Gooti stiili kirjeldus ja näited (0)

Gooti stiil
Teine suurem keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil . Inglismaal 12.saj, Itaalias 13.saj, Saksamaal 13. Saj II pool, Eestis ja Lätis 14. Saj.
Jaguneb 3’ks perioodiks : varagootika (1140-1200), kõrggootika(u.1200-1350) ja hilisgootika (1350- 1525 ).
Nimetus tekkinud ammu hääbunud gooti võimu järgi.
Arhitektuuri tunnused
Põhiplaan basiilika , transept mitmelööviline, krüpte ei ehitatud, koori otsas kooriruumi ümbriskäik, apsiidid puudusid, maarjakabel –teistest suurem kabelipärg, koori lõpmik võis olla tahuline e. polügonaalne, põrand samal tasapinnal kogu kiriku ulatuses, teravkaar- kaks diagonaalset travee kohal ristuvat teravkaar, võlvisiilud-roidevahelised osad, tugipiilar- seinatugi, võlvide külgsurve tasakaalustamiseks, piilar -mitteantiikses stiilis sammas võlvistiku või laekonstruktsiooni kandmiseks, roie-raidkivist või tellistest laotud kitsas kaar, turbad- poolsambad , mis liigendavad piilareid vertikaalselt, vimperg - dekoratiivviil portaalide ja akende kohal ning kaunistatud dekoratiivdetailidega/skulptuuridega, perspektiivportaal - koosnes mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, roosaken- roos- või rosettmustriga suur ümmargune aken portaali kohal, kuningate galerii- fassaadil olevates teravkaarelistes niššides paiknevad kuninga skulptuuris, krabi - lillede ja lehtede kuju järelaimav ehismotiiv finaalide tornikiivrite kaunistamiseks , fiaal- tornitaoline kaunistus, mis lõpeb pika püramiidja kiivriga ning seda krooniva ristlillikuga, ristlillik- ristikujuline lehemotiividest kujundatud dekoratiivdetail tornide/vimpergide/finaalide tipu kaunistamiseks, siirud - dekoratiivne motiiv , kaarte arvu järgi eristatakse kolmik-, nelik - jne – siire , tähtvõlv- võlv, mille roided paigutatud tähekujuliselt, võrkvõlv- võrku meenutav võlvikujundus, lehvikvõlv- lehviku kujuliselt paigutatud võlvi kujundus.
Prantsusmaa
Jumalaema (Notre Dame) kirik Pariisis (varagootika)
Chartres 'i Jumalaema katedraal (kõrggootika, kesklöövi kõrgus 32m)
Reims 'i Jumalaema katedraal(kesklööv 37,5m)
PILT…. AMIENSI KATEDRAAL (Kõrggootika)
Arhitektuuri tunnused välisilmes
Finaalid, siirud, raiddetailid(ristlillikud, krabid), perspektiivportaalid (3tk), vimbergid, roosaken, kuningate galerii, kaks torni, tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata.
Tugisüsteem Gooti kirikus
Raidvõlv, roie, võlvisiilud, piilar, tugikaared , päisikivi.
Hilisgootika
Ehitisi kaunistati veelgi rikkalikumalt, arhitektuurne konstruktsioon jäi samaks, võlvidel hakati kasutama kõrvalroided (nt. lehvikvõlv ja tähtvõlvid).
Pilt 5. Oleviste kiriku tähtvõlvid
Pilt 6. King ’s College’i kabel ,lehvikvõlvid
Peale teravkaare hakati kasutama ka teisi kaarevorme (lansettkaar, korvkaar, tudoraarkaar). Larsettkaar, üliterav kaar. Akende raamistik kalapõie või tulekeele motiivi meenutav, seetõttu nim. hilisgootika stiili ka leeke stiiliks.
Fassaad mõjub raskepäraselt.
Pilt 7. Beauveus’ katedraal
Ilmalikest ehitistest jätkus linnuste ja linnamüüride ehitamine.
Pilt 8. Carcassoune’i linnamüür
Pilt 9. Mont-Saint Micheli klooster

Inglismaa

Gooti stiil levis prantsusmaa eeskujul.
Pilt 10. Cantenbury katedraal (I gooti stiilis ehitis)
Pilt 11. Westminster Abbey katedraal( suurmeeste matmispaik)
12.saj lõpus 13 algus levis Inglismaal nn. Inglise varagootika ( early English ).
Kirikud madalad, pikad, koorilõpmik lõpeb sirgelt , tugiraami ei kasutatud.
Puudub roosalus portaali kohal (üldiselt). Endiselt läänefassaad rikkalikult dekoreeritud. Iseloomulik, et tormid kõige kõrgem nelitise kohal.
Pilt 12. Salisbury katedraal.
13.-14. saj loodud gootikat nim. dekorenitud stiiliks. u1250-1350
TUNNUSED: avaram siseruum , võõndkaared lamedamad, koori idaseine tehtakse suur aken, rohked ehisdetailid, võlvidele lisanduvad roided (lehvik-, täht- ja võlvikvõlvid).
Näiteks york ’i katedraal
Inglise hilisgootika 1350-1600 (perpendikulaarne stiil)
Tunnused: võlvi roiestikust moodustub rikkalik võrgustik.
PILT….Cambridge’i King’s Colleg’i kabeli lehvikvõlvid.
PILT….Kölni toomkirik (ehitatud 200.a.)
PILT….Maarja kirik Lübechis (tellistest, basilikaalne) 2 läänetorni
Alates 14. Saj keskpaigast toimusid stiilis muudatused: kahe läänetorni asemel üks, loovuti kabelitepärjast, loobuti trifoorumist, turbad asendati ümmarguste või kaheksatahuliste piilaritega, Basiilika asemel hakati eelistama kodakirikuid.
Itaalia
Valitsesid tugevad Romaani stiili traditsioonid. Tugisüsteem lihte. Mõnikord kesklöövid võlvimata. Torne pole ja eraldi paigutati kirikute kõrvale kampaniile. Kuppel paigutati nelitise kohal. Teravad kaared. Valgmiku aknad väikesed ja ümmargused.
Milano Toomkirik
Doodzhide palee Veneetsias.

Kujutav kunst

Peatellijaks kirik.
Romaani stiil
Gooti stiil
Ähvardav
Imetlev
Hoiatav
Austav
Hingeelu kujutav
Õndsustunnet väljendav
Hingeelu kujutav
Korralisem, selgem, harmoonilisem.
Ornamentika
Stiliseeritud taime- ja loomamotiivid
Tõetruu looduse jäljendamine
Abstraktne (geomeetriline) motiiv
Abstraktne motiiv (erinevad siirud)
14.-16. Saj skulptuuri- ja maalikunsti iseseisvumine

PRANTSUSMAA

Chartres'i katedraal. Pühakud.
Figuuride näod realistlikud , isikupärased. Kehad tinglikud, jäigad ja silindritaolised.
Reimsi katedraal.
Viimne kohtupäev.
Iga figuur eri poosis , isikupärased.
SAKSAMAA
Naumburgi katedraal.
Ekkehard ja Uta
Eeskuju prantsusmaalt. Skulptuur rohkem siseruumides, kui väljas. 14.saj peateemaks saksamaal kristuse kannatuslugu ja neitsi maarja kujutamine.
Pieta – Maarja kristuse surnukehaga
Madonna – Neitsi Maarja jeesuslasega
S-tähte kujutav figuuripaigutus on isel. Gooti stiilile .
PILT: MADONNA skulptuur

Klaasimaal e. vitraaž (prantsusmaa)

Vitraaž – koosneb erivärvilistest klaasitükkidest, mille vahel tinaribad, mis jäid kujutisel kontuuriks. Väiksemad detailid maaliti eraldi, värvid kirkad ja hõõguvad. Eesmärgiks jutustav sisu.
PILT….Chartresi katedraali Ilusa Madonna klaasalus.
PILT…. Saint Chapelli külgvitraažid

Seinamaal/ Tahvelmaal

Seinamaalid (Itaalia). Kuna Itaalia kirikutes olid aknad väiksemad ja seinapinda rohkem, siis seined kaunistati. Kuulus seinamaalide tegija Gotto di Bondow (1266-1276=1337???)
PILT…. Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast (seinamaal). Frestno Assiasi Framsiskuse kloostrikirik.
Kujutas inimest loomulikult. Ruum tinglikum.Ruumilisus saavutatud figuuride asetamisega üksteise taha.

Miniatuurmaal

Kuni 14.saj oli taust tasapinnaline, kuid figuuride puhul kasutati valgust ja varju.
14. saj teasel poolel hakatakse kujutama maastikku
Kuulsaimad esindajad: Limbergid (vennad). Saavutanud kuulsuse:
PILT…. Berni hertsogi tundideraamatu "Juuni". Kujutatakse olustikustseene. Rikkalikud maastiku- ja arhitektuurikujutised.

KORDAMISKÜSIMUSED

Millal tekkis gooti stiil? Periodiseering, mille järgi sai nime?
Arhitektuuri tunnused (põhiplaan, interjöör, fassaad)?
Gooti tugisüsteemi osad (TV leht)
Kirjelda gooti skulptuuri
Kirjelda gooti miniatuurmaali
Kirjelda gooti seinamaali
Gooti stiili tüüpilisemad tunnused (roidvõlv, teravkaar)
Mõisted: pieta, maarjakabel, Madonna, vitraaž, fiaal, vimperg, kuningate galerii, perpektiivportaal.
PILDID!!!