Ühiskonna kontrolltöö (0)

Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö
Demokraatia - valitsemisvorm , mille pihul rahvas osaleb võimu teostamises kas vahetult või valitud esindajate (saadikute) vahendusel.
Otsene demokraatia – valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides .
Esindusdemokraatia – valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu.
Referendium e. rahvahääletus – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu.
Absoluutne monarhia –
Konstitutsiooniline monarhia ehk  põhiseaduslik monarhia -   riigikord , kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega
Vabariik – riik, kus rahvas valib riigipea (presidendi).
Õigusriik – riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui ka valitsejad .
Autoritaarne diktatuur – isiku (nt diktaator , monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi.
Totalitaarne diktatuur – isiku (diktaator) või mõne grupi (nt partei) hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja välisvaenlaste suhtes.
Siirderiik – riik, mis on lahti öelnud mittedemokraatlikust valisemisrežiimist ja liigub demokraatia suunas.
Institutsioon –
Valitsuskoalitsioon – erakondade liit, mille loovad parlamendis kaks või mitu parteid valitsuse moodustamiseks.
Valitsuskriis –
Portfellita minister – valitsuse liige, kelle ülesanne on ellu viia valitsuse poliitikat oma alluvusalas
Kantsler -  juhib ministeeriumi igapäevatööd ning koordineerib ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevust.
Riigisekretär – Riigikantselei juht
Kohtunik – valitud, või ametisse nimetatud isik, kelle ülesanne on õigusemõistmine
Advokaat ehk kaitsja – juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesanne on esindada kohtualuse huve
Prokurör ehk süüdistaja - osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhibkohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle  seaduslikkuse  ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurilepandud ülesandeid.
Kohtukaasistuja – kohtuniku abiline kohtuprotsessil Ministri järel tähtsuselt teine ametiisik ministeeriumis
Õiguskantsler – sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktidepõhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
Hageja – see osapool, kes esitab kohtule avalduse asja arutamiseks
Kostja – Osapool, kes vastab hageja pretensioonile
Tsiviilasi – eraõigussuhtest tulenev kohtuasi (abielulahutus, lapsendamine , võlgade sissenõudmine )
Kriminaalasi – (vargus, arvutikahjurlus, avaliku korra rikkumine vägivallaga )
1.) Nimeta demokraatliku riigi 7 põhitunnust ja diktatuuri 5 tunnust.
V: Demokraatlik riik( Suurbritannia , Prantsusmaa, USA):

• Kogu valitsemine käib seaduste järgi
  
• KÕIK inimesed on seaduste ees võrdsed
  
• Kehtib võimude lahusus
  
• Võim on avalik
  
• Inimese eraelu on vaba ja seadustega kaitstud
  
• Poliitika on humaane
  
• Poliitikas ja valitsemises arvestatakse ka vähemuste huve
  

Diktaktuur (Venemaa, Itaalia, Türgi):

• Võimude lahususe põhimõte puudub
  
• Rahvas ei ole iseseisev
  
• Trüki- ja sõnavabadus puudub
  
• Võim ei ole avalik ega kontrollitav
  
• Ühe partei süsteem
  

3) Mille poolest erinevad presidentaalne ja parlamentaarne vabariik?
PRESIDENTAALNE
PARLAMENTAARNE
Riigi juht president .
Presidenti valitakse otse.
President on seotud mingi erakonnaga.
Presidendil lõplik veto õigus (õigus lükata vastuvõetud seadusi tagasi).
Riigi juht peaminister .
Presidendi valib riigikogu.
President peab olema poliitiliselt erapooletu .
President ei saa lõplikult otsustada.
4) Leia erinevused unitaar - ja föderaalriikide vahel.
V: Föderatsioon on liitriik , mis tekib riigiõigusliku akti, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks.
Unitaar- ehk ühtsesse riiki iseseisvaid riike ei kuulu. Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühtne seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, milledel ei ole iseseisvust, vaid on keskse riigivõimu kohalikud esindused. Tänapäeval on enamik riike unitaarriigid.
5) Kuidas kontrollitakse võimukasutust demokraatlikus riigis?
V:
6) Kuidas on võimalik muuta põhiseadust?
V: Rahva- või parlamendihääletuse korras. Muutmist saab algatada president või vähemalt 21 riigikogu liiget. Järgnevad arutelud ning muudatuse seadusega jõustamine .
7) Milline on seaduste hierarhia Eestis?
V:
8) Mis on üldakt , mis üksikakt ?
V: Üldakt – kindlate reeglite järgi kirja pandud õigusnorm.
Üksikakt - reguleerivad üksikjuhtumeid korraldavad registreeritud juhtumeid ja loovad üksiknorme. 
9) Millal võib valimisi demokraatlikeks ja vabadeks nimetada? (4)
V:
Vabad, kui
kandidaatide ülesseandmisõigus igal legaalsesl parteil ja kodanikul,
Kodanikku ei mõjutata
10) Nimeta 2 valimissüsteemi. Selgita nende erinevusi.
V: Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem.
Majoritaarne ehk enamushälletus süsteem; kes saab rohkem hääli, saab saadikukoha. On ühemandaadilised valimisringkonnad. Ringkondade arv vastab saadikukohtade arvule. Igast piirkonnast kandideerib 4-6 inimest. Lihthäälte ja absoluutne enamus. Süsteem on lihtne. Toimub häälte kaotsiminek. Ei arvestata kõikide valijate huvidega (pr. Soome)
Proportsionaalne e saadikukohad võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Vrk on 1-20. Kasutatakse valimisnimekirju. Kas avatud ja suletud nimekirju. Toimub häälte ülekandumine. Võimalus parlamenti saada on väikeerakondadel. Keerukus , tekitab arusaamatust ja rahulolematust.
11) Mis on osalusdemokraatia ?
V: Esindusdemokraatia täiustatud variant, kus rahval on võimalik lisaks valimistele oma võimu teostada ka valimistevahelisel ajal – nende valitud esindajad arutavad oma otsused läbi kõigi osapooltega, keda antud otsus puudutab.
12) Millised on riigikogu ülesanded?
V:

• Võtab vastu seadusi ja otsuseid
  
• Valib Vabariigi Presidendi
  
• Otsustab rahvahääletuse korraldamise
  
• Kinnitab, tühistab välislepinguid
  
• Nimetab Eesti Panga Nõukogu liikmed
  
• Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra
  
• Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni
  

13) Kirjelda riigikogu koosseisu.
V:
14) Mida tähendab opostitsioonierakond ja koalitsioonierakond?
V:
15) Nimeta presidendi ülesandeid. (6)
V:

• Esindada Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises 
  
• Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused 
  
• Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed
  
• Teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president
  
• Olla riigikaitse kõrgeim juht
  

16) Selgita valitsuse moodustamise protseduuri Eestis.
V: Kui valitsus on tagasi astunud , peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima.
Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta  kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused.
17) Valitsuse ülesanded. (15)
V:  Õigusalase tegevuse vallas:
¨     estitab parlamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid;
¨     sätestab määruste ja korraldustega meetmed, mis tagavad seaduste elluviimise;
¨     tagab kodanike turvalisuse ja riigi sisemise julgeoleku.
Majanduse vallas:
¨     kogub makse;
¨     korraldab riikliku sektori majandamist;
¨     juhib riigi majandusarengut;
¨     arendab side- ja transpordivõrke.
 
Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas:
¨     korraldab haridust ja meditsiini;
¨     tagab inimväärse elatustase;
¨     maksab palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid;
¨     garanteerib rahvuskultuuri püsimise ja arengu;
¨     kaitseb loodus- ja elukeskkonda.
Välispoliitika vallas:
¨     korraldab suhtlemist teiste riikidega;
¨     tagab riigi välise julgeoleku.
18) Keda esindab maavanem ning kuidas ta ametisse saab? Nimeta maavalitsuse ülesanded (4)
V: Maavanem esindab maakonnas riigi huve. Maavanema kinnitab ametisse valitsus 5 aastaks.
Maavalitsuse ülesanded:

• Korraldada ja koordineerida riiklikku haridust
  
• Käsutada riigivara
  
• Korraldada ühistransport , tervishoid, kultuur ja haridus
  
• Planeerida regiooni arengut
  
• Kriisireguleerimine
  

19) Milline roll on kohalike omavalitsuste volikogudel? Kuidas saadakse volikogu liikmeks?
V:
Kandideerida volikogu liikme kohale võib ainult Eesti kodakondsust omav vähemalt 18-aastane inimene. 
20) KOV ülesanded.
V:

• Põhi- ja gümnaasiumiharidus
  
• Noorsootöö
  
• Vanurite hoolekanne
  
• Sotsiaalabi ja-teenused
  
• Ühistransport ning kohalike teede ja tänavate korrashoid
  
• Avalike teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri loomine ja hooldamine
  

• Veevarustus ja kanalisatsioon
  
• Elamu- ja kommunaalmajandus
  
• Ruumiline planeerimine ja ehitustegevuse suunamine
  
• Jäätmehooldus
  
• Heakord
  

21) Milline on Eesti kohtusüsteem?
V: Kolmeastmeline. Esimeses maa- ja halduskohtud , teises ringkonnakohtud , kolmandas riigikohus .