BETOONI JA RAUDBETÖÖNITÖÖD (0)

1 
 
2. BETOONI JA RAUDBETOONITÖÖD 
 
¾   BETOON  
 
 
¾  OMADUSED 
 
 
 
¾  KASUTAMINE 
 
 
 
RAUDBETOON 
 
¾   RAKETIS  
 
 
Töömahtude jaotus 
 Betoonitööd 
 Sarrusetööd 
 Raketisetööd 
 Põhioperatsioonid 
kokku: 
 Abioperatsioonid
2.1 RAKETISETÖÖD 
RAKETISEST SÕLTUB: 
 
 
 
 
 
RAKETISE MATERJALID: 
 
 
 
 
 
 
RAKETISELE ESITATAVAD NÕUDED: 
 
 
 
 
 
2. Betoonitööd 
2 
 
  R A K E T I S E   A R V U T U S  
 
VERTIKAALKOORMUSED 
1 Raketise 
omakaal  
 
 
2 Värske 
betooni 
omakaal
3  Sarruse  
omakaal 
 Koormus 
inimestest ja transpordist 
laudis
 
laudisele 
parred
 
partele 
tugistus
 
tugistusele 
 
 
5 Koormus 
vibreerimisest 
horisontaalpinnale
HORISONTAALKOORMUSED 
1  Tuulekoormus  
2 Koormus 
vibreerimisest
3 Koormused 
betoonisegu  
väljalaadimisest 
renn , torustik ,  lont  
kopp mahuga 0,2-0,8 m3 
kopp mahuga >0,8 m3 
4 
Värske betoonisegu külgsurve – P 
H
γ x H
 
 
P = γx H 
P = γ x (0,27H + 0,78) k1 x k2 
 
valemi kasutuspiirkond tihendamisel: 
 
SISE-vibraatoriga VÄLIS- 
vibraatoriga
SISE- vibraatoriga
VÄLIS- vibraatoriga 
 
H ≤ R, 
H ≤ 2R
H > R,
H > 2R
1, 
1, 
v  r ≥ 30
0
 
3
0 > r ≥ 15
0
 
t ≥ 25  
1,5 2,5
3,5 
25 > t ≥ 15  
2,0 4
7 
15 > t ≥ 10
2,5 7
12 
 
10 > t ≥ 5  3) 
3,5 9 
18 
2) Minimaalne hooldeperiood, kui ettenähtud survetugevus hooldeperioodi lõpuks on 70% normtugevusest 
t ≥ 25  
3 5
6 
25 > t ≥ 15  
5 9
12 
15 > t ≥ 10  
7 13
21 
10 > t ≥ 5  3) 
9 18  30 
Märkused: 
1) Pluss tardumisaeg, kui on üle 5 tunni. 
2) Ühes reas võib vaheväärtusi interpoleerida. 
3) Temperatuuril alla 5oC tuleb hooldamise kestust pikendada sel e aja võrra, mil temperatuur on alla 5oC. 
4) Kivistumiskiirust iseloomustab betooni 2-päevase ja 28-päevase keskmise  survetugevuse suhe, mis määratakse eelkatsetel või põhineb samasuguse 
koostisega betooni kasutamiskogemusel. 
5) Betooni väga aeglaste tugevuse kasvu kohta tuleb erinõuded esitada projektdokumentatsioonis. 
- f
, f
  vastavalt betooni keskmine survetugevus 2 ja 28 päeva vanuses
cm2
cm28
KAITSE 
Betooni kaitstakse paigaldamisel ja tihendamisel päikese, tugeva tuule, külmumise, vee, vihma ja lume kahjustava mõju 
eest.  
Hooldemeetoditest sobivad kasutamiseks nii eraldi või järjestikku järgmised: 
•  betooni hoidmine raketises; 
•  betooni pinna katmine veeaurutiheda kattega , mis on servades ja ühenduskohtades kaitstud tõmbetuule tekke 
eest. Betoonipinna katmine on hoolikalt teostatuna hea järelhooldusmeetod. Sel puhul ei ole vaja pinda 
täiendavalt kasta, kuna betoonist haihtuv niiskus koguneb kile ja betoonipinna vahele. Katmine tuleb teha 
2. Betoonitööd 
22 
 
võimalikult kiiresti pärast valu ja katte ühenduskohad tuleb teipida takistamaks tuule pääsu kile alla. Meetod 
väldib plastsete kahanemispragude moodustumist, kui katmine tehakse kohe valu järel või juba sel ajal. Kilega 
katmise eeliseks on võimalus kaitsta värsket pinda sademete eest; 
•  betooni pinna katmine märja kattega ja selle kaitsmine  kuivamise eest; 
•  betooni pinna hoidmine silmnähtavalt märjana, kasutades selleks sobivat vett. Betoonipinna pidev  kastmine  
tagab kõige kindlamini betooni kivistumiseks vajaliku niiskuse;  
•  tuvastatud sobivusega hooldeainete kasutamine. Vedelate  pritsitavate järelhooldusainete ülesanne on 
moodustada betooni pinnale kile, mis peaaegu täielikult välistab niiskuse läbipääsu. Nende kasutamine on 
efektiivne järelhooldusmeetod, mis võimaldab alustada järelhooldusega ka  plastse  kahanemispragunemise 
seisukohalt piisavalt varakult. Järelhooldusainete  kasutamisel on oluline kontrollida seda, kas aine on 
iseenesest haihtuv või tuleb see eemaldada mehaanilise nakke tagamiseks, kui betooni pinda näiteks 
värvitakse hiljem või pinnatakse. Parimad järelhooldusained haihtuvad 4-6 nädala jooksul ja enne seda võib 
need pinnalt ära harjata. Tavaliselt on järelhooldusained värvitud, järeltöötluseta pindadel võidakse kasutada ka 
mittehaihtuvaid aineid. 
Võib kasutada ka teisi sama mõjusaid hooldemeetodeid. 
 
MILLAL TOHIB  BETOONILE MINNA? 
¾  INIMESED 
 
¾  MASINAD 
 
2.3.5 LAHTIRAKESTAMINE 
Üldiselt tuleks lahti rakestada nii ruttu, kui võimalik, kuna siis saab raketist taaskasutada. Teisest küljes tuleb jälgida, et 
toestuse ja raketise eemaldamine ei tohi rikkuda või kahjustada alalise ehitise kuju, otstarbekohasust, välisilmet ega 
kestvust ning seetõttu tuleb tagada järgmiste nõudmiste täitmine: 
•  toestust ja raketist ei tohi eemaldada enne, kui betooni tugevus on piisav, et lahtirakestamine ei põhjustaks 
pinnakahjustusi, konstruktsioonielement taluks  temale sel ajal mõjuvaid  koormusi  ja betooni elastsusest ja 
plastsusest (roome) tingitud  läbipaine  ei ületaks kindlaksmääratud tolerantsi; 
•  lahtirakestamise viis ei tohi põhjustada konstruktsioonile lööke, ülekoormust ega kahjustusi; 
•   toestuse koormusest vabastamise  järjekord peab välistama toestuse teiste osade ülekoormamise. Toestuse 
ja rakestuse stabiilsus tuleb tagada nii koormusest vabastamise kui ka lahtirakestamise ajal. 
•  teostusprojektis tuleb üksikasjalikult kirjeldada lahtirakestusjärgse toestuse ja lisatoestuse vajadus, tagamaks 
ehitusaegsete koormuste vastuvõtmist ja/või vältimaks läbivajumist. 
•  kui raketisel on oma osa betooni hooldesüsteemis, tuleb lahtirakestusaja määramisel arvestada betooni 
hooldamise ja kaitsmise kohta käivate nõuetega. 
 
¾  KÜLGRAKETIS 
 
¾  KANDEV RAKETIS 
•  kui konstruktsiooni koormatakse > 70% arvutuslikust koormusest -  
•  kui konstruktsiooni ehituse ajal ei koormata -  
¾   JÄIGAL SARRUSEL RIPPUV RAKETIS 
 
Pärast lahtirakestamist tuleb hinnata kõigi pindade vastavust nõuetele, vaadates nad järelevalveklassi eeskirjade 
kohaselt üle.  
2.3.6 BETOONI SURVETUGEVUSE MÄÄRAMINE 
Betoonisegust valmistatakse proovikehad, mis saadetakse  ehituslaborisse tugevuse kasvu jälgimiseks .  Katsekehade  
valmistus survetugevuse kontrollimiseks toimub vastavalt standardi EVS-EN 12390-2 nõuetele, võttes arvesse järgmisi 
suuniseid: 
•  katsekehade valmistamiseks kasutatavate vormide kuju, mõõtmed ja tolerantsid peavad vastama standardi 
EVS-EN 1290 -1 jaotise 5 nõuetele; 
2. Betoonitööd 
23 
 
•  soovitavalt tuleks kasutada vorme nimimõõtmetega 100x100x100 mm, 150x150x150 mm või silindreid 
läbimõõduga 100, 113 või 150 mm; 
•  katsekehade valmistamiseks kasutatavad vormid puhastatakse ja vormide  sisepinnad määritakse õhukese 
vormiõli  kihiga ; 
•  betoonisegu tihendamisel täidetakse vormid 150x150x150 mm ühes kihis. Tihendamine toimub nii kaua kui 
betooni pind on  tasane  ja suuri õhumulle enam ei eraldu. Esimese tihendamise järel lisatud  betoonsegu  
tihendatakse täiendavalt 5…15 sekundit ja vibraatori otsik eemaldatakse aeglaselt segust nii, et segu täidab 
tekkinud tühemiku; 
•  tihendamine võib toimuda ka vibrolaual või erandkorral sisevibraatori otsiku peal, kasutades otsiku ja vormi 
vahel sobivat elastset vahekihti ja sobivaid tugesid; 
•  kui puuduvad sobivad vibroseadmed  võib betoonsegu tihendada ka Ø12..16 mm metallvardaga sorkimise teel. 
Tihendatava kihi paksus on maksimaalselt 100 mm, ühe kihi sorgete arv on vähemalt 25. 
Katsekehade hooldusel tuleb täita järgmisi nõudeid: 
•  pärast vormimist toimub katsekehade hoidmine ehitusplatsil sobivas ruumis temperatuuri juures (20 ± 5)°C 
vähemalt 16 tundi, kuid mitte kauem kui 3 ööpäeva; 
•  katsekehade lahtirakestamine tehakse 1 päev pärast vormimist, kuid mitte varem kui 20 tunni kivinemise järel; 
•   katsekehad  märgistatakse tunnusnumbri ja valmistuse kuupäevaga. Märgistust ei tohi teha kraapimisega. 
Märgistust ei panda katsekeha survepindadele; 
•  lahtirakestamise järel katsekehad kivinevad temperatuuri juures (20 ± 2)°C vees või õhus, mille relatiivne  
niiskusesisaldus on üle 95%. 
Betooni külmakindluse ja veepidavuse hindamiseks kasutatav katsemetoodika, samuti valmistatavate katsekehade arv ja 
suurused kooskõlastatakse  tellija , projekteerija, järelevalveinspektori ja katselabori esindajatega. 
Kõik kandekonstruktsioonide betooni kvaliteedikontrolliga (eriti nõuete mittetäitmise kahtlusega) seotud  katsetused  
tulevad teha akrediteeritud katselaboris. 
Betoonimisoperatsioonide järelevalve ja katsetamine tuleb plaanida, teostada ja dokumenteerida vastavalt tabelis 5 
esitatud põhimõttel (EVS-ENV 13670-1 jaotis11). Põhijärelvalve seisneb vastavuse pidevas kontrollimises ja hea 
ehitustava järgimises. 
Tabel 5. Plaanimisele, järelevalve ja dokumentatsioonile esitatavad nõuded 
Järelevalve objekt  1. järelvalveklass 
2. järelvalveklass 
3. järelvalveklass 
Järelevalve 
Järelevalveplaan, meetodid ja juhised vastavalt spetsifikatsioonile. 
 
plaanimine 
Mittevastavuse korral rakendatavad meetmed. 
Järelevalve 
Põhijärelvalve ja pisteline üksikasjalik 
Põhijärelvalve 
teostamine 
kontroll. 
Iga valu üksikasjalik kontroll 
Kõigi ebaharilike ilmingute Kõik plaanid. 
protokollid . 
Dokumentatsioon 
Kõik järelevalveprotokollid. 
Kõik mittevastavuste ja 
Kõik mittevastavuste ja parandusmeetmete protokollid. 
parandusmeetmete protokollid. 
 
BETOONISEGU KONSISTENSTI HINDAMINE 
Betoonisegu konsistentsi hindamiseks on 4 meetodit: 
•   koonuse vajumiskatse (EVS-EN 12350-2). 
•  Vebe katse (EVS-EN 12350-3),  
•  tihendatavusaste (EVS-EN 12350-4),  
•  valguvuskatse (EVS-EN 12350-5), 
Kuna väljaspool kindlat konsiste
h
ntsi va emikku ei ole katsemeetodid piisava tundlikkusega, soovitatakse neid kasutada 
järgmistes vahe
s
mike : 
•  koonuse  vajum  ≥ 10 kuni ≤ 210 mm; 
•  Vebe aeg ≤ 30 ja >5 s; 
•  tihendatavusaste ≥ 1,04 ja  340 mm ja  ≤ 620mm. 
Kui on vaja määrata betooni konsistentsi, tuleb seda teha betooni paigaldamise ajal või kaubabetooni puhul tarnimisel. 
Kaubabetooni puhul on betoonisegu konsistentsi mõõtmiseks kõige sobilikum meetod on vajumiskatse. Vajum 
määratakse, mõõtes vormi kõrguse ja vajunud katsekeha kõrgeima punkti vahe h. Vajumisklassid vastavalt standardile 
EVS-EN 206 - 1:2002 on esitatud tabelis 6. 
2. Betoonitööd 
24 
 
Tabel 6. Vajumisklassid 
Klass 
Koonuse vajum, mm 
 
S1 
10 kuni 40 
S2 
50 kuni 90 
 
S3 
100 kuni 150 
 
S4 
160 kuni 210 
S5 
≥220 
K
ONSTRUKTSIOONI TUGEVUSE HINDAMINE  
Mittepurustavate meetoditega on ehitusplatsi tingimustes võimalik betooni tugevust hinnata Schmidti vasaraga  
põrkearvu määramise teel (EVS-EN 12504-2:2003). Katse seadmeks on terasest vedruvasar, mis vedru vabastamisel 
lööb vastu betooni pinnaga kontaktis olevat otsikut. Terasvasara tagasipõrget terasotsikult mõõdetakse seadme raami 
külge kinnitatud lineaarskaalal. Määratud põrkearvu võib kasutada platsibetooni ühtluse hindamiseks ja madala 
kvaliteediga või kahjustatud betooni tsoonide või piirkondade piiritlemiseks konstruktsioonides.  
Otsest tegelikku  survetugevust on võimalik määrata väljapuuritud katsekehade (silindrite) alusel. Silindrite 
väljapuurimine toimub standardi EVS-EN 12504-1:2003 
järgselt.  
BETOONI B25 SURVETUGEVUSE KASV 
ÕHU T0 MÕJU BETOONI TUGEVUSE KASVULE 
SÕLTUVALT ÕHUTEMPERATUURIST
Põhiliseks faktoriks, mis avaldab mõju betooni tugevuse 
120
 %
kasvule on välisõhu temperatuur, mille langemisel betooni 
s, 100
tugevuse kasv aeglustub oluliselt. Näiteks, kui ühesuguse 
evu
g
u
80
+5
koostisega betoonisegu saavutab 80% tugevusest 30oC 
+10
õhutemperatuuri juures – 5,5 päevaga, siis 10oC puhul võtab 
rvet
60
+15
see aega 20 päeva. Vastavad tabelid ja  diagrammid on 
e su
40
in
+20
koostatud laboratoorsete katsetuste tulemusel ja esitatud 
tel
20
erinevates teatmikes  
h
u
S
0
Betoneerimise ja betooni hooldamise kohta peetakse 
1
3
5
7
14
28
kohustuslikult päevikut. Soovitada võib Eesti 
Ehitusettevõtjate Liidu poolt koostatud betoonitööde 
Kivinemisaeg, päevi
protokolli vormi. 
 
2.4 BETONEERIMISE ERIVÕTTED 
2.4.1. FRAKTSIOONIDE KAUPA BETONEERIMINE 
KASUTAMINE: 
 
 
TÖÖ KÄIK 
 
 
 
EELISED 
 
 
2.4.2. TORKREETIMINE 
KASUTAMINE: 
 
 
TÖÖ KÄIK 
 
2. Betoonitööd 
25 
 
2.4.3. VAKUMEERIMINE 
KASUTAMINE: 
 
 
 
 
TÖÖ KÄIK 
 
 
 
 
Vakumeeritud
BETOONI TUGEV0USE KAS 2
V 5
55
80
105
150
125
100 %
75
Tavaline
GEVUS,
Vakumeeritud
50TU
25
PÄEVAD
0
0
1
3
7
14
21
28
 
 
2.4.4. VEEALUNE BETONEERIMINE 
 
 
 
 
TÕSTETAVA TORU MEETOD 
kuni 50 m sügavuse puhul 
lüliline  toru
Ø200 mm
20-30 cm
vesi
=50 m
vibraator
= 1m
 
 
 
 
 
 
 
 
2. Betoonitööd 
26 
 
TÕUSVA MÖRDI MEETOD 
veealuste massiivide betoneerimiseks 
tsementmört
vesi
killustik( kivid )
betoon
 
 
 
 
 
 
2.4.5 KIUDBETOON  
Betoon on oma  olemuselt habras materjal – suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betooni surve- ja tõmbetugevuse 
suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni 
tõmbetsoonides on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega . Betooni armeerimine tehakse 
tavaliselt orienteeritud armatuuriga ja kindlas kohas konstruktsioonis, suurem osa betoonist on armatuurivaba. Sellise 
armeerimisega kaasneb rida probleeme:  
•  armatuur tuleb paigutada ja  fikseerida kindlasse kohta, 
•  armatuuritööd nõuavad kvalifitseeritud tööjõudu, 
•  pingejaotus ristlõikes ei ole enam ühtlane. 
Teiseks betooni tõmbetugevuse tõstmise viisiks on betoonimassi ühtlane armeerimine kõikides suundades 
( homogeenne  betoon). Selline armeerimine on võimalik mitmesuguste kiududega. Praktikas kõige levinumad on 
erinevad tükeldatud teras-, plastik-,  polüpropüleen -, asbest- või süsinikkiud. Kiudude tükeldamine on vajalik selleks, et 
kiud võimalikult ühtlaselt betoonmassi sisse ära jaotada. Sellise menetlusega on võimalik betooni surve ja 
tõmbetugevust võrdsemaks muuta. Suurendades konstruktsiooni paindetõmbetugevust on võimalik vähendada 
konstruktsiooni mõõtmeid , näiteks põranda- või vahelaeplaadi paksust.  
KIUDBETOONI EELISED 
Peaaegu alati on ehitajale ehitustähtajad liiga lühikesed . Ehituse tellijatel on huvi võimalikult kiiresti oma investeeringut 
valmiskujul näha. Ehitusprotsessi kiirust mõjutavad otseselt armeerimistööd. Kiudbetooni kasutamine võimaldab 
lühendada ehituskestust armeerimistööde arvel. 
KIUD  
Sarrusena kasutatakse tükeldatud kiude. Tükeldamine on vajalik, et kiud võimalikult ühtlaselt betoonmassi sisse ära 
jaotada. 1970-ndatest aastatest alates on arendatud välja palju erinevaid kiudude kujusid ja materjale: 
•   teraskiud  
•  polüpropüleenkiud  
•  plastikkiud 
•   klaaskiud  
Teraskiud erinevad oma tootmisviiside, materjalide ja kuju poolest, samas ka mehaaniliste omaduste nagu (ankurduse 
ja tõmbetugevuse poolest. Põhiliselt kasutatakse külmalt tõmmatud traadist,  metall -lehest lõigatud- ja freesitud kiudusid 
pikkusega kuni 70mm. 
Polüpropüleenkiudusid kasutatakse põhiliselt tasanduskihtides ning vähekoormatud põrandates mahukahanemispragu-
nemise vältimiseks. Polüpropüleenkiudude lisamine suurendab konstruktsiooni tulepüsivust ja betooni vastupanu 
temperatuurimuutustele. Nad on vastupidavad hapetele, leelistele ja sooladele ning on füsioloogiliselt ohutud . Kiudude 
läbimõõt ning pikkus võivad varieeruda väga suurel määral, kuid praktikas levinuimad on 12mm pikkusega ning 
Ø~20μm läbimõõduga kiud. 
2. Betoonitööd 
27 
 
Klaaskiudusid kasutatakse põhiliselt agressiivses keskkonnas asuvates betoonkonstruktsioonides. Klaaskiud on 
leelisekindlad, ei korrodeeru ning seega leiavad  kasutust eelkõige kemikaalidega kokkupuutes olevates  
konstruktsioonides. Sarnaselt polüprolüleenkikududele kasutatakse klaaskiudusid plastse kuivamispragunemise 
minimiseerimiseks. Palju kasutust leiab klaaskiud ka kuivsegudes - näiteks: krohvides, põrandasegudes, pahtlites, jne. 
Samuti leiab klaaskiud rakendust konstruktsioonides, kus on nõutav dielektrilisus - näiteks alajaamad, 
elektroonikatööstus,   elektrijaamad  jne. Üldjuhul on klaaskiudude pikkus vahemikus 3 – 30mm. Klaaskiud on 
leelisekindlad ega korrodeeru. 
2.4.6 ISETEIHENEV BETOON (ITB) 
Isetihenev betoon voolab oma kõrge voolavuse tõttu paika ja tiheneb enda raskuse mõjul ning seetõttu pole vaja teda 
täiendavalt tihendada. Isetihenevas betoonis ei esine ka kihistumist kukkumise mõjul. 
Betooni pinnad on ITB-l võrreldes tavabetooniga tunduvalt parema väljanägemisega. Takistusest möödavoolamiseks ei 
tohi betoon takerduda näiteks tiheda asetusega sarruste taha. 
Erinevalt tavabetoonist iseloomustatakse ITB segu töödeldavust koonuse vajumise asemel koonuse laialivalgumisega. 
ITB kõrge  voolavus ei avalda mõju tema lõpptugevusele. ITB voolavus saavutatakse superplastifikaatorite kasutamise, 
peenosakeste (alla 0,08 mm) hulga suurendamise ja paksendajate ehk kolloidide lisamisega. ITB vajab spetsiaalset 
betoonisegu koosseisu projekteerimist. 
Põhilised komponendid on ITB puhul samad, mis tavabetoonil, kuid need on erinevalt projekteeritud ja lisatud 
spetsiaalseid lisaaineid. ITB-s võib kasutada ka kiudbetooni lisaaineid (teras- või sünteetiline  kiud). 
Betoonisegu hind on tavabetoonist mõnevõrra kõrgem (15-30%).   
 
2.5 BETOONITÖÖD TALVEL 
Betoonitööde teostamisel loetakse talveperioodiks, kui: 
ööpäeva keskmine  õhutemperatuur  alla +5 0C ja 
ööpäeva jooksul langeb õhutemperatuur alla 0 0C 
MIS JUHTUB BETOONIGA TEMA KÜLMUMISEL? 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
KRIITILINE TUGEVUS 
 
 
 
 
 
Kriitilise tugevuse saavutamiseks enne külmumist on vaja: 
 
 
 
 
Nimetatud eesmärkide saavutamine on võimalik: 
¾  KEEMILISELT 
 
 
¾  TERMILISELT 
2. Betoonitööd 
28 
 
PINNAMOODUL 
 F .
Mp=  V . , m-1  
F - konstruktsiooni välispindala, m2 
V - konstruktsiooni maht, m3. 
NÄIDE: 
Kuup: 1 x 1 x 1 m 
F = 6 x 1 = 6 m2 
V = 1 x 1 x 1 = 1 m3 
1 m
Mp = 6 : 1 = 6 m-1 
1 m
 
1 m
2,25m
Plaat: 2,25 x 2,25 x 0,2 m 
2,25m
F = 2 x 2,252 + 4 x 2,25 x 0,2 ≈ 12 m2 
V = 2,25 x 2,25 x 0,2 = 1 m3 
0,2m
Mp = 12 : 1 = 12 m-1 
 
2.5.1 KEEMILISTE LISANDITE KASUTAMINE 
EESMÄRK 
 
 
 
 
lubatud keemiliste lisandite osakaal 
(%-des tsemendi kaalust) 
Lisand  Õhutemperatuur, 
0C
 
0 kuni -5
-6 kuni -10
-11 kuni -15
Potas 5
10
15 
Naatrium  nitrit 5
8
10 
NaCl, CaCl2 (armeerimata konstruktsioonid) 
7,5 
 
VASTUNÄIDUSTUSED 
Külmumisvastaseid lisandeid ei ole lubatud kasutada: 
 
 
 
 
 
 
2.5.2 TERMOSMEETOD 
EESMÄRK 
 
 
 
 
 
1. KOMPONENTIDE  EELSOOJENDUS  
 
 
 
 
2. Betoonitööd 
29 
 
 
 
2. RAKETISE SOOJUSTAMINE  
 
 
 
 
 
 
3. BETOONISEGU EELSOOJENDUS 
 
 
 
 
 
 
2.5.3 PAIGALDATUD BETOONISEGU SOOJENDAMINE 
EESMÄRK 
 
 
 
 
1 .   A U R U G A   S O O J E N D A M I N E   ( V E E G A )  
P O S T I D
betoon
 
 
 
R I B I V A H E L A E D
aur
aur
K A P I L L A A R R A K E T I S
betoon
 
2. Betoonitööd 
30 
 
TEMPERATUURI MUUTMISE KIIRUS 
Auruga soojendamisel on lubatud järgmised t0 muutmise kiirused: 
soojendamisel 
v = 10 - 15 0/h 
jahtumisel 
v = 5 - 10 0/h 
 
 
 
 
 
 
2 .   E L E K T R I G A   S O O J E N D A M I N E  
A) VOOL JUHITAKSE VAHETULT LÄBI SEGU 
 
 
 
 
¾  TINGIMUSED: 
1.  Ülekuumenemise vältimiseks on elektroodide vahekaugused piiratud sõltuvalt kasutatavast pingest 
2.   Elektroodid peavad asuma sarrusest > 15 cm kaugusel, vastasel juhul tuleb nad ristumiskohal isoleerida. 
3.  Kasutatavd pinged: 52 - 380 V.. 
B) SISSEBETONEERITAVAD SOOJENDUSJUHTMED 
 
 
 
 
C) TERMOREAKTIIVNE  RAKETIS 
 
 
 
 
3 .   Õ H U G A   S O O J E N D A M I N E  
 
 
 
2. Betoonitööd 
31 
 
BETOONITÖÖD TALVEL
 
2. Betoonitööd 

Document Outline

• 2. BETOONI JA RAUDBETOONITÖÖD
  • 2.1 RAKETISETÖÖD
    • 2.1.1 KILPRAKETIS
    • 2.1.2 LIUG- EHK RONIRAKETIS
    • 2.1.3 VEERERAKETIS
    • 2.1.4. VOODERRAKETIS
  • 2.2 SARRUSETÖÖD
    • 2.2.1. SARRUSE MATERJALID
    • 2.2.2. SARRUSE ETTEVALMISTUS
    • 2.2.3. SARRUSKARKASSIDE VALMISTAMINE
    • 2.2.4. SARRUSE PAIGALDAMINE
  • 2.3 BETOONITÖÖD
    • 2.3.1. BETOONISEGU VALMISTAMINE
    • 2.3.2. BETOONISEGU TRANSPORT
    • 2.3.3. BETOONISEGU PAIGALDAMINE
    • 2.3.4. BETOONI HOOLDUS
    • 2.3.5 LAHTIRAKESTAMINE
    • 2.3.6 BETOONI SURVETUGEVUSE MÄÄRAMINE
  • 2.4 BETONEERIMISE ERIVÕTTED
    • 2.4.1. FRAKTSIOONIDE KAUPA BETONEERIMINE
    • 2.4.2. TORKREETIMINE
    • 2.4.3. VAKUMEERIMINE
    • 2.4.4. VEEALUNE BETONEERIMINE
    • 2.4.5 KIUDBETOON
    • 2.4.6 ISETEIHENEV BETOON (ITB)
  • 2.5 BETOONITÖÖD TALVEL
    • 2.5.1 KEEMILISTE LISANDITE KASUTAMINE
    • 2.5.2 TERMOSMEETOD
    • 2.5.3 PAIGALDATUD BETOONISEGU SOOJENDAMINE