Jurisprudents kordamisküsimused (2)

Tallinna Ülikool - Õigus - Jurisprudents

5 VÄGA HEA

KORDAMISKÜSIMUSED
„ JURISPRUDENTS “

Jurisprudentsi mõiste ja seos õiguse rakendamisega. (lk 50 –55)
...see tegeleb õigusnormide sisu ja väljaselgitamisega.
Õigusnormidel on kaks erinevat aspekti, sisemine ja väline. Sisemise vaatenurga esindajad on kohtunik ja haldusametnik. Nad töötavad süsteemis selle osadena, rakendades õigusnorme konkreetsete tegude ja sündmuste puhul. Väljaspoolt vaadeldes võib see ise olla uurimise onjektiks. Teadlane asetab uuritava objekti vaatluse alla näiteks laboratooriumi tingimustes ja teeb selle kohta järeldusi, olemata ise objekti osaks.
Õigusteadlane on nagu välise ja sisemise vaatenurga vahemaal, tema huvi on suunatud normidega, mis on kehtiv õigusena. Üldiselt on õigusteaduse alal tegeleva inimese huvitatus teadmistest siiski lähedasem kohtuniku kui ühiskonnateadlase omale. Õigusteadus on normide uurimise teadus.
Õigusteadlane ei käsitle kunagi konkreetseid üksikjuhtumeid. Õigusteadusega ei liitu rakendamiselemente. Teadusliku tõlegendamise sisuks on tüüpjuhtumite vaatlemine .
Õigusteaduslikud otsustamispõhimõtted erinevad oma tüübilt empiiriliste teaduste meetodite põhimõtetest. Õigusteadus on õigusteadus erinevuste tõttu. Õigusteadus ei saa anda vajalikke tõlgenduslikke teadmisi. Õigusteadlane peab oma tõlgenduse konstrueerima sama moodi nagu kohtunik. Õigusteadlane on seotud samade õigusallikate ja järelduspõhimõtetega, kui kohtunik.
Eraldatakse üksteisest süsteemisisene ja teadmuslikult sisene vaatenurk. Esimene puudutab seaduse rakendajat. Seaduse rakendaja peab pidama kinni normidest, mis on talle ette nähtud. Ta on sellega seotud enda kui otsustaja olemuse tõttu. Õigusteadlane on aga vaatleja seisundis. Tal pole sellist vastutust ja ta ei pea otsustama nagu kohtunik. Teadlane vaatab lahenduste konstruktsiooni väljastpoolt.
Tõlgendamise seisukohalt ei ole keskne süsteemi sisene ega väline vaatenurk. Seaduste rakendamine praktikas ja õigusteadus kasutavad väärtusmõisteid oma tõlgenduste alusena. Õigusteadus on radikaalses mõttes väärtusi arvestav .
Õigusteadus kujunes ajaloolise arengu käigus, kus filosoofid tegelesid spetsiaalselt õigusega. Tegemist on teadusega, kus uurimise objektiks on õigus. Philo-püüdlemine; sophia-tarkus..
Õigusfilosoofia on osa praktilisest filosoofiast, mis omakorda sisaldab aktsioloogia , eetika, õigusfilosoofia-tegeleb õiguse küsimuste uurimisega
Õiguse realiseerimine seisneb:
1.õiguse järgimine
2.õiguse kasutamine-õigus midagi nõuda ja vastavalt normidele käitumine
3.õiguse rakendamine ehk kohaldamine-pädev riigiorgan võib seda teha. Sinna hulka kuulub haldusotsuste vastuvõtmine, kohtuotsuste tegemine jne. Esimene staadium on faktiliste asjaolude välja selgitamine . Teiseks staadiumiks on õigusnormi esialgne valik ja analüüs-normi kehtivuse analüüs on esimeseks, seal tehakse ka teo kvalfitseerimine ehk asjaolude kokkuviimine. Kolmandaks staadiumikd on tõlgendamine, püütakse normi tähendust välja selgitada. Neljandaks on õigusliku otsuse tegemine. Viiendaks on rakendusakti vastuvõtmine. Kuuendaks on otsuse täitmise tagamine.
Õiguse rakendamise vajadus tekib, kui:
• 1. Õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväeteenistusse astumine, avaliku teenistuse ametikoha täitmine)
• 2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (omandiõiguse küsimuse vaidlustamine , töövaidlus jm)
• 3. On toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone.
õigusrikkumine

Õigusnormi tunnused ja funktsioonid ühiskonnas. (tunnused lk 66, funktsioonid lk 57)
Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall . Norm on ka sotsialiseerumise vahend. Norm ei ole tõene ega väär. Normide abil liigitatakse või kvalifitseeritakse asjad näiteks kästuteks, keelatuteks ja lubatuteks.
Õigusnormi tunnused:
*õigusnorm on alati otseselt või kaudselt ametivõimude kasutuses. Õigusnorm reliseerub ametivõimude tegevuses teisiti kui nt moraalinorm. Vaid seoses õigusnormidega saab rääkida sellistest nähtustest kui normi sätestamine ja seaduste rakendamine.
*õigusnormi iseloomulik joon on ka abstraktsus, sest normiga sätestatakse vaid tüüpjuhtumeid. Õigusnormide abstraktsust on tegelikult peetud õigusriigi üheks vältimatuks tunnuseks. Õigusriik tagab üksikisikule ala, kus tema vabadus on puutumatu .
*kolmandaks on see, et õigusnormid peavad olema üldkehtivad. Norm peab rakendusalas hõlmama kõiki ja kõike. Üldkehtiv ka selles mõttes, et katab kogu riigi ja nii, et kõike sellel alal sätestatut tuleb käsitleda samal viisil.
*normilt nõutakse ka ajalist kehtivust. Ilma ajalise kehtivuseta norm ei saa järelikult olla niisugune õigusnorm, nagu seda eeldatakse õigusriigilt. (kui norm oleks kehtiv vaid lühikese suvalise aja, siis kaoks õiguse prognoositavus.
Funktsioonid:
*suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist. Nii on võimalik juriidiliselt kaaluda, mis on õige ja mis on väär.
*normiga nõutud käitumismalli sanktsiooniks on sageli sund:normi rikkujat ähvardatakse halvaga. Muuseas on sotsiaalset survet peetud üheks mõjuriks, mis ühtlustab inimeste käitumist.
*õigusnormid suurendavad prognoositavust, nad ka tugevdavad , stabiliseerivad suhteid ühiskonnas. Selleks on mitmeid erinevaid viise:
1.õigusnormid ühtlustavad ühiskonna eri kihte ja nende huvisid.
2.soodustavad inimeste sotsialiseerumist, nende kohanemist sootsiumi liikmetena. Siiski on just õigusnormide ülesandeks aidata kaasa inimeste kujunemisel ühiskonnaliikmeteks.
3.õigusnormid neutraliseerivad omakasupüüdlikkusest lähtuvaid vastuolusid ja muid konflikte. Õigusnorm on alati erinevate huvide ja taotluste kompromiss .
4.väga oluliseks ülesandeks on füüsilise ja sotsiaalse kaitse tagamine üksikisikule. See on õigusriigi turvafunktsioon. Moodsas heaoluriigis on õigusnormide tähtsaks ülesandeks kujunenud sotsiaalse kaitstuse kindlustamine.
5.viimaseks on õiguse otsustamisfunktsioon. Õigusnormid on otsuste tegemisel aluseks ja nagu hiljem näha nende seaduspäraseks tunnistamise ehk legitiimsuse põhjenduseks.

Õigusnormi mõiste ja struktuur.(lk 58)
Õigusnormi põhitüübiks on peetud käsku ja keeldu ehk preskriptsiooni. Neid on väljendatud tavaliselt imperatiivivormilise lausega, mis sisaldab normi. Imperatiiv on normi keeleline vorm. Normilause grammatiline sisu ei ole siiski otsustav, üsna tavalised on jutustavad normilaused. Nimelt puudub õigusnormis tegelik käskija. Õigusnormi objektiks võivad olla kodanikud või ametiisikud. Esimesel juhul räägitakse primaarnormidest. Primaarsed normid sätestavad kodanike käitumist. Ametiisikule määratud normid on sekundaar -ehk reaktsiooninormid. Nendega määratakse kuidas ametiisik peab toimima , kui käitumisnorme on rikutud. Primaar -ja sekundaarnormidest on eraldatud ka veel kolmas normirühm ja see on reageerimisviisi normid. Reageerimisnormid väljendavad mängureegleid, millest ametiisikud peavad kinni pidama asja otsustades. Reageerimisviisi normide erirühm on presumtsiooninormid.
Õigusnormis on alati kolm struktuuriosa:

Õiguslik fakt

Sunnielement- see ühendab õiguslikud faktid ja tagajärjed üksteisega. Õigusnormi struktureeritud tagajärjesuhe on imputatsioon , see on inimese seatud sunnivahekord.

Õiguslik tagajärg

Õigusnormide liigitus (tooge näited põhiseadusest ja seadustest ning selgitage järgnevalt mõisteid)
Õigusnormi loogiline struktuur:
• kui (hüpotees) -siis ( dispositsioon )
-vastasel juhul ( sanktsioon )
Õigusnorm
1) hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused;
2) dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused;
3) sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul .
Regulatiivsed normid- Vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Annavad suhetest osavõtjatele õigused ja kohustused. Võib nimetada ka õigust kehtestavateks normideks. Ei ole suunatud karistuse kohaldamisele. Esmane eesmärk on suhte loomine, mitte kaitsmine. Määrangute ehk preskriptsioonide järgi saab teatud tegusid või asjaolusid iseloomustada kui käske, keelde või lubamisi. AÕS 167 lg 3; AÕS 155 lg 2; AÕS 160
Konstitutiivsed- Konstitutiivsed õigusnormid loovad ja kujundavad süsteemi,
määravad kindlaks eesmärgi, defineerivad. Seda normi võib nimetada malemängu regulatiivseks reegliks. Konstitutiivsete reeglitega luuakse asju ja nähtusi (A. Conte). Juriidilises mõttes on konstitutiivsed normid sageli jagatud kolme pearühma: kompetentsinormid, menetlusnormid ja legaalformuleeringud. VVS 39
sh kompetentsi - Loovad õigusi, tunnistavad need sobivateks ja piiravad neid. Kui tegemist on avaliku õiguse kasutamisega, räägitakse sageli organisatsiooninormidest. Need määratlevad ametiisikute võimupiirkonna, selle sisu ja piirid. VVS 53 lg 1
Menetlusnormid- Lihtmenetluse kohaldamisel võivad kohtualune, kaitsja või alaealise kohtualuse seaduslik esindaja esitada apellatsioonkaebusi ainult lihtmenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Menetlusnormid on kompetentsinormidest kergemini tõlgendatavad tegevusjuhisteks ehk käitumisnormideks. Menetlusnormide hulka kuuluvad ka reageerimisviisi normid ehk need protsessuaalsed normid, millele tuginedes juhitakse kohtuprotsessi käiku. Samasse rühma kuuluvad ka dokumentide vormi, tõendeid ja hagimenetlust puudutavad normid. HMS 14
Legaalsed formuleeringud - Õigusnormid peavad selleks, et kehtida kindlaks määramata arvu tulevaste
juhtumite suhtes, olema sageli väga abstraktselt sõnastatud. Seeläbi tekivad määratlemata õigusmõisted,
mille mõtte peab sisustama alles õiguse rakendaja. Seadusandja aitab õiguse rakendajat
osalt, defineerides ise tähtsad mõisted. HMS 51; TsÜS 24

Kaalutlusnormid- sellesse rühma kuuluvad nn üldklauslid, milles juriidilised faktid on täpsustamata. Viimase aja areng Lääe tööstusriikides ja Põhjamaades on tinginud ka kokkuleppe-ehk kohandamisnormide andmise. Nendega taotletakse nõrgema osapoole kaitsmist. Leppelised normid sunnivad uuesti hindama seadusandja ja seaduse rakendaja rolli. ATS 118 lg 1; KS 52
Eesmärginormid-annavad rakendajale küll teavet taotlusest, aga jätavad meetmete valiku kriteeriumid kas lahtiseks võ vaid täpsustavad neid. Sel juhtumil on rakendajal rohkem otsustamisvõimu. Sellest lähtudest käitudes võib kogu tõlgendamis-ja lüngaproblemaatika võõraks jääda.
Ressursinormid- nii nimetatakse eelarve kohta tehtud otsused, mis annavad ametnikele või sektorile majanduslikke võimalusi, täpsustamata nende rakendamisjuhendeid. Nende praktikasse rakendamine ei vaja juriidilist otsust. Ressursside hindamine iseendast on normaalne halduslik otsustamine

Millised on üldised õiguse põhimõtted ja kuidas on neid sisustatud Riigikohtu praktikas (näited)? Vt www.nc.ee lahendid , märksõnastik, põhiseaduslikkuse järelevalve asjad, õiguse üldpõhimõtted
http://www.nc.ee/?id=11&indeks=0,4,9364

Selgitage õiguspõhimõtete ja normide kehtivuse probleeme ( vormiline kehtivus, kehtivus kui efektiivsus ja normi tunnustamine).
Üldised õiguspõhimõtted:
1. Õiguse ideoloogiline väärtusalus-Siia kuuluvad: õigusriigi põhimõte, eraomanduse põhimõte, ratsionalistliku seadusandja idee, ka
mitmed moraali üldpõhimõtted
2. Positiivsed õiguspõhimõtted – kehtivas õiguses olevad või eeldatavad otsustuspõhimõtted
Siia kuuluvad: võrdsuse põhimõte, koosolekuvabaduse põhimõte, sõnavabadus jne.
3. Otsustamispõhimõtted – standardid õiguses ja halduses, millel on üldise põhimõttele iseloomulikud jooned
Siia kuuluvad:proportsionaalsuse põhimõte, nulla poena sine lege jne
4. Süsteemivälised põhimõtted – Moraalsed põhimõtted õigusliku arutelu puhul
Õigusnormide kehtivuseks vajalik:
1) Vormiline kehtivus – õigusnorm peabkuuluma normihierarhiasse, mille tipus on põhiseadus
2) Kehtivus kui efektiivsus – normi ka sisuliselt kasutatakse ja rakendatakse
3) Õigusnormi tunnustamine – lisaks rakendamisele aktsepteeritakse jatunnustatakse normi ka üldsuse poolt
Õiguspõhimõtete puhul vormilise kehtivusetähtsus väiksem, oluline on kasutamine
ja tunnustamine.

Õigusnormide tõlgendamine ja tõlgendustulemuste põhjendamine.
Eristatakse:
1. Teaduslik tõlgendamine – õigusteadlaste poolt – ei pea silmasüksikjuhtumeid, huviorbiidiks ontüüpolukorrad
2. Mitteteaduslik tõlgendamine -tõlgendamine kohtumõistmisel jahalduslikul rakendamisel.
Mõlemal puhul aga tõlgendamiseteoreetiline mall ühesugune
Kodanikul on:
• Õigusturvanõue
• Õiguskaitseootus
Otsustajal (kohtul, ametnikul) on:
• Otsustamisvõime
• Otsustamiskohustus
Otsustajal on seetõttu põhjendamisvastutus
Otsuste põhjendamine mõjub kahes suunas :
1. Õigustab e. legitimeerib otsust
2. Kõrgetasemeline legitimatsioon lisab kodanike usaldust organisatsiooni vastu

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 60 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

60 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

triin132 Õppematerjali autor

töö hõlmab jurisprudentsi ainet üldisemalt, annab selle hea ülevaate

jurisprudents õigusnorm õiguspõhimõtted õigusnormide tõlgendamine

Sarnased õppematerjalid

odt

Sissejuhatus õigusesse

Õiguse idee * eesmärgipärasus * õiguskindlus * õigusrahu -lahendatakse 3 isikute poolt, lahend saabub alati. * normaallahend *aegumine Õiglus- *jaotav *võrdsustav Õiguse tunnused *normatiivsus *regulatiivsus *ühiskondlikkus *ajalooline *kokkuleppelisus *vormilisus *korrafunktsioon *rahufunktsioon *otsustamisfunktsioon õiguskord -ühe maa kehtivad normid kokku õigusperekond sarnastel alustel koondunud õigus korrad. Anglo-Ameerika õigusperekond kohtulahend. Kohtutava õigus. LOOB SEADUST/ÕIGUST- ) Vaadatakse eelnevaid juhtumeid ja otsustatakse. Romaani-Germaani õigusperekond põhineb kirja pandud õigusaktidel. RAKENDAB OLEMAS OLEVAT ÕIGUST. (Eesti) Õigusallikaks on kindlas vormis esitatud õigusakt. Õiguse tekke allikas: moraal, tava, arusaamad heast ja halvast. Õiguse tekke allikateks on asjad meie ümber (üldine nägemus). Tunnetusallikad: * kohustuslikud-põhiseadus, määrsu, Euroopa Liidu alusleping (kõik mis on kirja pandud). *soovituslikud-nee

Õigus

doc

Õiguse entsüklopeedia konspekt

Mida täpsemalt on õigus formuleeritud, seda kindlamini ta ka inimkäitumises realiseerub. Õiguse realiseerimine on tihedalt seotud õiguse efektiivsuse või õiguse tulemuslikkusega. Õiguse realiseerimine toimub õiguse kasutamisel ja õigusest kinnipidamisel üaljukordsete inimkäitumise akide kaudu. Riiklikult organiseeritud ühiskonnas, kus teatud osa inimkäitumisest reguleerivad õigusnormid, on omavoli lubamatu. Õiguse realiseerimisele selel tulemuslikkuse mõttes saab kaasa aidata jurisprudents. Jurisprudents on õigusteaduse osa, mis käsitleb õigust just normatiivsest aspektist ja tegeleb selle normi ,,mõttega". Jurisprudents on tegu keelelisest väljendist arusaamisega tema normatiivses tähenduses. Jurisprudents on normi keelestarusaamise teadus. 2. Õiguse realiseerimist mõjutavad tegurid. 3. Õiguse realiseerimine ja õigusteaduse osa selles. 4. Õiguse realiseerimise vormidest: õiguse kasutamine, õigusest kinnipidamine (järgimine), õiguse

Õigus

docx

ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II: Õigusnormid

III teema. Õigusnormid 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. 6. Juriidiline fakt. 7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid. 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus Süsteemiteoreetik N. Luhmann: ühiskond on süsteem, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismina. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Süsteemi omadused ja tunnused: Mitteamorfsus – temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus – süsteem on eraldatud teistest süsteemidest. süsteemi mõiste põhineb elemendi ja suhte mõistetel. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid, mis on omavahel suh

Õigus

docx

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

Õiguse entsüklopeedia (AKJ6260.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistekse õiguse eelastmete all? Selgita! Õigus on sotsiaalne kord kuna reguleerib inimestevahelidid suhteid. Õigus pole esimene sotsiaalne kord. MORAAL ja TAVA on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses, sest need olid valitsevaks inimeste kooselus enne õigust.Moraal ja tava olid sotsiaalsed korrad, mis vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb moraali ja tavanormidest e käitumiseeskirjadest

Õiguse entsüklopeedia

doc

Õiguse entsüklopeedia eksami vastused

Haldusriik kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi Valitsus ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. 34 Polütsentriline õigus riik ja õigus ei ole lahutamatud. Ilma riiklike institutsioonide osavõtu ja eriti ilma riikliku sunnita funktsioneerivat õigussüsteemi võib kirjeldada selliste mõistetega nagu polütsentriline õigus 35 Jurisprudents ehk õigusteadus, ladina keeles ,,teadmine õigusest". on praktiline või vähemalt sellele lähedane teadus. ladina keeles jurisprudentia teadmine õigusest. Kasutatakse erinevates, kuigi lähedastes tähendustes nt õigusteadus, õigusfilosoofia (ka inglise keeles) ning õigusteooria. 36 Õiguse üldakt - on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, see sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme

Õigusõpetus

doc

iÕguse entsüklopeedia sissejuhatav kursus

Haldusriik – kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi Valitsus ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. 34 Polütsentriline õigus – riik ja õigus ei ole lahutamatud. Ilma riiklike institutsioonide osavõtu ja eriti ilma riikliku sunnita funktsioneerivat õigussüsteemi võib kirjeldada selliste mõistetega nagu polütsentriline õigus 35 Jurisprudents – ehk õigusteadus, ladina keeles „teadmine õigusest“. on praktiline või vähemalt sellele lähedane teadus. ladina keeles jurisprudentia teadmine õigusest. Kasutatakse erinevates, kuigi lähedastes tähendustes nt õigusteadus, õigusfilosoofia (ka inglise keeles) ning õigusteooria. 36 Õiguse üldakt - on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, see sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme

Õiguse entsüklopeedia

docx

Õiguse entsüklopeedia terve konspekt

...............................................................21 7.3Õiguse subjektid...............................................................................................................22 7.4Õiguse obekt....................................................................................................................23 8Õiguse rakendamine V peatükk..............................................................................................24 8.1ÕIGUSE REALISEERIMINE JA JURISPRUDENTS...................................................25 8.2ÕIGUSE RAKENDAMISE OLEMUS...........................................................................26 8.3Õiguse rakendaja..............................................................................................................26 9Õiguse tõlgendamine, tõlgendamise olemus...........................................................................27 9.1Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang...................

Õiguse entsüklopeedia

125

pdf

Konspekt 2

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid

Õiguse entsüklopeedia

Rohkem sarnaseid