavad nad välja tuua üksikosi ja näha vastastikuseid 
seoseid, oskavad hinnata esemete värvust, vormi, suurust, ruumilisi suhteid, muusikaliste 
helide rütme jne. Mõtlemises on esiplaanil kaemuslik-kujundiline mõtlemine. On iseloomulik 
konkreetne kujutlus esemetest, nende omadustest ja esemetevahelisest seosest. Aktiivselt 
hakkavad lapsed kasutama võrdlemist, püüavad välja tuua esemete sarnaseid ja erinevaid 
omadusi, märkavad sarnaseid esemeid. Selles vanuses muutub fantaasia aktiivseks, mille abil 
annab laps sisu ja mõtte kõikidele oma tegevustele.Fantaasia arvestamine ja aktiviseerimine 
arendab lapse loovust , mõtlemist, mälu ning soodustab seega isiksuse kujunemist. Lapse 
emotsioonid on eredad, tugevad ja situatiivsed. Lisaks situatsioonist sõltuvatele 
emotsioonidele hakkavad välja kujunema püsivad tunded ümbritsevate inimeste suhtes. Laps 
soovib olla sõbralik, kasulik oma kaaslastele, kujuneb vastutustunne , hakkab kooskõlastama 
tegevusi ühise eesmärgi saavutamise nimel. Sotsiaalses arengus on olulisel kohal eakaaslane: 
mängupartner, vestluskaaslane. Viiendal eluaastal areneb kiiresti laste sidus kõne (Sarapuu 
1987). 
 
Kuuendal eluaastal hakkab laps aru saama õpiülesandest ning suunama oma tegevust 
püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Endiselt on mäng lapse nii õppimist kui arengut 
soodustavaks tegevuseks. Mängus areneb lapse püsivus, järjekindlus, nõudlikkus enda ja oma 
tegevuse vastu ning oskus rakendada teadmisi igapäevasituatsioonide lahendamisel. 
Loovmängudes matkitakse ühiskondliku elu sündmusi, isiklikke kogemusi. Paralleelselt 
mänguga hakkavad laste tegevustes olulist osa omandama õppimine ja töö. 
 
 
Suurenevad laste orienteerumisalased oskused: määravad kindlaks esemete vastastikuseid 
asendeid ja suundi, märkavad muudatusi ruumide kujunduses, omandavad aastaaegade 
järgnevust ning ajamõisteid. Viieaastase lapse mõtlemine on kaemuslik-kujundiline. Seoses 
lapse kogemuste kasvuga algab kaemuslik mudelite üldistamine, nende muutumine 
iseseisvateks mõttelisteks mudeliteks. Hakkab kujunema terviklik kujundiline arusaam 
ümbritsevast, mis võimaldab lapsel aru saada küllalt keerulistest sõltuvussuhetest ning 
mõistatustest, vanasõnadest. Lapsed hakkavad ise koostama mõistatusi ja lihtsaid ülesandeid. 
Esemete ja nähtuste võrdlemine toimub juba mõtteliselt tuginedes kujutlusele ja mälule. 
 
Tekivad püsivad sõprussuhted, mis tuginevad ühistele mänguoskustele ja huvidele, 
vastastikusele sümpaatiale. Sotsiaalne areng kuuendal eluaastal on soodne üksnes eakaaslaste  
keskkonnas. Hakkab avalduma sügav ja püsiv huvi sooliste erinevuste vastu. Lapsed 
hakkavad taotlema , et nende arvamuste ja seisukohtadega arvestataks. Ta tahab ise valida ja 
otsustada, kuidas probleemi lahendada, kuidas oma tegevust või mängu organiseerida 
(Sarapuu 1987). 
 
Kuueaastasel lapsel on loomulikud õppimiseeldused väga suured: talle on omane tugev 
jäljenduslikkus, temale toimib täiskasvanu (õpetaja) autoriteet kui oluline õppimisfaktor, 
tema mälu loomulikud võimalused on väga head. Teadmised on lapse mõtlemise arengu 
kohustuslikuks tingimuseks. Teadmised saab laps kas vahetult täiskasvanult või isikliku 
tegevuse vaatluse alusel. Koolieelse perioodi lõpul omandab laps oskuse täita suhteliselt 
keerukaid täiskasvanu instruktsioone. Kasutab juhendamisel teadmisi uute ülesannete 
lahendamiseks nii uudses kui sarnases olukorras. (Tiko 1996). Üha kaalukam osa laste 
tegevuses on kõnel. See saab vahendiks, mille abil laps planeerib kavatsetavat tegevust 
(mängu süžeed), annab hinnangu ning arutleb ja vaidleb kaaslastega (Sarapuu 1977). 
Eakaaslasele suunatud lause on pikem ja keerukam. Laps matkib, jäljendab tegelikkust, 
väljendab oma uudishimu jamõjutab teiste käitumist. Takoordineerib oma tegevust teiste 
lastega ja arvestab nende soovidega. Jätkub sõnavara kasv, mis otseselt sõltub lapse elu- ja 
kasvatustingimustest (Tiko 1996). 
 
Viiteallikad 
 
Sarapuu, H. (1977). Laps ja lelud. Tallinn: Valgus. 
 
Sarapuu, H. (1987). Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses. Tallinn: Valgus. 
 
Tiko, A. (1996). Kultuuritausta mõju lapse kasvukeskkonnale. Alushariduse õppekava 
projekt. Tallinn.33-35 
 
Woolfson, R. C. (2004). Miks lapsed nii käituvad? Tallinn: Varrak