Liisa Juhkam
TASB 41
Eesti toetub merekeskkonna haldamisel, reostuste
ennetamisel, tagajärgede likvideerimisel Euroopa
Liidu seadustele ning lähtub tegevustel ELi
direktiividest
Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb
veendumusel, et majanduskasv, sotsiaalne areng
ja keskkonnakaitse aitavad parandada meie
elukvaliteeti.
Toetub põhimõtetele: Ennetamine, parem kui
tagajärgede likvideerimine
Oluline rakendada kogu Eli hõimavat
keskkonnapoliitikat
Keskkonnapoliitika väljatöötaminekoostöö.
Liikmesriigi kohustuse mittetäitmine Euroopa kohus,
sanktsioonid, trahvid
Valitsuste kohustus: kaitsta rahvast reostuse eest
Parimate keskkonnaalaste tavade tunnustamine,
lepingud teiste riikidega, abifond
Euroopa Liidu veepoliitika eesmärk: Hoida ära,
vähendada reostust ning edendada säästvat
veekasutust
Direktiiv vastuvõetud, täiendavad rahvusvahelised
kokkulepped, eriõigusaktid.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 24 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
uliopilane
Õppematerjali autor
energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks PILET nr. 2 1. NOOSFÄÄRI MÕISTE Noosfääri mõiste (kr. noos mõistus + sphaira kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus. Autori arvates sobib noosfääri vasteks eesti keeles mõistuskeskkond, aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas. Samuti teostati merekeskkonnaseiret Naissaare liivamaardlas seoses liiva kaevandamisega Muuga sadama idaosa laiendamiseks. Seireid teostasid pädevad eksperdid Tallinna
Freoonid on tavaline 3 tööstusprodukt, mida kasutati külmutussüsteemides, õhukonditsioneerides, aerosoolides, lahustites ja mõningates pakkematerjalides. Lämmastikoksiidid on põlemisprotsessi kaasprodukt, ka näiteks lennukite heitgaasides. Põhilised keskkonnakoormuse allikad pärinevad inimtegevusest, rahvastiku suurenemise tõttu, kõike on vaja rohkem, kõike tarbitakse rohkem. 7. Eesti ja globaalne keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid, reostust mahendavad meetmed (veekogudele, atmosfääri jne) Eesti keskkonnaseisund: Eesti keskkonnaseisund paranes peale Nõukogude aega oluliselt. Põlevkivist toodetakse 80-90% elektri- ja soojusenergiat, suurimaks saasteallikaks, selle kahjuliku mõju vähendamiseks on kasutusele võetud taastuvenergiaallikaid (ligi 10%). Kasvuhoonegaaside tekitaja, mis tekitab kliimamuutuseid, õhutemp, ja sademed on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid