Ehituspäevik, ehitusjärelvalve ja hea ehitustava (0)

Tallinna Ehituskool
Rühm 12.
Kalvi Riim
Ehituspäevik, ehitusjärelvalve ja hea ehitustava
Referaat
Rühmajuhendaja: Alar Kurg
Tallinn 2013
Ehituspäevik
Ehitustööde päevikut peetakse iga päeva kohta, millal vastavat ehitist ehitatakse.  Ehitustööde päevikusse kantakse.
1)tööpäeva mõjutavad tegurid, nagu näiteks ilm, konkreetsetel töödel rakendatud töötajad ja kasutatud seadmed ;
2) ehitusobjekti olukorra iseloomustus, nagu näiteks alustatud tööd ja nende etapid, teostamisel olevate tööde katkestamine ja selle põhjus, katkestatud tööde jätkamine ja lõpetatud tööd;
3) järelevalve käigus tehtud märkused;
4) muud märkused nagu näiteks ilmastikutingimuste ja muude segavate asjaolude mõju. 
5) Ehitustööde päevik peab olema identifitseeritav ehitise, ehitustööde päeviku pidaja , omanikujärelevalve tegija ning ehitustööde dokumenteerimise aja andmete kaudu. 
6) Vajadusel kantakse ehitustööde päevikusse ettekirjutus või muu sissekanne eraldi, nagu näiteks ehitusmaterjali vastavussertifikaat, eritööde tegemise akt, töökoosolekute protokoll ja kaetud tööde akt, ning kinnitatakse vastava päevikulehe külge. Lisalehe kohta tehakse märge päevikulehe vastavasse osasse . 
7) Ehitustööde päevik peab olema kättesaadav asjassepuutuvatele isikutele ehitusplatsil.
8) Ehitustööde päeviku originaali säilitatakse ehitusplatsi kontoris kättesaadavana kõigile ehitusprotsessis osalevatele pooltele; päeviku esimene koopia antakse üle tellijale (omanikule), kes säilitab seda koos ehitusprojektiga kogu ehitise olemasolu ajal, teine koopia jääb esialgu hoiule vastutava töödejuhataja kätte, kelle kohustuseks on ehitust puudutava dokumentatsiooni kogumine.
Ehitusjärelvalve
EHITUSJÄRELEVALVE , mida teeb kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil. Kohalik omavalitsus jälgib seaduse täitmist ning teeb vajadusel ettekirjutusi.
Pädevus:
1)ehitusprojektide ja mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine.
2) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine.
3) töövõtja nõuetele vastavuse kontrollimine
4) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine.
5) ettekirjutuste tegemine.
OMANIKUJÄRELEVALVE , mille teostamise peab nõutud juhtudel tagama omanik. Sisuliselt on omanikujärelevalve omaniku ehitusalal pädev konsultant , kes jälgib, et ehitaja täidaks oma kohustusi.
Teostaja ülesanded:
1) kontrollib ehitamise vastavust ehitusprojektile.
2) kontrollib ehitustööde nõuetekohast kvaliteeti.
3) jälgib keskkonnaohutuse tagamist tööde käigus.
4 kontrollib töövõtja poolset lepingu täitmist.
5 kontrollib tehniliste dokumentide koostamist ja nende vastavust tegelikkusele.
6) esitab ettekirjutused puuduste kohta ja kontrollib nende täitmist
osaleb tööde ülevaatamisel ja vastuvõtmisel.
Hea ehitustava
1. Ehitised tuleb kavandada, püstitada, muuta ja korras hoida nii, et
nad oleksid ehituskunstiliselt ja teostuselt heatasemelised ja oma keskkonda sobivad;
ei looks ülemäärast ohtu inimestele, varale ega keskkonnale;
nende tarbeomadused säiliksid kogu kavandatud eluea jooksul.
2. Kui ei ole teisiti kokku lepitud, loeb nõukogu püsiehitise kavandatud elueaks vähemalt 50 aastat.
Ehitise elementide (ehitusosade, tarindite , toodete) kavandatud elueaks loeb nõukogu sealhulgas:
2.1. ehitiste mistahes alused, kande- ja piirdetarindid , välistorustikud (v.a. soojustrassid), sisetorustikud, küttekehad, loomulik ventilatsioon , korstnad, mastid , tornid – 50 aastat.
2.2 elektri ja side välisliinid, mahutid, mittetööstuslikud küttekolded, tehisventilatsioon
(v.a. elektriseadmed), sanitaartehniline sisseseade (nagu klosetipotid või vannid ), põrandakatted, küttetrassid – 20 aastat
2.3. teede ja väljakute katted , ruumide elektriinstallatsioon , küttekatlad ja boilerid, mõõte- ja reguleerimisaparatuur, automaatika , ehituses kasutatav masinaehitustoodang (nagu liftid või pumbad ), värvkatted – 10 aastat.
3. Kavandatud eluiga loetakse veel väljapeetuks ka siis, kui esinevad ehitise elementide tõrked või hädaseisundid, mis
3.1. ei kahjusta inimesi, naabertarindeid ega vara (nagu mööbel, sisseseade või ladustatud tooted)
3.2. on kõrvaldatavad (remondiga, asendusega) ilma naabertarindeid lõhkumata ega ehitise kasutamist peatamata
3.3. on kõrvaldatavad väiksemate kuludega kui kulud asendavale uusehitisele või selle osale, arvestatult ümber ehitise järelejäänud elueale.
4. Ehitisi, mis rahuldavad p.1, 2, 3. nõudeid, loeb nõukogu ehitatuks hea ehitustava
(üldtunnustatud ehitusreeglite ) järgi. Nõuete, reeglite, normide, juhendite jne. tüüpi teavet, mida rakendatakse selliste ehitiste kavandamiseks, püstitamiseks, muutmiseks
või kasutamiseks, peab nõukogu heaks ehitustavaks (üldtunnustatud ehitusreegliteks),
sõltumata sellest, kas seda teavet on kirjeldatud või formaliseeritud ( vormistatud dokumendina).
5. Nõukogu tunnistab heaks ehitustavaks (üldtunnustatud ehitusreegliteks) ka
5.1. Nõukogu liikmesorganisatsiooni poolt väljaantud, ehituse tehnilisse külge puutuvad
dokumendid, kui
need on antud organisatsiooni ainupädevuses, või see on antud küsimuses
vaieldamatu autoriteet;
kui need ei ole küll antud organisatsiooni ainupädevuses, ent on kooskõlastatud
kõigi kaaspädevate organisatsioonidega.
5.2. Ehitusküsimustes pädevate riigiasutuste poolt ette-nähtud korras väljaantud, ehituse
tehnilist külge puutuvad dokumendid.
5.3. Teiste maade vastavasisulised dokumendid või muud teabeallikad, mida iseloomustatakse kui:
inglise keeles good engineering, good engineering practice , (good) workmanship
saksa keeles allgemein anerkannten Regein der Technik, allgemein anerkannten Bauregein, Handwerksregein
soome keeles hyvä rakennustapa kui need rahuldavad Eesti tingimustes nõudeid p. 1, 2, 3.
5.4. Mistahes eeskuju, mis rahuldab kas nõudeid p. 1, 2, 3. või kokkuleppinute ringi.
6. Vaideküsimuste korral p. 5. kohta langetab otsused nõukogu.
7. Ehitiste kavandamisel, püstitamisel, muutmisel või kasutamisel tuleb järgida head
ehitustava (üldtunnustatud ehitusreegleid).
8. Käesoleval seisukohal ei ole mingit õiguslikku jõudu. Ent antud seisukoht või selle
mistahes osa võib saada õigusliku jõu
8.1. Kui see sätestatakse seadusega. Seaduse objektideks võivad olla p. 1, 7 ja 5.2.
Ülejäänud pp. jõustamine võidakse volitada valitsusele või pädevale valitsusasutusele
(ministeeriumile)
8.2. Kui see sätestatakse seaduse täitmiseks valitsuse määrusega.
8.3. Kui see sätestatakse seaduse või valitsuse määruse täitmiseks volitatud ametiisiku
(ministri) määrusega.
8.4. Kui see sätestatakse omavalitsuse määrusega selle võimkonnas.
8.5. Kui see sätestatakse mistahes muu juriidilise isikupoolt- tema võimkonnas.
8.6. Kui see sätestatakse pooltevahelise lepinguga – lepingu piires.
9. Nõukogu jätab endale õiguse mitte tunnistada heaks ehitustavaks (üldtunnustatud ehitusreegliteks) mistahes nõuete, reeglite, normide, juhendite jne. tüüpi teavet, mis kas praktiliselt ei taga nõuete p. 1.2. 3 täitmist või ei taga ehitiste üldtunnustatud tarbeomadusi või mille täitmine ei ole praktiliselt kontrollitav.
10. Kõigil subjektidel on vabadus formuleerida head ehitustava (üldtunnustatud ehitusreegleid) teisiti kui siin sätestatud, ent ka nõukogul on vabadus selliseid formuleeringuid mitte tunnistada.