d) Kauba inventeerimine 3. Mis tegevus on kauba vastuvõtul tavaliselt kõige ajamahukam a) Kauba laadimine b) Dokumentide haldus c) Kauba markeerimine d) Kauba kontroll 4. Kaupade hoiukohale paigutamisele eelnevalt on kõige olulisem... a) Kaupade iseloom b) Kaupade hulk c) Hoiukohtade asukoht d) Hoiustamise planeerimine 5. Mis on läbivooluriiulite kasutamise eelis? a) Ruumi kokkuhoid b) Inventuuride läbiviimise lihtsus c) Madal investeering 6. Missugusel järgneval juhul on kõige mõttekam virnastamise tehnoloogiat kasutada? a) Kartongpakendis mahlade puhul b) Kartongi pakitud piimatoodete puhul kui tootja lubab c) WC paberi puhul d) Arbuuside lahtisel ladustamisel 7. Milleks on vaja ristlaadimist (Cross-Docking)? a) Vähendada kauba käsitluskulusid b) Kiirendada kauba laadimist c) Vähendada transpordikulusid
õigeaegselt alla hinnatud ja müügikõlbmatud kaubad maha kantud. 3.1.8 Laodokumentatsiooni õigeaegne Arvutisüsteemis fikseeritud laojäägid ja vormistamine, laojääkide õigsuse reaalsed jaojäägid on vastavuses. tagamine. 3.1.9 Inventeerimine. Üldinventuurides Kaubagrupi inventuurid on õigeaegselt osalemine. Kaubagrupi inventuuride läbi viidud. Müügijuht annab juhatajale läbiviimine ja osalemine. ülevaate olukorrast ning vajadusel edastab parenduste tegemiseks omapoolsed ettepanekud. 3.1.10 Kauba dokumentide vormistamine Dokumentide õigeaegne vormistamine. arvutis vastavalt sisekorrale. 3.1.11 Enesekontrollisüsteemi Klientidele on tagatud kvaliteedile ja
tund aega on ette nähtud pausi jaoks. Igal hommikul kirjutavad töötajad väikesele pausigraafikule, mis kell on nende paus (tavaliselt kaks poole tunnist pausi päevas). Pausil käiakse ühe kaupa. Personali tööülesanded Juhataja: Poearvetega tegelemine NAVISION-is (kaupluse andmebaas): igakuine käibekokkuvõtete koostamine, laoliikumist kajastavate aruannete koostamine, kuluaruannete koostamine, kassaaruannete koostamine, inventuuride ajastamine ja kokkuvõtete koostamine, sisekäivetega tegelemine, kauba tellimine, töögraafiku koostamine, personali koolitamine ja veel palju muid ülesandeid. Vanemteenindaja: Toodete sisekäivetega tegelemine, kauba vastuvõtmine ehk sisestamine, hommikul kaupluse avamine ja õhtul sulgemine, toodete vahetuste tegemine kliendile, inventuuride läbiviimine, kassade päevalõpu tegemine, hommikuti kassade ülelugemine.
puudu- või ülejääkide kindlakstegemiseks. Läbiviimise mooduse järgi tuntakse füüsilisi ja raamatupidamislikke inventuure. Füüsilised inventuurid on nn aineliste varade inventuurid ja raamatupidamislikud on näiteks nõuete ja kohustuste kontrollimine raamatupidajate poolt. Läbiviimise aja järgi jagunevad inventuurid korralisteks (kindla kuupäeva seisuga) ja erakorralisteks (ootamatud). Korraliste inventuuride läbiviimise sageduse määrab iga ettevõte iseseisvalt, fikseerides tähtajad raamatupidamise sise-eeskirjades, näiteks: Korraliste inventuuride läbiviimise tähtajad: 1) rahalised vahendid (üks kord aastas majandusaasta lõpus). 2) materjalid ja kaup (üks kord aastas majandusaasta lõpus). 3) ülejäänud varad ja bilansikirjed (iga majandusaasta lõpus). Erakorralised inventuurid viiakse läbi : 1) varguste ja riisumiste juhtude avastamisel 2) tulekahju (viivitamata)
dokumendid, nende koostajad ning kinnitajad; · sularaha tehigute alusdokumendid ja nende koostamise eest vastuatajad; · sularaha tehingute dokumentide vormid; · kas kassaraamatut peetakse igapäevaselt, iga kuu, kvartali lõikes; · kus ja kuidas hoidakse sularaha dokumente ning kassaraamatut; · sularaha nõuetekohase arvestuse, hoidmise ja jääkide vastavuse eest raamatupidamses vastutaja; · korraliste sularaha inventuuride läbiviimise kord; · kontode kasutamine pearaamatus; · aruanded [1 : 108-109]. 6.1.1.2 Arvestus arvelduskontodel Arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite arvestust peetakse pankade, arvedluskontode ja valuutade lõikes. Operatsioonide teostamiseks kasutatakse pankade jaoks üldkehtivaid dokumente. Pangaoperatsioonid kajastatakse panga väljavõtete ja algdokumentide alusel vastavates registrites [7 : 18].
5. Enesekontrollisüsteemi järgimine 5.1 Tagatud on kaupluses kehtiva enesekontrollisüsteemi nõuete järgimine 5.2 Omandatud on teadmised HACCP põhimõtetest 5.3 Klientidele on tagatud kvaliteetne ning õigusaktidele vastav kaup 6. Inventuuride ettevalmistamine, 6.1 Inventuurid on nõuetekohaselt ettevalmistatud inventeerimine, inventuuritulemuste ja õigeaegselt ning vastavalt juhendile läbi viidud sisestamine ja analüüsimine 6.2 Kaubagrupi inventuuri tulemused on analüüsitud vastavalt kehtestatud inventeerimise juhendile ja edastatud otsesele juhile 7
Arveregistri pidamine Koostatud on maksudeklaratsioonid, nende Aruannete esitamine Maksuametile edastamine Maksuametile ja õigeaegne tasumine Varade arvestust on peetud vastavalt Varade arvestus ja ümberhindamine ning raamatupidamise sise-eeskirjadele. inventuuride läbiviimise korraldamine Inventuurid on läbi viidud õigeaegselt ja vastavalt kehtivale korrale Asutusesisese finantsinfo edastamine Juhatuseliikmete finantsnõustamine juhatuseliikmetele Töötaja on osa võtnud kõigist toimuvatest
spetsiaalselt ettevalmistatud Exceli fail kuhu ma sisestasin: kauba kood, kogus, müügihind ja hind GBP-s (tulemused saadakse ka Inglismaale). Iga artikliklassi kohta on loonud eraldi leht (lõng, käsitöö, kang jne). Samuti failis on pantud valemid, mis andmete sisestamisel arvutavad erinevad lõpptulemused. Nt. Kui palju on antud artikliklassi 2015. aaastal kokku müügi hind (tulu) ja ostuhind (kulu). 10 Seega sisestatakse tulemused “inventuuride registrisse” (iga Lao kohta oma kaart). Kaardid oli võimalik sisestada otse “inventuuride registrisse” või kasutada hooldusfunktsiooni. Mina valisin 2 variant, sest hooldusfunktsiooniga koostatakse iga lao kohta eraldi Inventuuri kaart, millel on näha laoartiklite HansaWorld Enterprise’i andmebaasis registreeritud koguseid. Funktsiooni valimisel ma kõigepealt sisestasin lao nimetus, kus inventuur läbi viiakse ja määrasin artikliklassi. Siis tegin kaartidel
4. inventuuri läbiviimise aeg ja koht; 5. komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 6. komisjoni liikmete allkirjad. Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele. Inventuurilehe originaaleksemplarid esitatakse raamatupidamisele, koopia läheb materiaalselt vastutavale isikule. Üle- või puudujäägi korral kirjutab materiaalselt vastutav isik seletuskirja. Inventuurilehe alusel koostab inventuuride läbiviimise eest vastutav raamatupidaja dokumendi, milles tuuakse ära inventuuride tulemused, avastatud puudu- või ülejäägid. Materiaalselt vastutava töötaja poolt hüvitamisele kuuluva kahju suuruse ja hüvitamise korra kohta teeb tegevjuht otsuse raamatupidaja poolt esitatud dokumendi alusel. Koopiad vastavasisulisest aktist esitatakse raamatupidamisele ja materiaalselt vastutavale töötajale. Inventuuri tulemuste alusel tehakse vajalikud raamatupidamiskanded. 2
vahetuses olevad töötajad on oma tööülesannete kõrgusel ja hoolitseda köögi ja teenindussaali vahelise koostöö toimimise eest oma vahetuses. Samuti vastutab vahetusvanem päevakassa üleandmise eest juhatajale. Siis teise vahetusvanema lisakohustuste hulka kuuluvad veel: töötajate värbamine ja töövestluste läbiviimine, uute töötajate koolituste korraldamine ja töövahendite üleandmine, kaupade tellimine ja suhtlemine tarnijatega. Inventuuride tegemine ja töögraafikute koostamine toimub vahetusvanemate vahelise koostöö tulemusel. Kuna töögraafiku koostamisel lähtutakse ennekõike töötajate soovidest, peavad vahetusvanemad töögraafikute koostamisel tegema koostööd ja tagavad sellega seoses ka töötajate kõrgema rahulolu taseme. Vajadusel on vahetusvanem kohustatud teostama ka lauateenindust. Teenindaja tööülesanneteks on lauateenindus, mis lahtiseletatult tähendab: kliendite vastuvõtt
raamatupidamisarvestuses, milliste printsiipide alusel kajastatakse tulusid ja kulusid? Tulude kajastamisel lähtutakse Raamatupidamise Toimkonna Juhendist RTJ- nr 10. Tulusid ja kulusid kajastatakse tulude ja kulude vastavuse printsiibi alusel. See tähendab, et kulusid kajastatakse samas perioodis kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis on aruandeperioodist pikemad, kuuluvad periodiseerimisele lähtudes olulisuse printsiibist. 29. Milleks on vaja inventuure, millised on inventuuride liigid, -moodused, – läbiviimine? Täieliku inventuuriga hõlmatakse ettevõtte kõiki vahendeid ja see viiakse läbi tavaliselt üks kord aastas, enne raamatupidamise aastaaruande koostamist. Osalise inventuuriga kaasatakse ettevõtte varade või võlgade mingi liik ning seda võidakse läbi viia mitu korda aastas arvestusandmete täpsustamiseks ning tekkinud puudu- või ülejääkide kindlakstegemiseks. Läbiviimise mooduse järgi tuntakse füüsilisi ja raamatupidamislikke inventuure.
Klientidega suhtlemisel on oluline omada ja jagada asjakohast teavet majutusettevõtte pakutavate teenuste, samuti Eesti ja kohalike huviväärsuste ning turistidele suunatud teenuste kohta. Administraatori töö on ka telefoni teel esitatud küsimustele vastamine ja broneeringute tegemine. Kõige selle juures tuleb olla viisakas ja abivalmis. .2) Baaridaam. klientide kiire, viisakas ja meeldiv teenindamine jookide ja toitude tutvustamine, soovitamine ning serveerimine kassaarveldused ja inventuuride läbiviimine 3)Puhastusteenindaja pühib, puhastab ja hooldab põrandaid, lagesid, seinu ja mööblit, koristab laudu ja riiuleid, kastab lilli, töötab tolmuimejaga, õhutab ruume, hävitab parasiitputukaid. Pärast kasutamist peseb ta oma lapid-mopid ning puhastab kasutatud masinad ja tarvikud. Juhib vajadusel tööandja tähelepanu tekkinud eriolukordadele (nt vee leke radiaatorist jms). Tema ülesanne võib olla ka hoolitseda töö- ja puhastusvahendite olemasolu eest ja
sisestada Exceli failisse. valemeid, mille abil saadakse koondtulemused. 13 Tegelikke ja HansaWorld 05.08 Tulemuse tegelikke Hooldusfunktsiooniga . Enterprise’is kaupade kohta koostatakse iga Lao registreeritud laoseise sisestatakse Inventuuride kohta eraldi Inventuuri võrreldamine registrisse (inventuuri kaart, millel on näha registreerimiseks ja puudu- Laoartiklite HansaWorld ning ülejääkide mugavaks Enterprise’i välja andmebaasis toomiseks). Iga lao kohta registreeritud koguseid.
või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu. Inventeerimise põhiülesandeks on tegeliku olemi väljaselgitamine, teha kindlaks üleliigsed ja kasutult seisvad, hävinenud või kadunud varad. Hinnatakse vara kasuliku eluea õigsust, lähtuvalt järelejäänud elueast. Asutuse juhid määravad oma käskkirjaga inventuuri toimumise aja ja inventeerimisekomisjoni koosseisu. Samas käskkirjas märgitakse inventuuride tulemuste raamatupidamisele esitamise tähtaja ja koondakti inventeerimise tulemuste kohta esitamise asutuse juhile kinnitamiseks. Inventuuride õige ja õigeaegse läbiviimise eest vastutavad asutuse juhid. Inventuurid on korralised ja erakorralised. Arvelduste ja kohustuste inventeerimine viiakse läbi alljärgnevateks tähtaegadeks: Kassa ja pangakontode inventuur – igapäevaselt saldode võrdlemine, aasta lõpus kinnituskirjad pankadelt
Sularaha (peakassat) inventeeritakse igapäevaselt. Puudujäägi ilmnemisel vastutab selle eest ainuisikuliselt teenindaja-administraator, kes tegeleb majas ainukesena peakassaga. 11 Loomulikult võib olla tekkinud puudujäägile mõistlik selgitus, selle välja selgitamiseks kaasatakse protsessi sisekontroll. Lisaks igapäevasele peakassa inventeerimisele teostatakse veel ka aastalõpu inventuur, mis osaliste allkirjadega edastatakse finantsosakonnale. Igapäevaste peakassa inventuuride tulemused edastatakse raamatupidajale. 3.2.3 Minu osalus maksevahendite aruandluse koostamises Kuna töötan ise xxxxxxxxxxxxe Selveri teenindaja-administraatorina, siis puutun igapäevaselt kokku maksevahendite aruandlusega ning seal juures ka peakassa inventuuriga. Kõik see on esialgsete andmete õigsuse kontrollimine ja koondamine ühtsetesse aruannetesse, mis kokkuvõttes kuuluvad esitamisele raamatupidajale. Aruandlust tehakse alati lähtuvalt eelnevast päevast
· pidada sõidupäevikut · täita küsimustikke · anda kaupadele klientide lõikes allahindlusi · tutvustada klientidele oma uudistooteid · vaadata ja näidata klientidele oma toodete infot ja pilte · tellimust tehes näha millal klient on sama kaupa varem tellinud ja millal saanud ja mis kogustes ja tingimustel. WebLadu- kauba arvelevõtmine kauba komplekteerimine "Laomees Kaido" · kauba laosisene ümberpaigutamine · inventuuride läbiviimine Nende moodulite loomisel oleme seadnud endale eesmärgiks, et igaüks neist peab olema võimalikult lihtne, ent samas katma 100% vajadustest vastava toimingu tegemisel, nii ongi olenevalt kliendist iga mooduli lõplik funktsionaalsus natuke erinev. Oleme silmas pidanud, et programmi kohandamine kliendile sobivaks oleks võimalikult lihtne ja kiire. Nii tagame kliendile ka töökorralduse muutumisel tarkvara
Raamatupidaja põhilisteks tööülesanneteks on dokumentide kontroll, töötasu arvestamine ja töötasualaste aruannete esitamine, puhkuse ja puhkusetasu arvestamine, töötasuga seotud maksude arvestamine ning vastavate aruannete koostamine ja esitamine, samuti majandustehingute klassifitseerimine ja registreerimine, finantsaruannete koostamine, eelarvete ettevalmistamine ja dokumenteerimine,inventuuride läbiviimine, maksude arvestamine ja deklareerimine, sisekontrolli süsteemi ülesehitamises osalemine ning ettevõtte või asutuse finantsolukorra hindamine. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
Kokkuvõtlikult on nende ülesanne jälgida, et riiulitel oleks alati kaupa, et riiulid oleks varustatud korrektsete hinnasiltidega ja et kassas olev info klapiks tootel oleva infoga. Müügijuhtide tööd toetavad kategooriajuhid, kes peamiselt töötavad meie peakontoris Rakveres, kuid teevad ringkäike kõikides kauplustes. Nemad sõlmivad erinevate hankijafirmadega lepinguid ning lepivad kokku sisseostuhinnas ja tingimustes, samuti juhendavad nad meeskonna tegevust inventuuride ajal. 4 Klienditeenindus Sadama Turg pakub tööd umbes 30-le saalitöötajale (kassapidajad, letiteenindajad, saaliteenindajad, leivaküpsetaja ja laohoidja), kes alluvad kahele teenindusjuhile. Teenindusjuhid vastutavad selle eest, et töö müügisaalides oleks sujuv, lahendavad probleeme klientidega ja tegelevad päeva lõpus kassarahaga (vastutavad seifi korrasoleku eest, tellivad inkassofirmalt vahetusraha ja valmistavad päeva lõpus kassast
Loodusaladeks valitakse alad loodusdirektiivi I ja II lisas olevate elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kaitseks. Välja tuleb neid valida niipalju, et oleks tagatud kõigi lisades nimetatud elupaigatüüpide ja liikide säilimine pikemas perspektiivis. Ehkki nimekirjas on liike mõnevõrra rohkem, nende liikide jaoks, keda Eestis haruharva kohtab (pringel, ahm, atlandi tuur), loodushoiualasid valida ei saa. Loodusaladeks sobib enamik meie kaitsealadest, millele lisanduvad projektide-inventuuride käigus selgunud looduskaitseliselt väärtuslikud alad. Nende liikide ja elupaikade jaoks, mida olemasolevad alad piisavalt ei kaitse, tuleb leida uusi alasid. Linnualad Linnualadeks valitakse alad, mis sobivad kõige paremini linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja sealt puuduvate rändliikide kaitseks. Lindude elupaikade kaitse korraldamisel on oluline, et neil oleks piisavalt alasid nii sigimiseks ja toitumiseks kui ka ränedepeatuspaikadeks ja talvitumiseks.
seisuga või kuni kaks kuud enne aastaaruande lõppu (s.o 31. oktoobri või 30. novembri seisuga). 7 Inventuurid kavandatakse selliselt, et nende tulemusi oleks võimalik arvesse võtta aastaaruande koostamisel. 7.2. Erakorraline inventuur Erakorralisi inventuure viiakse läbi aasta kestel vastavalt vajadusele. Erakorraliste inventuuride läbiviimise vajadus võib tuleneda näiteks järgmistest asjaoludest: - asutusesisesest asjaajamiskorras või sisekorraeeskirjas on fikseeritud, et töötaja lahkumisel (teatud juhtudel ka puhkusele minnes) antakse tema vastutusel olevad varad üle teisele töötajale. Varade üleandmise-vastuvõtmise akti koostamiseks viiakse läbi varade erakorraline inventuur; - varguse, tulekahjus vm taolise sündmuse toimumisel on vaja välja selgitada kadunud või
Hoolduskavad on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel: http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/poollooduslikud-kooslused-2/ 2.2 Poollooduslike koosluste inventuurid ja seire Poollooduslike koosluste üle-eestiline kaardistamine, taimkatte inventeerimine ja kaasaegsete andmebaaside koostamine toimusid aastatel 19992004. Algselt koguti niidukoosluste digitaliseeritud andmed ainult Pärandkoosluse Kaitse Ühingu andmebaasi. Hiljem loodi selle ja Natura inventuuride andmestiku põhjal poollooduslike koosluste digitaliseeritud andmestik Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS). Seoses PLK hooldustoetuse maksmise alustamisega Maaelu arengukava vahendusel 2007. aastal on EELIS-es asuvat andmestikku iga-aastaselt täiendatud nii taimkatte inventuuride kui ka KA spetsialistide kohapealsete kontrollkäikude andmete alusel. Inventuure on tellitud KA poolt koostatud KIK-i projektide abil (20072009, 2013) ning MAK-i tehnilise abi vahenditest (20102012)
takistusega asutuse eesmärkide saavutamisele (keskmine risk); · kui esineb madal esinemise tõenäosus ja mõju ulatus, siis on tegemist ebaolulise takistusega asutuse eesmärkide saavutamisele (madal risk).(7, lk15) Sisekontrolli tõhusust hinnatakse abiküsimustiku abil ning testitakse kontrolle. Sisekontrollisüsteemi testimise hulka kuuluvad: inspekteerimine, taasesitamine, vaatlus (näiteks inventuuride jälgimine), järelepärimine, personali teadmiste ja oskuste hindamine, süüsteemipäringute tegemine, nagu näiteks IT katsed. 1.4. Riskide koondamine ja aktsepteeritava riskitaseme määratlemine Antud etapis luuakse asutuse ühine riskinimekiri, määratletakse lõplikult maandamistegevuste tähtajad ja nende eest vastutajad ning juhtkond määrab aktsepteeritava riskitaseme ja maandamistegevused, mida hakatakse ellu viima. Alles siis hakatakse vaatama, mida nende leitud
komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 6. komisjoni liikmete allkirjad. Inventuurilehele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed, materiaalselt vastutav isik aga annab nimestiku lõpus allkirja selle kohta, et kõik loetletud varad on komisjoni poolt kontrollitud tema juuresolekul ja inventuurilehele õigesti sisse kantud. Parandused inventuurilehel peavad olema tõestatud samade isikute allkirjadega. Pärast seda antakse inventuurilehed üle raamatupidamisele inventuuride tulemuste väljatoomiseks. Selleks koostatakse võrdlusandmikud, kuhu kantakse andmed nende väärtuste kohta (nii rahas kui koguses), mille osas on kindlaks tehtud lahkuminekud (puudu- või ülejäägid) raamatupidamisandmete ja inventuurilehe vahel. Ülejäänud väärtused näidatakse võrdlusandmikus üldise summana. Enne võrdlusandmike koostamist tuleb kontrollida inventuurilehtedes toodud arvutuste õigsust. Üle- ja puudujääkide korral võtab
algdokumendid, registrid, kirjendamine, inventeerimine, vastutavad isikud ning sünteetilise ja analüütilise arvestamise kord. Kaup, toore ja materjalide arvestamine: määratakse ära, milliste dokumentide alusel toimud varude liikumine; millest koosneb soetusmaksumus (ostuhinnast, kohaleveo, ehitus-, montaazi ja kasutuselevõtu kuludest), millega võetakse arvele kaup, toore, materjal; varude hindamise meetod; inventuuride läbiviimise kord aasta lõpul; tüüplausendid. Põhi- ja väikevahendite arvestamine: määratakse ära, mis on põhivahend, mis võetakse arvele soetusmaksumuses (alates 25 000.- kroonist ning mille kasutusiga on üle ühe aasta, kõik sõiduvahendid) ning mis on väikevahend, mis kantakse soetamise momendil kulusse; tüüplausendid. Põhivahendite amortisatsiooninormid: määratakse ära amortisatsiooninormid hoonetele,
algdokumendid, registrid, kirjendamine, inventeerimine, vastutavad isikud ning sünteetilise ja analüütilise arvestamise kord. Kaup, toore ja materjalide arvestamine: määratakse ära, milliste dokumentide alusel toimud varude liikumine; millest koosneb soetusmaksumus (ostuhinnast, kohaleveo, ehitus-, montaazi ja kasutuselevõtu kuludest), millega võetakse arvele kaup, toore, materjal; varude hindamise meetod; inventuuride läbiviimise kord aasta lõpul; tüüplausendid. Põhi- ja väikevahendite arvestamine: määratakse ära, mis on põhivahend, mis võetakse arvele soetusmaksumuses (alates 25 000.- kroonist ning mille kasutusiga on üle ühe aasta, kõik sõiduvahendid) ning mis on väikevahend, mis kantakse soetamise momendil kulusse; tüüplausendid. Põhivahendite amortisatsiooninormid: määratakse ära amortisatsiooninormid hoonetele,
põhimõttel, finantsaruannete koostamine. juhtimisarvestus- juhtimiseks vajaliku info koondamine. kuluarvestus- arvestuse objektiks on ettevõtte tehtud kulud. maksude arvestus- maksude arvestus ja taseme planeerimine. finantsplaneerimine e. eelarvestamine- finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine. finantsanalüüs- tegevuse oluliste näitajate leidmine ja interpreteerimine. sisekontroll- firma tegevuse kontroll, inventuuride ja revisjonide korraldamine. 3 audiitorkontroll- väliseksperdi hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja juhtimisotsustele. Kui käsitleda mõistet raamatupidamine sõna-sõnalt, siis on tegemist raamatuga, kuhu tehakse pidevalt sissekandeid. Nõnda tegelikkuses toimitakse, sest raamatupidajad registreerivad ettevõtte majandustehinguid ning kirjendavad neid siis
2. Omamise kogukulu koosseis, omandamiskulu - Ladustamiskulud (vt eelmine slaid), Veakulud - täiendavad kulud transpordis, laonduses, klienditeeninduses jt logistikavaldkondades, mis on seotud toimingutega logistilise teenindamise vigade ja hälvete heastamiseks. Seega, omamise kogukulu sisaldab lisaks eelnevale: materjalide soetusmaksumus (vt ka eelmine slaid), sh ostuhind, pakkimine, laadimine, vedu jne, loobumiskulu (kirjanduses ka kapitalikulu või intressikulu), inventuuride tegemise kulud (varude tegeliku suuruse ja seisukorra tuvastamise kulud), materjali- ja kaubavarude riskikulud (kindlustuspreemiad, kindlustusega katmata osas kadum kaupade riknemiselt, hävimiselt vms), toodete realiseerimisväärtuse vähenemine seoses uute toodete turuletulekuga (toodete elukaarepõhise vananemise kulu), realiseerimata/kasutamata toodete tagastus-/utiliseerimiskulud iv
Omakapital Passivakonto Bilansikonto Tulud Tulukonto Perioodikonto Kulud Kulukonto Perioodikonto 4.5 Inventeerimine Mõningaid majandustegevuses ja arvestuses tekkivaid nähtusi (materjalide ja kaupade loomulik kadu, eksimused kaupade vastuvõtmisel ja väljaandmisel, arvestusvead, vara riisumine jne.) ei saa fikseerida nende toimumise momendil. Seda saab teha alles inventuuride abil. Inventuuriga tehakse kindlaks ja inventuuriaktides fikseeritakse kaupade, materjalide, raha, inventari jne. tegelik jääk ning selgitatakse nende üle- või puudujääk võrreldes arvestusandmetega. Inventuuri tulemuste põhjal viiakse arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Reas ettevõtetes ei arvestata jooksvalt materjali kulutamist tootmises. Sel juhul kasutatakse perioodilisi inventuure aruandeperioodi lõpul aruandeperioodi tegeliku kulusumma arvutamiseks
Ideaalne asukoht on selline, kus laohoone ja müügikoha vaheline kaalutud vahemaa on väikseim. 4) transpordikulu meetodit, mis seob materiaalsed kulud seadmete, tööjõu ja materjalide kasutamisega. Siia kuuluvad riiklikud ja kohalikud maksud. 5. Laovarude juhtimine, mudelid ja arvutused Varude vajalikkus ja liigitus. Varude juhtimise mudel võimaldab analüüsida ja korrigeerida varude suurust, koostada aruandeid, saada soovitusi, plaanida tsükliliste inventuuride tegemist. Moodul võimaldab jaotada olemasolevaid varusid tellimustele, vähendades vaba varu suurust, jälgida nõudluse rahuldamiseks vajaliku reservvaru suurust. Iga toote kohta arvutatakse reserve- ja maksimaalvaru suurus, tellimismahu kordus (maht peab võrduma toodete arvuga ühes pakendis), minimaalne, maksimaalne, püsi või optimaalne tellimismaht, tellimispunkt, tellimiste intervall ja reservaeg- laomajanduse põhiparameetrid
Eesti 390 820 95,72% 396 289 98,39% 427 049 97,95% Läti 15 570 3,81% 3 079 0,76% 3 883 0,89% Leedu 1 886 0,46% 3 405 0,85% 5 045 1,16% Kasutatud materjal ja tarvikud -317 412 -77,74% -306 951 -76,21% -321 503 -73,74% Varude allahindlused ja 3 822 1,20% 3 576 1,17% 4 640 1,44% mahakandmine Inventuuride puudujäägid 1 870 0,59% 1 656 0,54% 1 678 0,52% Materjal ja tarvikud 311 720 98,21% 301 719 98,29% 315 185 99,48% Brutokasum 90 864 22,26% 95 822 23,79% 114 474 26,26% Mitmesugused tegevuskulud 46 468 100,00% 44 301 100,00% 44 353 100,00% Rendikulud 13 885 29,88% 13 491 30,45% 13 801 31,12%
31.10.2017 a. seisuga oli ettevõttes 60 töötajat. 1.1 Pearaamatupidaja ja raamatupidaja tööülesanded Pearaamatupidaja tööülesanded: raamatupidamistöö juhtimine ja korraldamine; 6 ettevõtte tegevuse jälgimine ja dokumentatsiooni vastavus seadustele; dokumentide nõuetekohane ja tähtaegne koostamine, haldamine ja arhiveerimine; põhivara arvestus, inventuuride korraldamine ja tulemuste kontroll; deklaratsioonide ja aruannete tähtaegne ja nõuetekohane koostamine ja esitamine; aastaaruande koostamine; kogutud andmete analüüs; kontroll sidusettevõtte üle. kulude ja ostuarvete haldamine; väljastatud arvete tasumise arvestus, registrite pidamine; pangaülekannete teostamine ja kontroll; Raamatupidaja tööülesanded: materjalide, varude arvestus;
materiaalselt vastutav töötaja. Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide, inventari loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele. Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele. Inventuurilehe originaaleksemplarid esitatakse pearaamatupidajale, koopia läheb materiaalselt vastutavale isikule. Üle- või puudujäägi korral kirjutab materiaalselt vastutav isik seletuskirja. Inventuurilehe alusel koostab inventuuride läbiviimise eest vastutav raamatupidaja dokumendi, milles tuuakse ära inventuuride tulemused, avastatud puudu- või ülejäägid. Materiaalselt vastutava töötaja poolt hüvitamisele kuuluva kahju suuruse ja hüvitamise korra kohta teeb divisjoni juht otsuse raamatupidaja poolt esitatud dokumendi alusel. Koopiad 11
makstakse välja palgad, siis peab ettevõtte arvel olema järgneva kuu 10ndaks olema piisavalt raha, et maksta ära maksud. · finantsplaneerimine ehk eelarvestamine - finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine; · finantsanalüüs - tegevuse olulisemate näitajate leidmine ja interpreteerimine; Millised on olulised näitajad, mis suurendavad kasumit, millised suurendavad kahjumit. · tegevuse sisekontroll - inventuuride ja revisjonide korraldamine; Ettevõttel on kohustus inventeerida neid asju, mis kuuluvad bilanssi. Raha, põhivara, kohustused, omakapital. Esimene, mida peame inventeerima, isegi kui pole kohustusi ega varasid, on pangakonto! · audiitorkontroll - annab hinnangu koostatud aruannetele. Audiitor võib teha ettepanekuid, mida vaja muuta, kuid ta ise mingeid muudatusi ei tee. Raamatupidamisinfo on vajalik
DVK- dokumendivahetuskeskus AJALUGU- Esimesed dokumendid 15000e.KR- Lascaux koopamaalingud. 8000 e.kr- savist zetoonide kasutamine arvepidamiseks viljasaagi ja karja üle vanas Mesopotaamias. 2400 e.kr Ebla arhiiv, mis koosneb rohkem kui 15000 savitahvlist.500 e.kr esimesed sekretärid Ateenas.Vana-Egiptuses ja Babüloonias olid olemas valitsuse ametnikud, kelle ülesanne oli dokumente luua ja hallata. Esimesed raamatukogud olid tänapäeva mõttes arhiivid, sisaldades maksude, laenude inventuuride jne dokumente. Esimene liigitusskeem on teada itaaliast ca 1200. 15.saj esimesed dokumendiregistrid. 19-20 saj asutati palju arhiive üle maailma ja hakati valdkonda koordineerima. Eestis on asjaajamine reglementeeritud alates 1924. aastast, kui kehtima hakkas registriraamat. 1935 esimene arhiiviseadus. 1990-ndate keskpaigast 2000ni elektroonilise dh arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. 2003 loodi Riigikantselei dok.halduse osakond.
5,25 tundi pealetuleku päeval ehk 13:15 18:30 ja mahamineku päeval 8:00- 13:15. Muudel päevadel 10,5 tundi. 15 Praktika teise nädala jooksul vahetusid meil lao juhataja/ juhendaja, kelleks oli Raul Kõiv ja Lauri kes meile tööülesandeid jagasid ja paberitöid teostasid: saatelehtede vormistamine, tellimuste korrastamine ja välja printimine, inventuuride ja siirete tegemine. Juhendajad õpetasid meile kasutama tellimusprogrammi Oskarit ja kust oli võimalik lisaks välja otsida teatud aja jooksul kauba liikumist laos. Tööülesandeid jagasid meile laojuhataja puudumisel Baltic Queeni laotöötajad, kelleks on asendustöötaja Rauno Tamm ja Tarmo Põld. Igapäevasteks tööülasanneteks oli meil tellimuste täitmine ja kohale toimetamine: Buffetisse, Tax Freesse, Sauna, Sea Pubisse,
Nii toimides ei haju vastutus ja laojuhatajal on parem ilmutada nõudlikkust. Laotöötajad, kes tegelevad kauba komplekteerimise ja teisaldamisega ühelt hoiukohalt teisele, peavad hoolitsema selle eest, et hoiukohtadel valitseks kord ning arvutiprogrammis kirjel- datud hoiukohad ja kaubakogused vastaksid igal hetkel tegelikele. Kui seda ei tehta, on väga raske kaupa komplekteerida ja inventuuri teha. Inventuuride tegemine hoiukohtade kaupa muutub sel juhul võimatuks. Juhul kui kasutatakse aktiivsete ja reservkohtade süsteemi, on vaja tühjenevaid aktiivkohti aeg-ajalt täita reservkohtade arvel. Seejuures tuleb pidada meeles, et kui vastavaid ümbertõstmisi laoprogrammis ei tehta, muutuvad toodete kogused hoiukohtadel valeks ja hoiukohapõhise inven- tuuri tegemine võimatuks.
vaadatakse kriitiliselt üle varude objektid ja nende maksumused; vajadusel tehakse allahindlused või mahakandmised. 11 Kõik materjalide ja kaupade tarnete arved kinnitab ettevõtte juhataja ning sisestab ka lattu sissetuleku. Kõik materjalide ja kaupade ostuarved kontrollib ja kinnitab raamatupidamises juhataja. Müügiarvete sisestamisel kantakse kaubad kuluks FIFO meetodil. Laojääkide ja inventuuride eest vastutab ettevõtte juhataja. Kauba liikumist peab juhataja Exceli tabelis, kus ta kajastab kauba sissetulekud ostuarvete alusel, kauba väljaminekud müükide ja mahakandmisaktide alusel ning kabajäägid. Kord aastas 1. novembril toimub korraline inventuur, mille viib läbi 2-liikmeline komisjon koosseisus: juhatuse liige ja Euro Accountig OÜ raamatupidaja. Inventuuri käigus loetakse kõik materjalid ja kaubad tükkhaaval üle, hinnatakse soetusmaksumust ning nende vastavust
Inventuur kooseb kahest osast: · kaupade füüsiline kontroll: siia alla kuulub ka üleliigse ja kasutu vara kindlakstegemine; · kaupade väärtus hindamine [25: 6]. Inventeerimise korraldamisel tuleb kindlaks määrata: · üksikute vararühmade, rahaliste vahendite, arvelduste ja teiste bilansiväärtuste inventeerimise sagedused ja tähtajad; · ametiisikud, kes peavad inventeerimist teostama; · inventuuride läbiviimise kord, inventuuritulemuste vormistamine, kinnitamine ja raamatupidamisandmetega võrdlemise kord; · millistel juhtudel viiakse läbi erakorralisi inventuure [11: 14]. Kui kaupu ja materjale ostetakse iga konkreetse töö tegemiseks, pole nn laoinventuuri läbiviimist vaja [1: 51]. Inventuur on aeg-ajalt tehtav kontroll varudele. Inventuuri käigus avastatakse varud, mis võivad olla kasutuskõlbmatud, varastatud ja ka ülejäägid avastatakse siin.
Reinbergile, Sulev Svilponisele, Kadri Möllerile, Aarne Kaasikule,Heino Kasesalule, Enn Vilbastele, Kaja Kübarale, Kaili Viilmale, Jürgen Öövelile, Andres Talijärvele ja Kristjan Tõnissonile Eestist. Käesolevat inventuuri ei oleks saanud läbi viia raske tööta, mille tegid ära inventeerijad, kelle nimed on toodud aruande lõpus. Eesti vääriselupaikade inventuuri läbiviijad omandasid kasulikke kogemusi ja väärtuslikke teadmisi Rootsis, Lätis ja Soomes tehtud vääriselupaikade inventuuride põhjal. Loodame, et käesolev illustreeritud väljaanne koos lisatud vääriselupaikade atlasega ei leia kasutust üksnes Eesti metsade kaitse ja säästva majandamisega seotud osaliste seas, vaid sellest leiavad nii mõndagi kasulikku kõik, kes soovivad metsamaastikust rõõmu tunda ka aastate pärast. 2.Eesti metsade looduslik mitmekesisus Eesti looduslikud tingimused, koosluste ja inimtegevuse areng viimase 10 000 aasta vältel on
luharohumaade pindalaks hinnati ca 12500 ha. Maakondade kaupa jagunesid need järgmiselt: Läänemaa 4550 ha, Tartumaa 2200 ha, Ida-Virumaa 1300 ha, Viljandimaa 1250 ha, Põlvamaa 1000 ha, Valgamaa 750 ha, Võrumaa 700 ha, Pärnumaa, Jõgevamaa ja Harjumaa - 200 ha ja Lääne-Virumaal 100 ha. Teistes maakondades olulise looduskaitselise väärtusega luharohumaid ei registreeritud (Leibak, Lutsar, 1996). 1999-2000 tehtud inventuuride käigus hinnati lammirohumaade kogupindalaks 10 777 hekarit (868 niiduala), millest kõrge ja keskmise väärtusega luhti oli kokku 8203 hektaril. Kuna inventuur ei hõlmanud suuremaid kaitsealuseid luhti Soomaal, Alam-Pedjal ja osaliselt ka Matsalus, on luhaniitude pindala ilmselgelt suurem. Paremini säilinud lamminiitude pindala on hinnangute järgi 15000-20000 ha (Kukk, 2004). 10 1.3. Põllumajandusliku maakasutuse muutustest 20. sajandil
2. Arhiivinduse arengulugu ja tänapäevased rahvusvahelised organisatsioonid Vanade Idamaade arhiivid. Arhiiv kui ürikute kogu tekkis koos kirjaoskusega. Tollane arhiiv oli valitseja kantselei, tal oli ühisjooni ka raamatukoguga. Vanimad säilinud dokumendid on kiilkirjas savi- ja kivitahvlid, Egiptuses papüürusrullid. Algselt olid raamatukogud, muuseumid meie mõistes arhiivid- sisaldades maksude ja laenude inventuuride jne dokumente. Erisus tekkis hiljem, sõltus säilitatavatest objektidest. Vanimateks arhiivideks loetakse raidkirju e. epigraafilised arhiivid. Lagas vanemaid linnriike, kus oli hoone, mis sisaldas savitahvleid linnavalitsuse tegevuse kohta. Uruki linnas Sumeris 400 000 savitahvlit. Enamus kandsid infot majandustegevuse kohta nn. valitsejate vahelised lepingud, majapidamissisuga asjad. Roomas Alexsandria raamatukogu, ühtlasi arhiiv ja muuseum. Säilitati
Raamatupidamisarvestussüsteemi koostisosad (2) · Maksude arvestus- maksude analüüs ja taseme planeerimine (Meil planeeritakse rohkem käibemaksutasemel. Maksude analüüsiga ei tegeleta eriti.) · Finantsplaneerimine ja eelarvestamine- finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine · Finantsanalüüs- tegevuse olulisemate näitajate leidmine ja interpreteerimine Raamatupidamisarvestussüsteemi koostisosad (3) · tegevuse sisekontroll- inventuuride ja revisjonide korraldamine · audiitorkontroll- turumajandusele iseloomulik kontrolliliik, mis lähtub ettevõtte omanike ja sidusrühmade huvidest Kes vajavad majandusinfot (1) · Omanikud saavad selle alusel hinnata ressursside kasutamist ning määrata isikliku kapitali suurendamine või vähendamine · Juhtkond vajab infot ettevõtte tegevuse planeerimiseks, otsuste ja plaanide hindamiseks ning dividendide jaotamise aluste määramiseks NB
automaatsesse admekogumissüsteemiVöötkood on moodus esitada sümboleid kahendkoodis, mida loetakse optiliste seadmetega, vöödkoodi kasutamisega säästetakse aega ja vähendatakse vigu andmete sisestamisel infosüsteemi. Rakendus laos: 1) Kauba vastuvõtt ja registreerimine, 2) Toodete kontroll, 3) Hoiukohtadele paigutamine ja hoiukoha aadresside registreerimine, 4) välistellimuste komplekteerimine, 5) saadetiste väljastamise registreerimine, 6) inventuuride läbiviimine 7) tagastamiste registreerimine. Lisarakendused kaubanduses: 1) tellimuste koostamine 2)hindade kontrollimine ja saldode päringud toodete kohta infosüsteemis 3) aktiivse müügitellimuse vastuvõtmine, koostamine ja edestamine infosüsteemis. 4) müügisaalis esindatud toodete laoseisule vastavuse kontroll 5) Kliendi nõustamine ja soovituste andmine 6) müügiesindaja rakendused. 47. Laotöö organiseerimine ja laojuhataja töökohustused. Materiaalne
esmadokumente. Auditi audiitorteenuse osutamine Andmete autentsuse tuvastamise all mõeldakse raamatupidamises kasutatavate infoallikate hindamist. Infoallikateks on: 1. korduvaid majandusoperatsioone ehk raamatupidamisrutiine kajastavaid raamatupidamise dokumendid. Nt. palgaarvestus, maksuarvestus 2. muid ehk mitte rutiinseid majandusoperatsioone kajastavaid raamatupidamisdokumendid. Nt: inventuuride andmikud, üleandmise-vastuvõtmise aktid 3. hinnangud. Nt: lootusetute võlgnevuste hindamine Autentsuse tuvastamise on audiitorettevõtja peamine eesmärk oluliste vigade tõenäosuse väljaselgitamine, mille alusel saab täpsustada audiitorteenuse osutamise programmi. Kontrollide ja meetodite maht, nende ajastatus peaks olema kooskõlas raamatupidamises leiduvate vigade esinemise tõenäosusega. Audiitorettevõtja peaks jõudma järeldusele kas
– Ootamatu inventuur: viiakse läbi osapooltele ette teatamata, kui on tekkinud kahtlused vara puudu v ülejäägi osas. – Pidev inventuur: seotud arvuti kasutamisega ja vöötkoodid. Laokaardid- iga toote kohta oli oma kaart. Vöötkood- vöötkoodi kasutamise eelised: 1. paraneb ülevaade kauba seisust laos 2. lao käibekiiruse kasv 3. kauba komplekteerimise kiirenemine 4. kauba laiali veo transpordi tõhusam kasutamine 5. kauba riknemisohu vähenemine 6. inventuuride tegemise lihtsustumine Inventuur on kohustuslik: – iga majandus aasta lõpus RPS prgh 18 lõige 2 – ettevõtte asutamisel, liitmisel, müümisel ja likvideerimisel – materiaalselt vastutavate isikute vahetumine Inventeerimiskomisjoni esimees: inventuuri viib läbi komisjon, kelle koosseisus peab olema kolm kindlat isikut. 1. raamatupidamisesindaja 2. materiaalselt mitte vastutav isik 3. audiitori esindaja Varaloend: tulem mis inventuuri käigus koostatakse
5. Missugused on plastikust kaubaaluste kasutamise eelised ja missugused on puudused? 6. Mitu EUR-tüüpi kaubaalust mahub eurotreileri (13,5m) põrandale, mitu 20-jalase ja mitu 40-jalase konteineri põrandale maksimaalse täiteastmega? 19 7. Milline on jaekaubanduse pakkimismoodul? 10. Inventeerimine Inventuuride läbiviimise ülesanneteks ja eesmärkideks on: toodete loogiliste laosaldode korrastamine tõese informatsiooni saamine füüsiliste laosaldode kohta erinevuste avastamine füüsiliste ja loogiliste laosaldode vahel füüsiliste ja loogiliste laosaldode vastavusse viimine tegelikkusele vastava informatsiooni edastamine raamatupidamisele füüsiliste laosaldode kohta Enne täieliku inventuuri alustamist on vaja viia läbi vajalik ettevalmistustöö
3. Millised on standardiseeritud EUR- tüüpi kaubaaluse mõõdud? 4. Millised on piirangud laos nn ühekordse kasutusega kaubaaluste kasutamisel kaupade hoiustamiseks? 5. Missugused on plastikust kaubaaluste kasutamise eelised ja missugused on puudused? 6. Mitu EUR-tüüpi kaubaalust mahub eurotreileri (13,5m) põrandale, mitu 20-jalase ja mitu 40-jalase konteineri põrandale maksimaalse täiteastmega? 7. Milline on jaekaubanduse pakkimismoodul? 10. Inventeerimine Inventuuride läbiviimise ülesanneteks ja eesmärkideks on: toodete loogiliste laosaldode korrastamine tõese informatsiooni saamine füüsiliste laosaldode kohta erinevuste avastamine füüsiliste ja loogiliste laosaldode vahel füüsiliste ja loogiliste laosaldode vastavusse viimine tegelikkusele vastava informatsiooni edastamine raamatupidamisele füüsiliste laosaldode kohta
põdrakanepit või põldohakat. Ka siinne soomuraka populatsioon on tähtis: sellel liigil on Eestis vaid üks suur ja kolm pisemat leikohta, millest üks asub Lahemaal. Lahemaa rahvuspargi aladel on haruldasi taimi vaadeldud üle saja aasta. Huvitavaid vaatlusi on siin teinud 19. sajandi lõpul Edmund Russow, 1930. aastail Gustav Vilbaste, Teodor Lippmaa jt. Põhjalikumalt otisti taimeharuldusi rahvuspargi algusaastail taimkatet kaardistades. Hiljem on peamiselt maakondlike inventuuride ja riikliku seire käigus kontrollitud tähtsamaid leiukohti. Lahemaa kaitstavate taimede kohta saab lugeda Eesti Looduse 2011. aasta maikuu numbrist, mis on pühendatud Lahemaa rahvuspargi 40. juubelile. 9 3.4 Loomastik 3.4.1 Lahemaa imetajad Lahemaa on üks Põhja-Eesti mitmekesisemate loodustingimustega paikkondi. Eestis leitud imetajaist elab siin valdav enamik ehk ligi 50 liiki. 1971
koonddokumentide alusel. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel vastavalt kontoplaanile. Kontoplaan on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu. 6. Majandusaasta aruanne Ettevõtjal tuleb koostada ja esitada majandusaasta aruanne, mis koosneb aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aruandele lisatakse kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek. pidamist, inventuuride tegemist, aruannete koostamist ning raamatupidamistarkvara kasutamist. 7. Raamatupidamise aastaaruanne ja selle osad Raamatupidamise aastaaruanne peab kajastama õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest
8 000 e.Kr savist zetoonide kasutamine arvepidamiseks viljasaagi ja karja üle vanas Mesopotaamias. 2400 e.Kr Ebla arhiiv, mis koosneb rohkem kui 15 000 süsteemselt paigutatud savitahvlist. 950 e.Kr hakati kasutama kirjutusmaterjalina nahka 500 e.Kr esimesed sekretärid Ateenas Vana-Egiptuses ja Babüloonias olid olemas valitsuse ametnikud, kelle ülesanne oli dokumente luua ja hallata Esimesed "raamatukogud" olid tänapäeva mõttes arhiivid, sisaldades maksude, laenude, inventuuride jne dokumente. 1574 Hispaanias esimene arhiivi jaoks ehitatud hoone Dokumendihalduse ajalugu Eestis Eesti vanim dokument 1237.a. paavsti saadiku Modena Wilhelmi ürik 1924 - Riigiasutuste asjaajamise juhtnöörid 1935 Esimene arhiiviseadus Dokumendihaldus arenes välja 20.saj. arhiivindusest 1990-ndate keskpaigast aastani 2000 elektroonilise dokumendihalduse arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. Järgnes valitsusasutuste dokumendihaldusprogrammi DHP loomine.