Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaja arhitektuuri mõisteid (0)

1 Hindamata
Punktid
Sakraalarhitektuur - religioosne arhitektuur (kirikud, kloostrid , baptisteeriumid jm) 
Nelitis  - Pikihoone ja põikhoone ristumiskohta jääv ruudukujuline ruum 
Nelitistorn - nelitise kohal kõrguv torn 
Arkaadid - ümarkaared 
Empoor - rõdu kirikus 
Valgmik - kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida
Travee  - ristvõlviga kaetud lööviosa 
Profaanarhitektuur - ilmalik arhitektuur (elumajad, ametihooned jm) 
Portaal  - kunstiliselt kujundatud sissekäik 
Krutsifiks - skulptuur, mis oli väljaraiutud rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga 
Silindervõlv - vanim, juba Assüürias ja Egiptuses esinev poolsilindrikujuline võlvivorm 
Vööndkaar - võlvitud ruumikatte puhul toendeid (sambaid,piilareid või seinu) ühendav kaar, mis toetab võlvistikku ja liigendab teda võlvikuteks.
Gootika  - kunstistiil Euroopas 12.-16. sajandil. Nimetust, mis tuleneb gooti hõimunimest kasutati 16. sajandil Itaalias halvustavalt renessansile eelnenud keskaegse kunsti kohta; iseseisva stiili nimena võeti see kasutusele 19. sajandil. Gootika omapära väljendub eriti sakraalarhitektuuris, millest sõltusid ka teised kunstiliigid . Gooti ehituskunsti peamiseks tunnuseks on teravkaare maksimaalne rakendamine ja hoone üksikute ruumiosade endisest seaduspärasem seostamine ühtseks terviklikuks süsteemiks. Vertikaalsete kostruktsioonielementide reeglipärase rõhutamisega saavutas gooti ehituskunst fantastiliselt kõrgusse pürgiva ruumimõju.
Sakraalne arhitektuur - religioosne arhitektuur, näiteks kirikud, katedraalid, kloostrid jm selline. 
Roidvõlv - e ristvõlv e ristroidvõlv - diagonaalselt neljaks võlvisiiluks jaotatud võlvikuju, mis tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel; lõikumiskohtadel moodustuvaid liiteid nimetatakse servjoonteks. Kui servjoonte kohal siilude vahele roided paigutada, tekib ristroidvõlv. 
Teravkaar  - kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed ühinedes moodustava teravnurga ; iseloomulik gooti stiilile. 
Vööndkaar - võlvitud ruumikatte puhul toendeid (sambaid, piilareid või seinu) ühendav kaar, mis toetab võlvistikku ja liigendab teda võlvikuteks. 
Roie - raidkivist või tellistest laotud kitsas latitaoline kaar, mis võlvisiilude liitejoonel aitab võlvi kanda. Esineb peamiselt gooti võlvisüsteemis. 
Travee - ruumilõik, mis löövideks jaotatud hoonet kahe toendi (samba, piilari) laiuselt risti läbib. 
Piilar  - tugev, mitteantiikses stiilis sammas võlvistiku või laekonstruktsiooni kandmiseks. 
Tugipiilar  - e tugipiit - gooti arhitektuurile iseloomulik piilaritaoline seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks. Paigutatakse tavaliselt vastu seina väliskülge, esineb erandlikult ka seina siseküljel. Transept - kiriku põikhoone, tavaliselt põhja-lõuna suunaga. 
Basilikaalne - e baasilikale omaselt; pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega kolmeks (või 5-ks) lööviks jaotatud kirikuehitis, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, asub iseseisva katuse all ja saab valgust ülemistest, akendega osast e valgmikust. 
Koor - kristlikus arhitektuuris algul vaimulikele määratud laulmiskoht, hiljem kesklöövi laiune ja selllest võidukaarega eraldatud ruum kiriku idaosas, nn altariruum, kus asetses peaaltar; koor lõppes tavaliselt apsiidiga.
Krüpt - põrandaalune hauakamber 
Kooriümbriskäik - külglöövide pikendamisega ümber koori ja nendevahelise seina avamisega tekib nn kooriümbriskäik. 
Apsiid  - poolringikujulise või polügonaalse (mitmetahulise) põhiplaaniga ja poolkuplikujulise võlviga kaetud juurdeehitis kiriku kooriruumi idaosas kesklöövi pikendusena. 
Kabelitepärg - e kabelipärg - ümber kiriku kooriruumi poolringikujuliselt paiknevad kabelid, mis on kooriruumiga seotud ja moodustavad ühtse ruumikompositsiooni; levis eriti prantsuse keskaegses arhitektuuris. 
Fiaal  - gooti arhitektuuris ahta tornikese taoline kaunistus , mis lõpeb pika püramiidja kiivriga ning seda krooniva ristlillikuga. 
Ristlillik - ristikujuline lehemotiividest kujundatud dekoratiivdetail gooti arhitektuuris, kasutati tornide, viilude, vimpergide ja fiaalide tipu kaunistamiseks
Krabi - lillede ja lehtede kuju järeleaimav, gooti arhitektuurile iseloomulik ehismotiiv, millega kaunistati ehisviile, fiaale ja tornikiivreid suurema kerguse ning õhulise mulje saamiseks. 
Nelitis - kiriku pikihoone ja põikhoone (transept) ristumisel saadav neljakandiline ruum. 
Portaal - hoone kunstiliselt kujundatud peasissekäik. 
Vimperg - e  ehisviil  - ehitiste dekoratiivviil portaalide ja akende kohal, sageli rikkalikult skulptuuride ja dekoratiivdetailidega kaunistatud. Gooti ehisviilu nimetatakse vimpergiks. 
Roosaken - kunstipärase raamistikuga ümmargune suur aken romaani ja eriti gooti kirikute fassaadil; paikneb tavaliselt portaali kohal, sageli ka ristlöövi otsaseinas. 
Kuningategalerii  - gooti katedraali peafassaadil üle kogu fassaadi ulatuv teravkaarelistes niššides paiknev figuuride rida. 
Lehvikvõlv - hilisgooti ehitistes arvukate kõrvalroiete abil kujundatud lehvikukujuline võlv. 
Tähtvõlv - ristvõlv, mis tähekujuliselt paigutatud roietega on jaotatud väiksemateks dekoratiivselt mõjuvateks osadeks. 
Võrkvõlv - roietega tihedalt varustatud võrku meenutav võlvikujundus, iseloomulik inglise gootikale 15. sajandi teisel poolel. 
Leekestiil - e flamboyant stiil - (pr k-s leegitsev), hilisgootistiili variant, mille ornamentikale on iseloomulik leegi- või kalapõiemotiiv. Rakendati eriti hilisgooti ehitiste ehisraamistiku kujunduses. Esines peamiselt Inglismaal ja Prantsusmaal. 
Nelitistorn - nelitise kohale jääv torn; vt ka nelitis
Lansettkaar - üliterav kaar 
Kuppel  - võlvi põhimõttel ehitatud poolkera või muu pöördkera kujuline kivist, puidust või metallist kandekonstruktsioon. Kupliga kaetakse kas ümmarguse, ruudukujulise või hulknurkse põhiplaaniga ehitisi või nende osi. 
Palestik  - müüriava külgmine sein. 
Konsool  - väike seinast eenduv kunstiliselt kujundatud tugi, mis kannab või toetab ehitiseosa, vahelage, ärklit, vööndkaart, roiet, frontooni või skulptuuri. 
Kapiteel - samba või pilastri ülemine, plastilise kujundusega osa, millele toetub talastik , võlv või kaar. 
Tiibaltar  - altar, mille keskosa ja küljed kaunistati polükroomsete (kirev) skulptuuridega, välistiivad ja sisetiibade välisküljed maalidega.
Keskaja arhitektuuri mõisteid #1 Keskaja arhitektuuri mõisteid #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ndrez Õppematerjali autor
Eri allikatest võetud keskaja arhitektuuri mõisted, 2 lk.

Sarnased õppematerjalid

Kunstiajalugu Romaanika ja gootika
3
docx

Kunstiajalugu Romaanika ja gootika

Romaanika ja gootika 1. Missugust perioodi ajaloos loetakse keskajaks? Keskaeg on 5.-15. sajand. 2. Mis ajastu kunsti peetakse romaani stiili kuuluvaks? Keskaja 3. Kust tuleb nimi romaani stiil? Rooma impeeriumist 4. Mida tähendavad mõisted: portaal – kiriku sissekäik pikihoone – kiriku pikem läänest-itta suunav osa lööv - kirikuruumi piklik osa, mis ulatub kirikus tornist altariruumini transept – ehk põiklööv, pikihoonega risti olev kiriku osa, mis annab kirikule risti kuju empoor - külglöövide kohal olev võlvitud käik trifoorium - galeriitaoline kitsas käik, mille avatud külg on kujundatud lahtise kaaristuna

Kunsti ajalugu
Gümnaasiumi kunstiajalooks vajalikud mõisted
10
odt

Gümnaasiumi kunstiajalooks vajalikud mõisted.

nelja kroonlehega õit. ristvõlv — neljaosaline võlv, mis tekib kähe silindervõlvi ristuval lõikumisel. roidvõlv — roietele toetuv võlv, peamiselt gooti arhitektuuris. roie — raidkividest või tellistest laotud kitsas kaar, mis aitab võlvi kanda; esineb peamiselt gooti arhitektuuris. roomakatoliku usk — ristiusu põhiline eriharu, levinud peamiselt Lõuna- ja Kesk-Euroopas ning Ladina- Ameerikas. roosaken — kunstipärase raamistikuga suur ümmargune aken keskaja, eriti gooti katedraalide fassaadil. rosett — ümar, pealtvaates õit meenutav kaunistus. San, Sant', Santa; Saint, Sainte; Sankt — püha, käsutatakse pühakute nimede ees (itaalia ja hispaania k.; prantsuse k.; lühend ladina keelest). sarkofaag — kivist, savist, puust või metallist, enamasti kunstipäraselt kujundatud surnukirst. sfinks — inimese pea ning lõvi kehaga muinasjutuline loom, eriti egiptuse kunstis.

Kunsti ajalugu
Varakristlik kunst - Romaanika kujutav kunst
11
rtf

Varakristlik kunst - Romaanika kujutav kunst

Karolingide ajal basiilika. Ühest täiesti hävinud kirikust on alles joonistus, mis lubab rekonstrueerida selle põhiplaani ja ülesehitus. Üldmuljelt sarnaneb kirik varakristlike basiilikatega. Siiski on tal omapäraseid jooni, eriti torkavad silma kaks transepti (üks läänes, teine idapoolses osas) ja pikaks venitatud apsiid. Selliseid tunnuseid kohtame ka järgneva perioodi kirikuarhitektuuris, eriti Saksamaal. Üldiselt tolleaegnae arhitektuur veel väga tagasihoidlik, kuid just siit sai alguse keskaegse ehituskunsti suur õitseng. Karolingide ajast on pärit ka üks punase tindiga tehtud joonistus pärgamendil, mis kujutab endast suurt kloostrikavatist. Seal on kirik, kool, võõrastemaja, munkade eluruumid, majapidamishooned, töökojad, loomalaudad, köögiviljaaed ja palju muud. Seda võib pidada pidada omamoodi kloostri tüüpprojektiks, igatahes viitab see joonistus

Kunstiajalugu
Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile
32
odt

Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile

Sindi Gümnaasium Madli Lillo Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile Uurimistöö Juhendaja: Maia Agar Sindi 2009 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..............................

Kunstiajalugu
Romaani ja Gooti stiili võrdlus
11
odt

Romaani ja Gooti stiili võrdlus

sammastega jagunesid löövideks. Gooti kunsti kutsutakse aga linnade kunstiks, sellepärast et kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd hoopis linnadesse. Gooti ajastul olid keskaegsed linnad, mis olid müüriga piiratud, kaitseks vaenlase vastu. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootika (u 1140­1200), kõrggootika (u 1200­1350) ja hilisgootika (u 1350­1525). EHITUSKUNST Romaani ajastu eripära avaldus kõige rohkem ehituskunstis. Juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur, eriti tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur ehk kulturistliku otstarbega arhitektuur. See domineeris ilmaliku arhitektuuri üle. Sarnaselt romaani stiilile ilmneb ka gootika omapära esmajoones katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuuris, mis mõjutas ka teisi kunstiliike. Sakraalarhitektuuri on tänapäeval ka palju säilinud, profaanarhitektuuri aga vähe. Romaani kirikud oli suhteliselt madalad, massiivsed, paksude seintega ehitised. Rõhutatakse

Kunstiajalugu
Romaanikast prantsuse barokse klassitsismini
4
doc

Romaanikast prantsuse barokse klassitsismini

Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda. Lihtsaim kapiteel oli kivikuup, mille alumised nurgad ümardati. Romaani ajastu lõpuks õpiti võlve toetama kivikaartele, nn. roietele. Nii sai võlvide raskust tunduvalt vähendada ja ehitada suuremad aknad. Cluny klooster mõjutas romaani arhitektuuri arengut, kloosterkirikute liikumine Euroopas. 5-lööviline, Neitsi Maarja kabel apsiidi lõpus, kõige tähtsam. White Tower- DONJONI'i tüüpi elutorn, kindlus, nelinurkse põhiplaaniga. BERGFRIED tüüpi vahitorn, kontrolliv vahitorn teatud vahemaa tagant. Kirikud rajatakse looduslikult raskesse kohta nt jõe koolmekohta. 2. Gootika- gooti katedraali põhitunnused (vertikaalsus) ja abt Suger valguse kontseptsioon; gooti

Kunstiajalugu
Kunastiajalugu
33
doc

Kunastiajalugu

Käigud ei olnud ühesuguse laiuse ja kõrgusega, vaid avardusid saalideks, kus sai koosolekuid pidada. Seintesse olid uuristatud suured tühemikud, kuhu asetati surnu. Tühemik kaeti kinni marmorplaadiga. Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Aastal 380 aga kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. 1-2 sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks ongi katakombides leiduvad seina- ja laemaalid. Tagakiusamise tõttu hakkas kristlaste arhitektuur arenema alles 4. sajandil. Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid ja lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Laemaalidest tuntuim on Santa Luina katakombi kaunistus Roomas. Tihti kujutati stseene surmast. Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse

Kunstiajalugu
Kunsti ajalugu
93
doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun