Vaatluspraktika viies kodutöö (0)

ISESEISEV TÖÖ NR 5
Toimetulekuõpe: kellele ja millisel õppetasemel. Üliõpilane on läbi töötanud ja esitab kokkuvõtvalt nii “Toimetulekuõppe õppekava” (Põhikooli lihtsustatud RÕK, lisa 2) kui loetud kirjutiste materjalianalüüsi.
Esitan lühidalt „lisa 2“ punkte, mille lõppu panin kokkuvõtte ja tutvustuse Mihkli koolist.
Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“ lisa 2 [RT I, 20.09.2011, 1 – jõust. 23.09.2011]
TOIMETULEKUÕPE
1. ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID
1.1. Toimetulekuõppe põhiülesanne on toetada mõõduka intellektipuudega õpilase arengut
1.2. Toimetulekuõppe üldeesmärk on aidata kujuneda isiksusel, kes vastavalt oma võimetele:
2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED
2.1. Toimetulekuõppes lähtutakse põhimõtetest, mille kohaselt igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele.
2.2. Toimetulekuõppes ja igapäevastes koolisuhetes peetakse oluliseks samu humanistlikke seisukohti, mida püstitab põhikooli riiklik õppekava.
2.3. Õppekava taotleb iga õpilase arengu toetamist
2.4. Õpetamine ja kasvatamine toimub jõukohase praktilise tegevuse protsessis
2.5. Õppimine toimub võimalikult reaalses keskkonnas.
2.7. Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja klassi õpilastega.
3. ÕPPE JA KASVATUSE RÕHUASETUSED NING TAOTLETAVAD PÄDEVUSED
3.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I arengutasemel
3.1.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju,
3.1.1.1. Tajude arendamine.
3.1.1.2. Mälu. Varemtajutud objektide ja tegevusaktide äratundmine
3.1.1.3. Mõtlemine.
3.1.1.4. Motoorika .
3.1.2. Õpetuse põhitaotluseks on õppimiseks vajalike alusoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil:
3.1.3. Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel.
3.1.4. Õppetöös rakendatakse valdavalt üldõpetuslikku tööviisi
3.1.5. Õpilaste võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse õppeülesandeid
3.3. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II arengutasemel
3.3.1. Juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju
3.3.1.1. Tajude arendamine
3.3.1.2. Mälu.
3.3.1.3. Mõtlemine.
3.3.1.4. Motoorika.
3.3.2. Põhitaotlus on kujundada baasoskuste harjumuslik sooritamine
3.3.4. Kõne.
3.3.5. Õppetöös rakendatakse valdavalt üldõpetuslikku tööviisi,
3.3.7. Elementaarse lugemis-, kirjutamis - ja arvutamisoskuse kujundamine.
3.3.9. Oluline on õpetada õpilast tuttavas situatsioonis jõukohaste ülesannetega võimalikult iseseisvalt toime tulema
3.5. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III arengutasemel
3.5.1. Tunnetustegevuses kasvab märgatavalt mälu roll ja kujuneb osaliselt kaemuslik-kujundiline mõtlemine
3.5.1.1. Tajude arendamine. Aja ja ruumi analüütiline tajumine samal ajal eri meeltega
3.5.1.2. Mälu. Tuttavate objektide graafiliste kujutiste valikuline äratundmine ja meenutamine ülesandest lähtuvalt.
3.5.1.3. Mõtlemine. Kaemuslik-praktilisele mõtlemisele lisandub osaliselt kaemuslik-kujundiline mõtlemine,
3.5.1.4. Motoorika.
3.5.2. Põhitaotlus on võimalikult iseseisev toimetulek igapäevases elus ja õpitud tegevustes.
3.5.5. Õppetöös rakendatakse jätkuvalt üldõpetuslikku tööviisi
4.1. Õppe ja kasvatuse korraldus määratakse kooli õppekavas, lähtudes lisas esitatud nõuetest ja ülesannetest.
4.3. Õppe ja kasvatuse ajakasutus (sealhulgas projekt-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg) määratakse kooli õppekavas, arvestades „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ sätestatud nõudeid õppeaasta pikkusele, õpilase suurima nädalakoormuse piiranguid ning punktis 4.7 toodud tunnijaotusplaani.
4.4. Lapsevanema poolt hiljemalt 9. klassi esimesel poolaastal esitatud põhjendatud taotluse alusel võib õppenõukogu otsusega pikendada õpilase õppeaega kahe õppeaasta võrra kuni 32 nädalatunni ulatuses igal õppeaastal.
4.11. Läbivad teemad määratakse kooli õppekavas.
4.12. Õppematerjalid valitakse ja koostatakse toimetulekuõppe üldosa ja ainekavade sisu ning nõudeid arvestades.
4.13. Õppeülesannete raskusastet reguleeritakse õpioskuse omandamise etappe ja õppematerjali sisulist keerukust arvestades.
5.2. Hindamine toimetulekuõppes toimub õpilasele koostatud individuaalse õppekava nõuete alusel. Õpieesmärkide saavutamise taset hinnatakse sõnaliste hinnangutega. Hindamisel kohaldatakse põhikooli riiklikus õppekavas hindamise kohta sätestatut.
6.1.1.4. Õpetus toetab ja suunab õpilase arengut ning iseseisvat toimetulekut ja osalemist kodanikuühiskonnas, kus on tagatud sotsiaalne kaitse ja juhendamine.
6.1.2. Elu- ja toimetulekuõppe rõhuasetused I arengutasemel
6.1.2.1. Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel, ärgitatakse osalema praktilises tegevuses ja suunatud esemelises mängus. Tähelepanu pööratakse kontaktile ja koostegevusele täiskasvanuga, oma välimuse ja õppevahendite korrashoiule. Õpilane kohaneb uute inimestega enda ümber ja uue keskkonnaga.
6.1.2.2. Õpetuse põhitaotluseks on õppimiseks vajalike baasoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil.
6.1.2.3. Õppetöös rakendatakse üldõpetuslikku tööviisi, kasutatakse praktilisi ja mängulisi tegevusi. Oluline on, et õpetamine toimuks võimalikult reaalsetes praktilistes situatsioonides . Väga oluliseks tuleb pidada eneseteeninduse alusoskuste õpetamist praktilises tegevuses.
6.1.4. Elu- ja toimetulekuõppe rõhuasetused II arengutasemel
6.1.4.1. Rõhuasetus on suhte MINA-MEIE teadvustamisel. Õpilane õpib mõistma õpilase rolli. Endiselt on oluline välimuse ja õppevahendite korrashoid.
Õpetuse põhitaotluseks on kujundada I arengutaseme lõpuks omandatud baasoskuste harjumuslik sooritamine tuttavas situatsioonis. Arendamist vajab tegevusega kaasnev suhtlemine, oma tegevuse kommenteerimine. Suureneb õpilaste iseseisvus ja vastutustunne.
6.1.4.2. Õppetöös rakendatakse üldõpetuslikku tööviisi, kasutatakse praktilisi ja mängulisi tegevusi. Võimaluse korral toimub õppetöö praktilistes elulistes situatsioonides väljaspool klassiruumi/koolimaja.
12
6.1.4.3. Õpetamine toimub kontsentrilisuse printsiipi järgides. Tundides käsitletakse sama teemade ringi mida I arengutasemel, kuid suurenenud on teadmiste maht ja tõusnud raskusaste.
Toimetulekuõpe on loodud toetamaks mõõduka intellektipuudega õpilase arengut. Taas on õppevormi laiemaks eesmärgiks aidata intellektipuudega õpilasel kujuneda isiksuseks, kes on positiivne, oskab ja soovib teha võimetekohast tööd ja peab ennast Eesti kodanikuks.
Kokkuvõte
Antud õppe põhimõtte kohaselt peab olema kõigil võimalus omandada haridust vastavalt oma võimetele ning õppes on olulised samad humanistlikud seisukohad, mis ka põhikooli riikliku õppekava keskmes. Lapse arengupuuete ületamiseks või vähendamiseks rakendatakse temale sobilikke eripedagoogilisi meetodeid .
Õpetamine ja kasvatamine toimub jõukohase praktilise tegevuse protsessis. Õppimine toimub võimalikult reaalses keskkonnas. Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja klassi õpilastega.
Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I arengutasemel.
Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju. Tajude arendamine. Objekti tunnuste suunatud märkamine eri meeltega. Ka mälu, mõtlemise ja motoorika arendamine. Õpetuse põhitaotluseks on õppimiseks vajalike alusoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil. Õppe ja kasvatuse korraldus määratakse kooli õppekavas, lähtudes lisas esitatud nõuetest ja ülesannetest.
Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II arengutasemel.
Juhtivaks tunnetusprotsessiks taju, suureneb mälukujutluste osakaal. Tähtis tajude, mälu, mõtlemise, motoorika, kõne arendamine. Väärtuskasvatuse seisukohalt hinnatakse tegevusakte põhimõttel ÕIGE – VALE, MEELDIB – EI MEELDI.
Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III arengutasemel.
Tunnetustegevuses kasvab märgatavalt mälu roll ja kujuneb osaliselt kaemuslik-kujundiline mõtlemine. Tähtis mälu, tajude, mõtlemise, motoorika arendamine. Põhitaotlus on võimalikult iseseisev toimetulek igapäevases elus ja õpitud tegevustes. Õppetöös rakendatakse jätkuvalt üldõpetuslikku tööviisi, kasutatakse valdavalt praktilisi tegevusi, õpilast suunatakse oma tegevust kommenteerima verbaalselt ja/või alternatiivsete vahenditega.
Õppematerjalid valitakse ja koostatakse toimetulekuõppe üldosa ja ainekavade sisu ning nõudeid arvestades. Õppeülesannete raskusastet reguleeritakse õpioskuse omandamise etappe ja õppematerjali sisulist keerukust arvestades. Hindamine toimetulekuõppes toimub õpilasele koostatud individuaalse õppekava nõuete alusel. Õpieesmärkide saavutamise taset hinnatakse sõnaliste hinnangutega. Õpetamine lähtub konkreetse õpilase reaalsest ja potentsiaalsest arenguvallast, huvidest ja sotsiaalsest keskkonnast.
Taotletavad õpitulemused I arengutasemel.
Muuhulgas õpilane sooritab igapäevatoiminguid osalise abiga, tunneb ära endale kuuluvad esemed, teab oma asjade kokkulepitud hoiukohta, tegutseb tuttava eseme ja õppevahendiga vastavalt selle funktsioonile, märkab suunamisel enda põhiemotsioone jne.
Taotletavad õpitulemused II arengutasemel.
Muuhulgas õpilane sooritab igapäevatoiminguid suhteliselt iseseisvalt, oskab vajaduse korral paluda abi, hoiab korras oma koolitarbed, tunneb ära oma põhiemotsioonid ja vajaduse korral püüab reguleerida oma käitumist, tunneb ära tuttavad põhiemotsioonid näoilme järgi jne.
Taotletavad õpitulemused III arengutasemel.
Muuhulgas õpilane tuleb enamasti toime igapäevatoimingute sooritamisega, abistab teisi igapäevatoimingutes, oskab teha jõukohast tööd kodus ja koolis, hoiab korras oma asjad ja lähema ümbruse, teeb vahet omandisuhetel, teab endast lähtuvalt oma pereliikmete sugulusastet, nende ja lähedaste ametit, planeerib suunamisel tulevast elukohta jne.
Mihkli kool.
Mihkli Kool asub Lääne-Virumaal Imastu Koolkodu ruumides. MTÜ Imastu Kooli Selts asutati eesmärgiga osutada teenust mõõduka, raske, sügava ja liitpuudega ning pervasiivsete psühhootiliste häiretega lastele. Kooli saavad astuda kõik selle piirkonna erivajadusega lapsed. Kool kasutuses on klassiruumid, köök, tunnetustuba, kunsti- ja muusikaklass. Koolis on 3 toimetuleku- ja 4 hooldusklassi. Kool võimaldab õpilasele vajadusel koduõppe. Koolis on professionaalne ja kutsealaselt pädev pedagoogiline personal.
Kasutatud kirjandus:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1200/9201/1008/Lisa_2_uus.pdf (16.43 06.03.2012)
http://www.mihklikool.ee/ (20.16 06.03.2012)