Ehitise analüüs (0)

Ehitise analüüs
Hagia Sophia kiriku arhitektideks olid Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest
Kirkiku asukohaks on Istanbul (kunagine Konstantinoopol ), mis rajati 1000 aastat kesval Bütsantsi perioodil ehk aastatel 532- 537 pKr. (üpris kiiresti, umbes viie aastaga)
Kirik , mis valmis Bütsantsi keisri Justiniainus I (527- 565 a.) käsul , peale Rooma keisririigi pealinna üleviimist Roomast Konstantinoopolisse aastal 330. Legendi kohaselt olevat keiser   Justinianus I sellist kirikut näinud öösel unes . Sääjärel oli ta andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku. Aastal 527 andis Justinianus I korralduse Püha Sophia kiriku ehitamiseks Algselt planeerisid ehitajad kiriku luua keiserliku palee koostisosana, kuid hiljem sai ta siiski kreekakatoliku kiriku keskuseks. Kreeka keelest tõlgitud kiriku nimi Hagia Sophia tähendab ’’Püha Tarkust’’. Kirik on pühendatud tarkuse jumal Lagosele.
Hoone välimust ehk eksterjööri kujutas endast algul kolmelöövilist kuppelbasiilikat, mille pikkuseks oli ligi 77 meetrit. Ehitusmaterjaliks on tellis ja kivi. 68,6 x 32,5 meetrist kesklöövi katab hiiglaslik tellistest ja kivist raidkuppel. Välisilme kujundavad rohked piilarid, kuplid ja neid toestavad monumentaalsed ilustusteta kandeseinad ja tugipiilarid.

• Piilar  on mitteantiikses stiilis harilikult kandiline tugipost , mis kannab laekonstruktsiooni, kaart või võlvi. Ristlõikelt võib see olla nelikant, kaheksakant või hoopis ristikujuline
  

Aastal 1453, kui Konstantinoopol langes türklaste kätte, lisati veel neli minaretti. Minaretid mõjutavad üsna tugevasti massiivse kiriku välisilmet.
Tugipiilarid ja teised tugielemendid võeti kasutusele peale 557. aasta maavärinat, et kindlustada ehitist ja parandada selle karkassis tekkinud nihked
Põhja ja lõunakülje kandvate silluskaarte otstesse on paigutatud tugitornid mille mass võtab kaarte kaudu vastu peakupli külgsurve.
Piilartornid ehitati kivi- mitte tellismüüritisest, mis vajas aga täistugevuse saavutamiseks üpris pikka tahenemisaega. Looduskivi kasutamine ehituse varajastes järkudes võimaldas müüritööde käiku oluliselt kiirendada.
Hoone sisekujunduse ehk interjööri veelgi suurema ruumi saamiseks liitsid arhitektid kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi – basiilika ja tsentraalehitise – kuppelbasiilikaks. Kiriku 77 meetri pikkune  kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel.
Kirikute sisemusi kaunistati mosaiikidega. Pühakute pildid paigutati alla, kus seisis rahvahulk. Kuplil kujutati Kristust, apostleid ja prohveteid. Igal neljal kupli küljel kujutati ingleid. Seinu kaunistasid stseenid piibli ajaloost. Mosaiikidele iseloomulikud ranged näoilmed, fooniks kuld. Palju kasutati lillat. Kui türklased  1453. aastal vallutasid Konstantinoopoli, siis muudeti kirik mošeeks ja lisati minaretid, mis moonutasid hoone ilusat siluetti. Ka krohviti kinni seinte ning kuplite rohked marmor - ja mosaiikkaunistused, muutes selle skraalehitise nii islamiusuliste pühaks paigaks mošeeks, kuna islamis ei ole lubatud inimesefiguuri kujutada. Lagi oli kuldmosaiigiga kaetud, mis peegeldus kiriku poleeritud seintel. Marmorsambad olid nii õrna ja kaunist värvitooni, et ajaloolane Prokopios võrdles neid lilli täis aasaga. Tänapäevaks on kuld tuhmunud, kuid mõningad seinakaunistused on siiski kattest vabastatud.
Aastal 1931 suleti hoone esimese Türgi presideni poolt 4 aastaks, et seal 1935. aastal avada siiani avatud muuseum .
Kui ma sain teada, kui pikk ja kirju ajalugu on ühel hoonel , tekkis huvi selle kohta rohkem informatsiooni otsida. Üritades mõista, kui pikalt on üks hoone peale maavärinaid, religioonide vahetusi olnud nii kirik, kui mosee , paneb mind see paik tahtma ka ise seda külastada ja avastada selle mitmekihilisust. Kindlasti peaks ka minu arvates olema Hagia Sophia nimetatud üheks maailmaimeks.
Kasutatud materjal:
http://mktornidkaared.weebly.com/
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/hagia_sophia_kirik.ht m
https://et.wikipedia.org/wiki/Hagia_Sophia
https://et.wikipedia.org/wiki/Piilar
http://www.ancient-origins.net/ancient-places-asia/hagia-sophia-istanbul-secrets-god-003133