Eesti ja naftareostuse oht Läänemerel (0)

Liisa Juhkam
TASB 41
Eesti toetub merekeskkonna haldamisel, reostuste
ennetamisel, tagajärgede likvideerimisel Euroopa
Liidu seadustele ning lähtub tegevustel ELi
direktiividest
Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb
veendumusel, et majanduskasv, sotsiaalne areng
ja keskkonnakaitse aitavad parandada meie
elukvaliteeti.
Toetub põhimõtetele: Ennetamine, parem kui
tagajärgede likvideerimine
Oluline rakendada kogu Eli hõimavat
keskkonnapoliitikat
Keskkonnapoliitika väljatöötaminekoostöö.
Liikmesriigi kohustuse mittetäitmine Euroopa kohus,
sanktsioonid, trahvid
Valitsuste kohustus: kaitsta rahvast reostuse eest
Parimate keskkonnaalaste tavade tunnustamine,
lepingud teiste riikidega, abifond
Euroopa Liidu veepoliitika eesmärk: Hoida ära,
vähendada reostust ning edendada säästvat
veekasutust
Direktiiv vastuvõetud, täiendavad rahvusvahelised
kokkulepped, eriõigusaktid.
Keskkonnavastutuse direktiiv sätestab:käitajasee kelle
tegevuse tõttu on tekkinud keskkonnakahju või selle
oht, vastutav ning peab võtma tarvitusele vajalikud
heastamismeetmed ja kandma nende meetmetega
seotud kulud.
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
2004/35/EÜkeskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste
ärahoidmise ja
parandamise koht
Keskkonna vastutushaldusvastutus, kahju
vältimine,heastamine
Vastsutust reguleerib keskkonnavastutuse seadus, mis
toetub EL parlamendi ja nõukogu direktiivil
EL MERESTRATEEGIA RAAMDIREKTIIV: 22.02.11
vastuvõetud
Eesmärk:saavutada EL merekeskkonna hea seisund
aastaks 2020
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
2009/16/EÜ,23. aprill 2009,
käsitleb sadamariigi kontrolli
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
2009/17/EÜ,23. aprill 2009,
ühenduse laevaliikluse seire ja
teabesüsteem
Läänemere idaranniku pikima rannajoonega riik 3794 km.
Laide ja saari rannikuvetes 1500.
Läänemeri on reostatuim meri Euroopas. Väike
isepuhastus võime
Läänemerel päevas umbes 2000 laeva, neist 200 on
tankerid
Helcomi andmetel juhtus 2007 a Läänemerel laevadega
120 intsidenti, neist neli põhjustasid ka naftareostuse.
Õnnetuste oht kasvab: laevaliikluse ristumiskohtades
Tallinn Helsingi, Sillamäe Kotka liinil.
Merereostusi keskmiselt kolm kümne aasta jooksul
Julgeolekupoliitika eesmärk: riigi ja rahva
kestmajäämine
Julgeolekut mõjutav tegur: keskkonnakatastroof
Naftareostus=keskkonnakatastroof
Riigijuhid: julgeolekuoht nr1: keskkonnakatastroof
Läänemerel ja Soome lahel sõitvate tankerite maht
võib ulatuda 150 000 tonnini
Toornafta ja naftatooted on Eesti transiitkaupadest
laias laastus 80%.
Vene naftatrantsiit moodustab 4,5 % Eesti SKPst
Naftavärav, mis ühendab Venemaa Euroopaga.
Rongidega trantsporditakse laevadele u. 30 miljoni
tonni naftat aastat.
Õnnetused parvlaevadega, kaubalaevadega,
tankeritega
Vedellasti veoste teostamine ühepõhjaliste
naftatankeritega
Tõenäoline toimumisaeg: halvad ilmastikuolud
sügistalvel, kevadel
NarvaTapa Tallinn liin, tankerid
19932007 on laevadelt merekeskkonda sattunud
suurel hulgal naftasaadusi 5 korral, see on
keskmiselt 0,36 õnnetust aasta kohta
Liigirikkuse vähenemine, mürgid toiduahelas
Hädaolukordade analüüs: merereostus Eestis
oht nr 1, mille tõenäosust on hinnatud
kategoorias suur/väga suur ning tagajärgi
rasked/väga rasked.
Vastavalt Siseministeeriumi hädaolukordade
analüüsile on naftaõnnetuse tõenäosus üks kord
ühe kuni kümne aasta jooksul
Elf. projekt "Naftareostusega toimetulemine soome lahe
ääres", mille raames koolitatakse vabatahtlike
naftareostuse tagajärgedega toimetulemiseks.
Mereakadeemia koolitused: tõrjeja selle
likvideerimiseks vastutavad ametnikud, koolitused nafta
terminalidele, sadamatel kohustus omada reostustõrje
plaani, koostatakse simulatsioone reostuse toimumisest,
levikust.
Teema aktuaalsuse kasv meedias.
Päästeamet: suurendatud vahendite olemasolu
Eesti võimekus madal
HELCOM miinimumnõuetest oli 2009. aasta seisuga
täidetud 28% ning aastaks 2013 prognoositakse 42%
täitmist. Eesti ei ole võimeline täielikult likvideerima i 2.
astme reostust, ei ole võimalik kahe korjevõimekusega
laevaga , 6 tunni jooksul kogu Eesti vastutusala ulatuses
Miinimum nõue: teostada korjet 4,5 km² suuruselt alalt 12h
jooksul. Hetkel 0,6 on võimekus.
Riikliku merereostustõrje plaaniga on sätestatud ulatusliku
merereostuse korral tasuline välisabi kutsumine ja
informeerimine HELCOMi poolt sätestatud
protseduurireeglite alusel.
Soome võimekas abi u. 5 tunni kaugusel
Keskkonna seire kontrolllennud: 1 seiresüsteemiga
lennuk( L410) lisaks vastav seadeldis reostusaine
tüübi määramiseks
Piirivalve merestaabis puudub reostustõrje
logistikakeskus, lokaliseerimissüsteem ladustatud
välitingimustes.
Prefektuurides puudub merereostuse tehnika.
Merejulgeoleku tagamiseks on vajalik teha
koostööd
Teha piirkondliku koostööd reostuse
ennetamiseks Venemaaga ja Valgevenega
Saada meretrantspordi näidispiirkonnaks(Taani)
Kujundada piirkond maailma juhtiva merereostuse
ja julgeoleku alaks(Soome, Taani
Tugevdada hädaolukordi ennetatavat tegevust
merel ja maismaal(taani)
Eesmärksaavutada Läänemere ökoloogiline
taastumine ja selle ökoloogilise tasakaalu säilimine.
Ettevaatuspõhimõtted
Põhimõte saastaja maksab
Reostuse ohust teatamise kohustus vastavalt
rahvusvahelisele õigusele
Kohustus teha monotooruuringuid
Mereohututsprobleemide lahendamine
Tehniline ja täidesaatev abi Euroopa komisjonile ja
liikmesmaadele
ELi õigusaktide rakendamise jälgimine
2003. aastast EMSA töö: ennetamine, jõustamine ja tõrje
EMSA inspektorid: külastus, analüüs
Liikmesmaade merendusvaldkonna koolitused
Reostustõrje nappus, Cleanseanet
Surnud linnud: Rannalt leiti u.4000 ning merelt sama palju
Loomadevarjupaik, puudusid oskused ravimiseks(pesemine)
Rahvusvaheline loomade heaolu delegatsioon:vajalik
linnuravimis koolitus ja vahendid.
Keila linnuhaigla, loodusfond vahendid, keskkonna
ministeerium ruumi vabatahtliku 24/7 rehabilitatsioon enne
vabaks laskmist
Reostaja: teadmata
Kriisikommunikatsioon: halb
Üheks aktuaalseks julgeoleku probleemiks on
Eestis naftareostuse oht, mille tekkimisvõimalus
on kõige suurem mereteede ristumispaikkades,
kuid Eesti võimekus reostust ära hoida on
suhteliselt madal. On vajalik arendada
tehnoloogiat ning kriisikommunikatsiooni, et
tagada riigi ja inimeste turvalisus ning hajutada
riske koostöös erinevate valdkondade
spetsialistidega. On vajalik kasvatada riikliku
päästetöö
Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse
konventsioon
Lääne merestrateegia
ELF
VM.ee
Siseministeerium.ee
Julgeolekupoliitika alused
Eurlex. Europa.eu
Valitsus.ee
Tänan
kuulamast!