Konkurentsiõiguse kordamisküsimused (0)

KONKURENTSIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED
1.Konkurentsiõiguse mõiste, allikad ja liigid
Konkurents toimub igalpool kus põrkuvad erinevad huvid.
Konkurentsi liigid:

• Turu struktuur- osa võtavad väike ettevõtjad ,kes lasevad välja ühesugust toodangut.(täielik konkurents)
  
• Monopoolne konkurents- hangib turule mitmesugust sarnast mitte identset toodangut.(mitte täielik konkurents)
  
• Oligopol - identsed või erinevat toodangut.Turu seisund ,kus valitseb väike arv ettevõtjaid.
  

2. Ettevõtja ja kaubaturu mõiste
Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Käesoleva seaduse tähenduses võib lugeda üheks ettevõtjaks samal kaubaturul tegutsevaid ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid või teisi valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjaid, kui nende ettevõtjate vahel puudub konkurents.
Kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. Kaubaturu piiritlemisel arvestatakse asendatavate kaupade käivet üldjuhul rahalises väljenduses. Kui see ei ole võimalik või otstarbekas, võib kaubaturu mahtu ja sellel tegutseva ettevõtja turuosa arvestada mõne muu võrreldava näitaja alusel.
3. Ettevõtjate vaheline kokkulepe, selle keeld ja erandid
Keelatud on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus (edaspidi kokkulepe, tegevus ja otsus), sealhulgas:
1) otsene või kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine, sealhulgas kauba hinna, tariifi, tasu, juurde-, alla- või mahahindluse, abonement-, lisa- või täiendava tasu, intressimäära, rendi või üüri määramine;
2) tootmise, teenindamise , kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine;
3) kaubaturu või varustusallika jagamine, sealhulgas kolmandale isikule kaubaturule pääsu piiramine või püüd teda sealt välja tõrjuda;
4) konkurentsi kahjustava teabe vahetamine;
5) võrdväärsete kokkulepete puhul erinevate tingimuste rakendamises kokkuleppimine, millega äripartnerid pannakse ebasoodsasse konkurentsiolukorda;
6) kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine , et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi.
4. Vähese tähtsusega kokkulepe, tegevus või otsus
Vähese tähtsusega on käesoleva seaduse tähenduses kokkulepe, tegevus ja otsus, kui kokkulepet sõlmivate, kooskõlastatult tegutsevate või otsust vastuvõtvate ettevõtjate käivete osatähtsus kaubaturul ei ole suurem kui:
1) 15 protsenti vertikaalse kokkuleppe, tegevuse ja otsuse igal osalisel ;
2) 10 protsenti horisontaalse kokkuleppe, tegevuse ja otsuse kõigil osalistel kokku;
3) 10 protsenti kokkuleppe, tegevuse ja otsuse, milles esinevad üheaegselt nii vertikaalse kui ka horisontaalse kokkuleppe, tegevuse või otsuse tunnused, igal osalisel.
Vertikaalne on ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel (näiteks tooraine või valmiskauba tootmine, jae- või hulgiturustus). Horisontaalne on ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena.
Vähese tähtsusega on kokkulepe, tegevus või otsus siis, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud selle kokkuleppe, tegevuse või otsuse kogu toimimise aja jooksul.
5. Erand ja grupierand
Erand on ettevõtja taotlusel Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsusega antud luba käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks.
Loa võib anda juhul, kui kokkulepe, tegevus või otsus:
1) aitab parandada kaupade tootmist või turustamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi või kaitsta keskkonda, võimaldades tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa;
2) ei kehtesta kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole hädavajalikud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks;
3) ei anna kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kaubaturu olulise osa suhtes.
Grupierand on majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse määrusega antud üldine luba käesoleva seaduse§-s 6 sätestatud tingimustele vastavate teatud liiki konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate kokkulepete sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks.
Grupierand kehtestatakse tähtajalisena ja selles võidakse määrata:
1) kokkuleppe, tegevuse või otsuse liigi nimetus, mille suhtes grupierand kohaldub;
2) piirangud või tingimused, mis sellises kokkuleppes, tegevuses või otsuses ei tohi sisalduda;
3) tingimused, mis peavad sellises kokkuleppes, tegevuses või otsuses sisalduma, ning piirangud ja tingimused, mis võivad sellises kokkuleppes, tegevuses või otsuses sisalduda;
4) muud tingimused, millele kokkulepe, tegevus või otsus peab vastama.
6. Turgu valitsev ettevõtja
Turgu valitsevat seisundit omab käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest.
6.1.Eri- või ainuõigust omav ettevõtja
Eri- või ainuõigusena käsitatakse käesolevas seaduses riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ettevõtjale antud õigust, mis võimaldab tal olla kaubaturul teiste ettevõtjatega võrreldes eelisseisundis või ainsaks ettevõtjaks sellel kaubaturul.
Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus . Kui eri- või ainuõiguse andmise aluseks olev õigusakt ei sätesta eri- või ainuõiguse andmise korda, tuleb vastava õiguse andmiseks korraldada avalik konkurss Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
6.2. Olulist vahendit omav ettevõtja
Olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks loetakse ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda.
6.3. Turgu valitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamine
Keelatud on ühe või mitme ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sealhulgas:
1) otsene või kaudne ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamine;
2) tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine;
3) võrdväärsete kokkulepete sõlmimisel erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda;
4) kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi;
5) ettevõtja sundimine endaga või teise ettevõtjaga koondumiseks, konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks;
6) põhjendamatu keeldumine kauba müümisest või ostmisest.
7. Koondumine . Mõiste ja osalised
Koondumine on :

• ühe ettevõtja poolt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa üle;
  
• ettevõtjate poolt ühiselt valitseva mõju omandamine kolmanda ettevõtja või tema osa üle;
  
• ühe füüsilise isiku poolt, kes juba omab vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju, valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa üle;
  
• mitme füüsilise isiku poolt, kes juba omavad vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju, ühiselt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa üle.
  

Koondumise osaline on:
1) ühinev ettevõtja;
2) füüsiline isik või ettevõtja, kes omandab valitseva mõju teise ettevõtja või tema osa üle;
3) füüsilised isikud või ettevõtjad, kes ühiselt omandavad valitseva mõju kolmanda ettevõtja või tema osa üle;
4) ettevõtja või tema osa, kelle üle omandatakse valitsev mõju.
7.1. kontrollimine ja hinnang
Koondumist kontrollitakse, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta ülemaailmsed käibed kokku ületavad 500 miljonit krooni ja vähemalt kahe koondumise osalise ülemaailmne käive ületab kummalgi 100 miljonit krooni ning vähemalt ühe ühineva ettevõtja või ettevõtja või tema osa, kelle üle omandatakse valitsev mõju, äritegevus toimub Eestis.
Koondumist ei kontrollita , kui krediidiasutus , finantseerimisasutus, kindlustusandja või väärtpaberivahendaja, kelle igapäevaseks äritegevuseks on väärtpaberitehingud kas enda või teiste isikute nimel, omandavad edasimüümise eesmärgil teise ettevõtja väärtpabereid tingimusel, etnadei kasuta nende väärtpaberitega seotud hääleõigust väärtpaberid käibele lasknud ettevõtja konkureeriva käitumise mõjutamiseks, vaid ainult nimetatud väärtpaberite müügi ettevalmistamisel ning nende väärtpaberite edasimüümine toimub ühe aasta jooksul väärtpaberite omandamisest arvates.
Koondumisele hinnangu andmisel lähtutakse vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi, võttes seejuures arvesse kaubaturgude struktuuri ja nii tegelikku kui ka potentsiaalset konkurentsi kaubaturul, sealhulgas:
1) koondumise osaliste turupositsiooni , nende majanduslikku ja finantsjõudu ning konkurentide juurdepääsu kaubaturule;
2) juriidilisi või muid sisenemistõkkeid kaubaturule;
3) kaupade nõudlust ja pakkumist;
4) ostjate, müüjate ja lõpptarbijate huvisid.
7.2. Käive ja selle arvutamise alused
Koondumise osalise käive on raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600) §-s 34 nimetatud vastavas juhendis sätestatu kohaselt arvutatud koondumisele eelnenud majandusaastal koondumise osalise poolt müüdud kaupade ja osutatud teenuste müügitulu (netokäive).
(2) Krediidi- ja finantseerimisasutuste käibeks loetakse järgmiste sissetulekute summa, millest on maha arvatud käibemaks ja tulumaks:
1) intressitulu ja teised sarnased tulud;
2) tulu väärtpaberitest;
3) tulu osalustest ettevõtjates;
4) komisjoni- ja teenustasud;
5) finantsoperatsioonidest saadud puhaskasum ;
6) muud tegevustulud.
(3) Kindlustusandja käibeks loetakse bilansiliste kindlustuspreemiate väärtus, mis hõlmab kõiki saadud ja saadavaid summasid kindlustusandja poolt või nimel väljastatud kindlustuslepingute alusel, kaasa arvatud väljaminevad edasikindlustuse preemiad.
Käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud koondumise osalise käibe arvutamisel lisatakse tema käibele järgmiste ettevõtjate käive:
1) ettevõtja, kelle üle koondumise osaline omab valitsevat mõju;
2) ettevõtja, kellel on koondumise osalise üle valitsev mõju;
3) ettevõtja, kelle üle käesoleva lõike punktis 2 nimetatud ettevõtja omab valitsevat mõju;
4) ettevõtja, kelle üle käesoleva lõike punktides 1-3 nimetatud ettevõtjad ühiselt omavad valitsevat mõju.
5) ettevõtja või ettevõtjad, kelle üle käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud ettevõtjatest kaks või enam ühiselt omavad valitsevat mõju.
7.3.Teatamine ja menetlemine
Koondumisest, mis kuulub kontrollimisele, teatatakse Konkurentsiametile ühe nädala jooksul, arvates:
1) ühinemislepingu sõlmimisest;
2) valitseva mõju omandamisest;
3) ühise valitseva mõju omandamisest;
4) väärtpaberite avaliku ostupakkumise väljakuulutamisest.
Koondumise teate esitamisest 30 kalendripäeva jooksul Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja:
1) teeb koondumiseks loa andmise otsuse, juhul kui kontrollitava koondumise puhul ei esine käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
2) teeb täiendava menetluse alustamise otsuse, et selgitada käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud asjaolude olemasolu või puudumine kontrollitava koondumise puhul;
3) toimetab kätte kirjaliku teate koondumise teate esitajale, kui tegemist ei ole koondumisega käesoleva seaduse § 19 lõike 1 või 2 tähenduses või koondumist ei kontrollita § 21 kohaselt.
7.4. Selgituskohustus ja ärakuulamine
Kui Konkurentsiamet leiab, et menetletava koondumise puhul esinevad käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud asjaolud , toimetatakse koondumise teate esitanud isikule kätte vastavasisuline teade.
Koondumise osaliste taotlusel või Konkurentsiameti initsiatiivil viiakse koondumise osaliste suuliseks ärakuulamiseks läbi istung. Istung toimub Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja poolt ettenähtud päeval ja kohas, millest teatatakse ärakuulamisele kutsutavale isikule haldusmenetluse seaduse §-s 26 sätestatud viisil mitte vähem kui 10 kalendripäeva enne ärakuulamist. Istungile kutsutud isiku kirjaliku põhjendatud taotluse alusel võib Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja ettenähtud tähtaega või kohta muuta.
7.5. Koondumise kehtetus
Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib teha otsuse koondumiseks loa andmise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta, kui:
1) koondumise osalised on esitanud valeandmeid või eksitavat või mittetäielikku teavet, mis oli otsuse tegemisel määrav;
2) koondumisel on rikutud käesolevas seaduses või koondumiseks loa andmise otsuses määratud tähtaegu või muid tingimusi või kohustusi.
Koondumise loa kehtetuks tunnistamine ei võta koondumise osalistelt õigust taotleda koondumiseks uut luba.
8. Riigiabi mõiste.
Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühi2. Ühisturuga sobib kokku:
a) üksiktarbijatele antav sotsiaalabi, kui sellist abi antakse ilma asjassepuutuvate toodete päritolul põhineva diskrimineerimiseta;
b) loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi;
c) Saksamaa jagamisest kahjustatud Saksamaa Liitvabariigi teatud piirkondade majandusele antav abi määral, mis on vajalik nimetatud jagamisest põhjustatud majandusliku halvemuse korvamiseks.
3. Ühisturuga kokkusobivaks võib pidada:
a) abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus;
b)abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks või mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks;
c) abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega;
d)abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi ja konkurentsi ühenduses määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega;
e) muud liiki abi, mida komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega võib kindlaks määrata nõukogu.
ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.
8.1. Riigiabi andja ja andmine
Riigiabi andja on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muud isikud, nagu näiteks sihtasutus , mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalik ettevõtja, kes otseselt või kaudselt kasutavad riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid riigiabi andmiseks.
Riigiabi võib anda ainult Euroopa Komisjoni eelneval kirjalikul loal.
Riigiabi andjal ei ole õigust alustada riigiabi andmist enne, kui Euroopa Komisjon on andnud riigiabi andmise loa
8.2. Riigiabi üld- ja eritingimused
8.3. Vähese tähtsusega riigiabi
Vähese tähtsusega abiks loetakse Euroopa Komisjoni määruse 69/2001/EÜ Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisest vähese tähtsusega abi kohta. Vähese tähtsusega abi andmiseks ei ole Euroopa Komisjonilt asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 ja käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud riigiabi andmise luba vaja taotleda. Vähese tähtsusega abi antakse Euroopa Komisjoni määruses 69/2001/EÜ sätestatud korras.
Vähese tähtsusega abi andmise korral on abi andja enne vähese tähtsusega abi andmise otsuse tegemist kohustatud abi saajalt nõudma talle eelmise kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kohta teatise esitamist . Vähese tähtsusega abi teatise esitamise korra ja vormi kehtestab rahandusminister.
8.4. Riigiabi luba ja selle taotlemine
Riigiabi võib anda ainult Euroopa Komisjoni eelneval kirjalikul loal.
Riigiabi andjal ei ole õigust alustada riigiabi andmist enne, kui Euroopa Komisjon on andnud riigiabi andmise loa või kui vastavalt EL Nõukogu määruse 659/1999/EÜ, mis kehtestab üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks .
Riigiabi andja esitab Euroopa Komisjoni kehtestatud nõuetele vastava riigiabi andmise loa taotluse (edaspidi loa taotlus ) koos kogu vajaliku teabega rahandusministrile.
8.5. Riigiabi tagastamine ja intressi nõudmine
Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli 1 punktis f nimetatud abi.
Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punktis g sätestatut.
Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Kohus on Eesti Vabariigile esitanud otsuse, et ebaseaduslik riigiabi või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada, edastatakse nimetatud otsus vastavale ebaseadusliku riigiabi või väärkasutatud riigiabi andjale . Riigiabi andja on kohustatud riigiabi saajalt vastavalt Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsusele riigiabi tagasi nõudma koos intressidega.
8.6. Ettekirjutused ja sunniraha
Konkurentsiametil on õigus teha ettekirjutus füüsilisele või juriidilisele isikule, kui nimetatud isik:
1) jättis Konkurentsiameti kirjalikus taotluses nõutud teabe või materjalid tähtajaks esitamata;
2) takistas ettevõtja asukoha või tegevuskoha kontrollimist;
3) jättis suulisele arutamisele või seletuse andmisele ilmumata;
4) jõustas koondumise, mis kuulub kontrollimisele ning mille kohta ei ole käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punkti 1 alusel tehtud vastavat otsust või on tehtud koondumist keelav otsus § 27 lõike 2 punkti 2 alusel või milleks antud loa on Konkurentsiamet tunnistanud kehtetuks, või rikkus koondumise loa tingimusi või ei täitnud § 28 lõikest 4 tulenevat teavitamise kohustust;
5) kuritarvitas turgu valitsevat seisundit;
6) rikkus konkurentsi kahjustava kokkuleppe, tegevuse või otsuse keeldu;
7) ei täitnud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustust.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusliku ettekirjutusega võidakse kohustada:
1) tegema ettekirjutuses nõutav tegu;
2) hoiduma keelatud teost;
3) lõpetama või peatama konkurentsi kahjustav tegevus;
4) taastama õigusrikkumise eelne olukord.
Konkurentsiamet võib määrata ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras füüsilistele isikutele kuni 3200 eurot ja juriidilistele isikutele kuni 6400 eurot.
8.7. Riigiabi vaidlused
9. Kõlvatu konkurents
Kõlvatu konkurents on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas:
1) eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine , konkurendi või tema kauba halvustamine;
2) konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine.
9.1. Kõlvatu konkurentsi keeld
Kõlvatu konkurents on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas:
1) eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine;
2) konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine.
Kõlvatu konkurents on keelatud.
Reklaamina käsitatava eksitava, kõlvatu või halvustava teabe puhul rakendatakse reklaamiseaduse sätteid.
9.2. Eksitav teave
Eksitav teave on ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust.
Keelatud on eksitava teabe avaldamine või avaldamiseks esitamine või tellimine kas enda või kaubaturul osaleva teise ettevõtja, tema kauba või töövahendi kohta, välja arvatud teabe avaldamine, kui avaldajalt on sellise teabe avaldamine tellitud või avaldaja ei vastuta teiste poolt temale esitatud teabe õigsuse eest.
9.3. Konkurendi või tema kauba halvustamine
9.4. konfidentsiaalne teave
Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine on konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt.

Konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine on tema mõjutamine tegutsema mõjutaja või kolmanda isiku huvides. konfidentsiaalne teave Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, teise ettevõtja töötaja või esindaja ärakasutamine

9.5. Kõlvatu konkurentsi tuvastamine
Kõlvatu konkurents või selle puudumine tuvastatakse poolte vaidluses tsiviilkohtumenetluse korras.
10. Riiklik järelevalve ja vastutus
10.1. Konkurentsiameti pädevus
Konkurentsiamet on pädev teostama kõiki käesoleva seaduse alusel temale pandud toiminguid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsi kaitsmiseks.
Konkurentsiamet analüüsib konkurentsiolukorda, kavandab konkurentsi soodustavaid meetmeid, annab soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks ja teeb ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks ning arendab koostööd teiste riikide ja riikide ühenduste konkurentsialase järelevalve asutustega.
10.2. Euroopa komisjoni pädevus
10.3. Konkurentsiameti õigused õigusrikkumise menetlemisel
Konkurentsiametil on õigus nõuda kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt ning nende ametiisikutelt teavet:
1) konkurentsiolukorra analüüsimiseks;
2) kaubaturu piiritlemiseks;
3) kokkuleppe, tegevuse või otsuse kontrollimiseks;
4) erandi andmise otsustamiseks;
5) turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja tegevuse kontrollimiseks;
6) koondumise kontrollimiseks;
Konkurentsiametil on õigus füüsilist isikut, sealhulgas juriidilise isiku või juriidiliseks isikuks mitteoleva ühenduse esindajat või töötajat või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiisikut või nende esindajaid, kutsuda Konkurentsiametisse seletusi andma või võtta nendelt seletusi kohapeal. Seletused vormistatakse kirjalikult ning iga seletuse lehekülg allkirjastatakse seletuse võtja ja seletuse andja poolt. Kui seletuse andja keeldub seletusele alla kirjutamast, tehakse seletusse kanne seletusele allakirjutamisest keeldumise ja allakirjutamisest keeldumise motiivide kohta.
10.4. Ettekirjutused, sunniraha ja rahatrahv
Konkurentsiameti peadirektoril või tema asetäitjal on õigus teha ettekirjutus füüsilisele või juriidilisele isikule, kui nimetatud isik:
1) jättis Konkurentsiameti kirjalikus taotluses nõutud teabe või materjalid tähtajaks esitamata;
2) takistas ettevõtja asukoha või tegevuskoha kontrollimist;
3) jättis suulisele arutamisele või seletuse andmisele ilmumata;
4) jõustas koondumise, mis kuulub kontrollimisele ning mille kohta ei ole käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punkti 1 alusel tehtud vastavat otsust või on tehtud koondumist keelav otsus § 27 lõike 2 punkti 2 alusel või milleks antud loa on Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja tunnistanud kehtetuks, või rikkus koondumise loa tingimusi või ei täitnud koondumise loa kohustusi;
5) kuritarvitas turgu valitsevat seisundit;
6) rikkus konkurentsi kahjustava kokkuleppe, tegevuse või otsuse keeldu;
7) ei täitnud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustust.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusliku ettekirjutusega võidakse kohustada:
1) tegema ettekirjutuses nõutav tegu;
2) hoiduma keelatud teost;
3) lõpetama või peatama konkurentsi kahjustav tegevus;
4) taastama õigusrikkumise eelne olukord.
Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib määrata ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras füüsilistele isikutele kuni 50 000 krooni ja juriidilistele isikutele kuni 100 000 krooni.
10.5. Väärtegude menetlemise kord
10.6. Leebusprogramm Eestis ja Euroopa Ühenduses
11. Kahjude hüvitamine
Käesoleva seadusega keelatud tegude toimepanemisega tekitatud varaline või muu kahju kuulub hüvitamisele tsiviilkorras.
12. Monopolid . Tekkepõhjused. Kontrollimeetmed
13. Konkurentsialased süüteod
Karistatakse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega
§ 399. Turgu valitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamine
(1) Ebaõiglaste äritingimuste kehtestamise , ostjate kahjuks tootmise või teenindamise või kaubaturu, tehnilise arengu või investeeringute piiramise, samuti muu tegevuse eest, millega on kaasnenud ettevõtja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine kaubaturul, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.

§ 400. Konkurentsi kahjustav kokkulepe, otsus ja kooskõlastatud tegevus

(1) Konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud tegevuse eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(2) Konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud tegevuse eest, sealhulgas riigihankes osalemisel, kui sellega:
1) määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind või muud kauplemistingimused ;
2) piiratakse tootmist, teenindamist, kaubaturgu, tehnilist arengut või investeerimist või
3) jagatakse kaubaturgu või varustusallikat, piiratakse kolmanda isiku pääsu kaubaturule või püütakse teda sealt välja tõrjuda –
karistatakse rahalise karistuse või ühe- kuni kolmeaastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega kuni 5 protsenti juriidilise isiku käibest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega 5 kuni 10 protsenti juriidilise isiku käibest.

§ 401. Koondumisest teatamata jätmine, koondumise jõustamine koondumiseks loa puudumisel ja konkurentsi kahjustav koondumine

(1) Koondumisest teatamata jätmise eest, koondumiseks loa puudumisel koondumise jõustamise eest, samuti koondumise keelu või koondumise loa tingimuste rikkumise eest, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.

§ 402. Eri- ja ainuõigust ja olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste rikkumine

(1) Teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile juurdepääsu mittelubamise eest, samuti muu tegevuse eest, millega on kaasnenud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja seaduses sätestatud kohustuste rikkumine, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.
14. Euroopa Ühenduse koostöö konkurentsiõiguses liikmesriikidega