Kuidas mõtlesid rooma juristid ja mida me oleme rooma juristidelt üle võtnud (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Ühiskonnateaduste instituut
Õigusteaduse suund
Anastasia Rešetnikova
Essee
Kuidas mõtlesid rooma juristid ja mida me oleme rooma juristidelt üle võtnud
Aines: AKJ6329.YK Euroopa õigussüsteemide ajalugu 
Juhendaja : Peeter Järvelaid
Tallinn 2018
„Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust , mis Rooma kui linn-riigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õiguse süsteemiks.“1 Just Vanas-Roomas ilmus jurisprudents. Kuna Rooma õigussüsteem kujunes välja siis oli vaja inimesi, kes saavad seda rakendada igapäeva elus ja sellisteks inimesteks olid peamiselt- juristid. Ajaks, millest peale puhas- rooma õigus esineb on 7. Sajand e.m.a ja rooma õiguse ajalooline käsitlus lõpeb 6. sajandiga . Tänapäevane eesti õigussüsteem algusest peale baseerub rooma õigusel ja see tähendab seda ,et eesti juristid peavad palju üle võtma rooma juristidelt. Hea ja pädev jurist on seadusetundja ja tunneb hästi kehtiva õiguse süsteemi.2Kuidas mõtlesid rooma juristid ja mida me oleme rooma juristidelt üle võtnud?
Rooma õigusel tänapäeval on õigusteaduse hariduse seisukohast eriline tähtsus, sest sellest algas õiguse ajalugu ja teataval määral õiguse teooria seisukohast. Õiguse ajaloo seisukohast on tähtis kuna tänu säilitatud raamatutele, testamentidele ,savitahvlidele praegu me saame teada sellest, et õiguse ajalugu algas just Roomast . Säilitatud papüürused ja raamatud annavad võimaluse võrrelda tänapäeva õiguse ja rooma õiguse ja saada teada kuidas tol aegse juristi tegevus erineb tänapäevasest tegevusest. Praegu rooma õiguse vaatlemisel saab teha järeldust, et rooma jurisprudentsi tase oli väga kõrge. Juba Vanas-Roomas eristati 2 õigusharu - avalik õigus ja eraõigus. Juristil , kes tegutses õiguse rakendajana , sageli tuli olla ka õigusnormi loojaks kuna Roma aja esimestel juristidel pole olnud veel kogemust ja polnud kohta kust võis vaadata kuidas tegutseda konkreetses olukorras ja sellepärast oli vaja iseseisvailt luua seadusi . Sellel ajal jurist õpis tundma rooma õigust kehtiva õigusena, aga praegu juristid seda ei tee. Tänapäeva juristid õpivad rooma õigust selleks, et oli arusaam sellest kust see kõik tuli ja lisaks sellele selle rahva õigus arendab juriidilist arusaamist ja mõtlemist üldse. Kui rääkida sellest ,millised olid rooma juristid ja mida meie oleme nendelt üle võtnud siis rooma juristidele oli omane konkreetsus ja seaduste arusaadav sõnastus. Vanas-Roomas juristidele olid omased mõistete täpsus ja ,mõistete lühikesed definitsioonid ,õigusharude üksteisest range eraldamine . Kui võrrelda tänapäeva juristide tegevust siis ülevõetud omadused ongi konkreetsus, sest peamine juristi ülesanne on täpselt ja konkreetselt seletada probleemi koosseisu ja edastada infot kliendile . Teine ülevõetud iseloomujoon on seaduste arusaadav sõnastus. Ilma selleta täna ei saa kehtida mitte üks seadus, sest rahvas peab saama aru mida temast tahetakse . Pole saladus , et Vana- Rooma keel oli ladina keel ja sellepärast kõik mõisted , seadused ja seaduste nimetused olid ladina keeles. Tänapäeva juristid võtsid üle ladina keelsete terminite kasutust .
Rooma ühiskond Vanas-Roomas jagunes peamiselt orjadeks , orjapidajateks, kodanikeks ja mitte kodanikeks. Kodanikud olid need inimesed , kes elasid Roomas ja kelle vanemad mõlemad on roomlased. Mitte kodanikud olid need inimesed, kes elasid Roomas kuid sündisid naaber riikides. Orjapidajaid võib võrrelda tänapäevastega ametnikega või ministritega , sest olid nad kodanikud lihtsalt nende käes oli rohkem võimu kui tavalisel kodanikul. Jäid orjad võrdlemiseks, kuid siin ma ei saa tuua näiteid tänapäevase ühiskonnast, sest täna orjad puuduvad. Rooma juristid olid arvamusel, et orjad on asjad .Orjadel nagu ka asjadel polnud mingit õigust , polnud õigust kaitsele ja nende pidaja võis neid maha müüma . Täna paljud võiksid öelda, et võib võrrelda pagulastega kuid ma pole sellega nõus . Tänapäeva juristid asjade hulka viivad kehalised esemed näiteks arvuti või sularaha ja isegi loomi. Asjadel pole kohustusi, pole õigusvõimet ja asjad mitte kunagi ei saa endale ega täisteovõimet ega piiritletud teovõimet. Seda tänapäeva juristid pole üle võtnud rooma juristidelt , täna isegi pagulastel Eestis on kohustused riigi suhtes kus nad viibivad ,pagulastel on teovõime , õigus kaitsele on olemas ja isegi on olemas hagiõigus ehk õigus pöörduda kohtu poole. Ikka pagulastel on vähem õigusi kui Eesti Vabariigi kodanikul kuid ikka ei saa võrrelda inimest ja asja.
Järelduseks tahan öelda, et pole vahet kas jurist tegutses Vanas- Roomas või tegutseb tänapäeval, sest hea jurist teab oma maa õiguse ajalugu. Sellest tuleneb väga tähtis aspekt mida juristid võtsid üle rooma juristidelt on see, et iga jurist teab oma maa ajalugu ja teab oma maa õiguse ajalugu. Rooma juristid mõtlesid konkreetselt ja väga õiglaselt ja on hea meel , et tänapäeva juristid järgivad seda. Ainus asi, mida meie juristid pole üle võtnud on suhtumine inimestesse. Inimene on füüsiline isik kellel on õigusvõime, teovõime ja tsiviilkohustused mitte asi.
Kasutatud kirjandus:
1) E.Ilus ,Rooma eraõiguse alused. Tartu : Tartu Riiklik Ülikool 1969
1 E.Ilus ,Rooma eraõiguse alused. Tartu : Tartu Riiklik Ülikool 1969, lk 10.
2 E.Ilus , Rooma eraõiguse alused. Tartu : Tartu Riiklik Ülikool 1969, lk 3.