La Sagrada Familia (0)

La Sagrada Familia
Koostanud :
Õpetaja:
La Sagrada Familia (Püha Perekond)
Gaudi eelistatud esteetiline printsiip oli prantsuse juugendstiil art nouveau . See vool tekkitas Suurbritannias ja levis peagi kogu Euroopas, lõpetades 19.sajandi teisel poolel levinud elektilise historismi ning asendades selle uue ja ühtse vormikeelega. Art nouveau rakendas lilledekoori ja voolavaid jooni. Uus stiil vallutas tänu Antonio Gaudile maalikunsti ja rakenduskunstid ka Kataloonias. Pargiansambel ja Casa Güellnedastavad Gaudi tõlgendust juugendstiilist, samuti nagu tema teised meistritööd Barcelonas. Astorga jaoks Leoni lähedal kavandas ta 1887. aastal piiskopilossi. Stiililt oli see äärmiselt omavoliline segu gootikast ja art nouveau`st. Sel ajal oli ta juba neljandat aastat tegev Templo de la Sagrada Familia ehitamisega.
Kirik seisab Carrer de Sardenyal ning on tänase päevani ehitusplats ning suuremast osast ehitatud annetustest. Kas projekt ka kunagi lõpule viiakse, jääb teadmata.Algselt oli siia planeeritud uusgooti ehitis, nagu lõppev 19.sajand oli neid sadade kaupa välja mõelnud. Aasta pärast ehitustegevuse algust tehti töö jätkamine ülesandeks Antonio Gaudile. Ta tühistas algsed kavandid ning projekteeris hiiglasuure jumalakoja, mis pidi pärima kõrgkeskaegsete katedraalide suuruse ja õigused.
Nagu Astorga piiskopilossi puhul, nii kombineeris ta ka siin gootika ja juugendstiili . Põhiplaanilt oli hoone viielööviline basiilika ristlöövi ja apsiidiga. Et pikihoone on suhteliselt lühike ja sellele on ajapikku igasuguseid juurdeehitisi liidetud, tekib mulje pigem tsentraalehitisest, millest räägib ka ettenähtud kuppel , mis peaks ulatuma 160 meetri kõrguseni. Esmajoones domineerivad ehitist tornid. Kaheksa 115 meetri kõrgust torni on praeguseks valmis ehitatud. Neli idaosa torni kuuluvad niinimetatud Jõuluportaali juurde. Eemalt meenutavad need tornid kõrggooti tornikiivritega kellatorne. Lähemal vaatlemisel aga selgub , et tornisokli ja katuse vahel ei ole mingeid piire ning tornikiivrite kontuuridel on näha kerget kõverust.
Ühtekokku on planeeritud kaksteist teravtupilist torni, mis peaksid sümboliseerima kahteteistkümmend apostlit . Gooto stiilile vihjavad dekoorid pärinevad juugendstiili taimeornamentikast. Vahepeal valmis saanud portaal kujutab endast Kannatustee - fassaadi. Oma teostuselt on see ilmses vastuolus filigraanse Jõulufassaadiga.
Ilma nurkade ja äärteta
Gooti teravkaared roosakende kohal on tasandatud ja kaarjad. Juba Güelli ehitiste puhul ilmutas Gaudi vastumeelsust kõigi sirgoonte,äärte ja nurkade vastu ning vältis neid igal võimalikul juhul. Austria arhitekt Friedensreich Hunderwasseri ehitised, mis samasuguseid printsiipe järgivad, kannavad selgelt Gaudi kataloonia modernismi pitserit.
Mis puutub staatikasse, mida gootikas tähistavad tugipiilarid ja tugikaared , sis mõtles Antonio Gaudi välja uue koormuse jaotamise tehnika. Ta demonstreeris seda ühel kuulsaks saanud mudelil liivakottide ja nööride abil. Peale selle nõudis ta, et ehitustööd toimuksid nagu keskaegsete toomikirikute puhul põhiliselt käsitsi. See tegi projekti kallimaks ja aeglustas tööd tohutult.. Üjtekokku oli Gaudi selle projektiga seotud 43 aastat. Kui ta 1926. aastal suri, oli tööst realiseerunud alles vähem kui pool. Ehitustegevust jäkatakse, kuid tänapäeval kasutatakse ka juhtivaid masinad . See tuleb küll töö edenemiseks kasuks, kuid on vastuolus arhitekti kavatsustega. Teostuses on juba tuntav mõningane ühetaolisus ja steriilsus . Katedraali sisemuses paikneb altar ning selle all krüpt, kuhu on maetud kataloonia suur arhitekt Antonio Gaudi.
Ehitise osad
TRAATMAKETID: Keeruliste tarindivormide modelleerimiseks riputas Gaudi koos pingutusraskustega üles traatidest ning kipsisegus leotatud puldanitükkidest makette, mida pärast kipsi kuivamist analüüsiti nõrkade kohtade avastamiseks ja kõrvaldamiseks.
KELLATORNID: Neli torni sümboliseerivad evangeliste ning 12 saja meetri kõrgust kellatorni apostleid. Kavandi kohaselt peaks kompositsiooni lõpetama 180 meetri kõrgune kesktorn.
TIPUILUSTISED: Fassaadi ülim liigendatus leiab jätku kellatornide kahhelkivide ja figuraalplastikaga kaetud tipuosades. Läänetransepti otsatornide "tuttilustised" kujutavad sümboolselt piiskopimitrat, -sõrmust, - saua .
SÜMBOLISTLIK DEKOOR : Fassaadi katavad keeruliste looduspäraste motiividega sümbolistlikud kaunistused ning allegoorilised pildid katoliku kiriku liturigiast.
RAIDKUJUD: Soovides kujutada tõelist maailma, kasutati Usu ukseava kohale ja mujale Kristuse Sünni fassaadile paigutatud skulptuuride puhul eeskujudena Barcelona tönavatelt valitud inimestest võetud fotosid ja kipsjäljendeid.
KESKLÖÖV: Kesklöövi tariandilahendus väldib väliseid tugikaari, mis Gaudi arvates vähendanuks valguse ligipääsu ja häirinuks fassaadi üldmuljet.
LÖÖVI TUGISAMBAD : Külgsurve vastuvõtmiseks on löövi ehitamisjärgis tugisambad tublisti sissepoole viltu ning laienevad ülaosas harudena.
KRISTUSE SÜND: Sünnifassaadil kujutatakse Lunastaja sünnilugu ja Rõõmumüsteeriume.
HALASTUSE UKSEAVA: Kolm ukseava pühendatud Usule , Lootusele ja Halastusele. Halastuse uksest vasakul paikneb Lootuse ja paremals Usu uks.
ORGAANILINE KANDETARNID: Ehitise raskus kanrajse üle kesklöövi sammastele. Puuvõrataoline ülesehitus jörgib põhilisi tarindisiseseid jõutelgi.
La Sagrada Familia
La Sagrada Familia eest vaade
Kasutatud kirjandus

„100 kuulsat katedraali“

„ Arhitektuur “ autor: Neil Stevenson