Kvoot väliskaubanduse koguseline piirang Kaitsetoll vastumeede teise riigi tollimaksule Mittetollilised piirangud riigi kehtestatud tootmisstandardid, tehnilised nõuded või tervishoiustandardid, mille täitmine on kohustuslik Majanduse tsüklilisus: buum, kriis, langus, surutis, tõus, stabiliseerumine. Majanduspoliitika riigi sekkumine majandusse. Riigi välisvõlg: Koguvälisvõlg summeerib kõikide riigi institutsionaalsete sektorite võlad Netvälisvõlg näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite tagasimaksmisele kuuluvate võlanõuete ja võlakohustuste vahe Eelarvepoliitika põhieesmärk on tagada majanduse stabiilsust ja jätkusuutlikust, turude paindlikkuse ja efektiivsuse ning vähendada stabiilsust ohustavaid riske. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kaudne maks toote ja teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks
samasugune ka 2001. aasta juunis. Pärast rahareformi oli inflatsiooni tase Eestis suhteliselt kõrge. Eesti majanduse areng oli toimunud fikseeritud vahetuskursi tingimustes ja sellest tulenes kohaliku panuse hinna pidev kallinemine. Samas olid Eesti ettevõtjad hoolimata kasvavatest tootmiskuludest jätkuvalt konkurentsivõimelised tänu suurenenud tootlikkusele ning majanduses toimus tootmise ja ekspordi kiire kasv. Kõnealune kasv oli seotud eelkõige institutsionaalsete ja struktuuriliste muutustega. Institutsionaalsete muutuste (vabakaubanduskokkulepped teiste riikidega, suhted uute väliskaubanduspartneritega, tõhusamaks muutunud kvaliteedikontroll, mille tõttu on kaubad vastuvõetavad ka välisturgudel jne) tulemusena tekkis juurdepääs uutele turgudele. Struktuurilised muutused -- kõrge kvaliteediga kaupu tootvate uute ettevõtete loomine ja vanade ettevõtete
positiivne ehk tegemist on kaubavahetuse ülejäägiga. Kui riigi import ületab eksporti, siis on riigi väliskaubandusbilanss negatiivne ehk tegemist on kaubavahetuse puudujäägiga. Eesti puhul on pärast taasiseseisvumist kõigil aastatel olnud tegemist kaubavahetuse puudujäägiga. 18.Mida nimetatakse majanduspoliitikaks? majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt. 19.Mida näitab brutovälisvõlg? summeerib kõikide institutsionaalsete sektorite võla iseloomuga väliskohustused. 20.Mida näitab netovälisvõlg? netovälisvõlg näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite võla iseloomuga välisnõuete ja -kohustuste vahet. 21.Mis on riigieelarve? riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. 22.Mida määrab maksupoliitika? määrab milliseid makse riik kogub. 23.Nimetage riigieelarve peamine sissetulekuallikas
erand: kapitaliliising, töötlemisteenus, kaubandusteenus · Residendi ja mitteresidendi vahelised tehingud erand: residentide rahavood välisarvetel finants- ja mittefinantstehingud · Koostatakse kohalikus valuutas ja konverteerimiseks kasutatakse kas: tehingupäeva kurssi aruandeperioodi keskmist kurssi Rahvusvaheline investeerimispositsioon · Rahvusvaheline investeerimispositsioon (RIP) on riigi kõikide institutsionaalsete sektorite finantsvarade ja finantskohustuste konsolideeritud koondbilanss ehk varade ja ressursside seis teatud kuupäeval väljendatuna selle kuupäeva turuhindades Investeerimispositsioon on jäägiaruanne Netoinvesteerimispositsioon on riigi kõikide institutsionaalsete sektorite välisaktivate ning välispassivate vahe. Koguvälisvõlg
eluliselt vajalikul otstarbel laenu, tehes sedagi ülimalt vastutustundlikul moel. Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg 1) raha hoiustamiseks vastuvõtmine oma liikmetelt; 2) laenude andmine oma liikmetele; 3) ülekannete ja väljamaksete sooritamine hoiu- laenuühistus peetavatelt hoiukontodelt; 4) hoiukontodele tulevate sissemaksete ja ülekannete vastuvõtmine; 5) välissularaha ost ja müük; 6) vahendusteenuste osutamine laenuressursi vahendamisel institutsionaalsete investorite kaasamiseks; 7) varakappide ja seifide üürimine; 8) klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes. Allikas: Hoiu-laenuühistu seadus Suurte ja kogenumate ühistute juures saavad liikmed sooritada peaaegu kõiki samu tehinguid nagu pankadeski. Eesti ühistud siiski näiteks liisingtehinguid ei vahenda. Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg. Üldkoosolek langetab otsuseid põhimõttel "üks liige - üks hääl"
· Ajakirja Forbes andmetel on Ray Dalio rikkuselt 44. inimene USA-s ja maailmas on ta kohal nr 88. Tema varade netoväärtus on $10 miljardit seisuga märs 2012. · Ta on välja andnud ka raamatuid (,,Principles") ja avaldanud artikleid. Bridgewater Associates · Alates jaanuar 2012 on Bridgewater Associates suurim riskifond maailmas, haldab umbes $120 miljardi väärtuses investeeringuid. · Haldab paljude erinevate institutsionaalsete klientide investeeringuid: välisriikide valitsused ja keskpangad, ettevõtete ja avalikud pensionifondid, ülikoolide toetusfondid ja heategevusorganisatsioonid. · Firmas töötab u 1200 inimest · Asub Westport, Connecticut. · Viimase viie aasta jooksul võitnud 24 auhinda, tunnustatud parimate tulemustega juhtimise eest ja tööstusharu uuendamise eest. · Bridgewateri erakordsed tulemused on tänu ainulaadsele kultuurile firmas. Üle
40. POPULATSIOONITIHEDUS ehk asustustihedus näitab isendite arvu pinnaühikul. 41. PRIMAARPRODUKTSIOON ehk algtoodang ehk esmane toodang on orgaaniliste ühendite valmistamine CO2 kaasabil läbi foto- või kemosünteesi. Sellel baseerub kogu elusloodus. 42. PRODUTSENT ehk tootja (rohelised taimed), mida esimese astme konsumendid võivad tarbida. 43. SÄÄSTEV ARENG on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine.Selline säästlik areng säilitab maad, vett, taimi ja loomseid ressursse, on keskkonda mittekahjustav, tehnoloogiliselt asjakohane, majanduslikult elujõuline ja sotsiaalselt vastuvõetav. 44. SEKUNDAARNE SUKTSESSIOON on koosluse kujunemine alale, kus eelev kooslus on osaliselt hävinud. Kiirem kui primaare suktsessioon. 45
raskuspunkt: inimest hakati määratlema kui „poliitilist looma“ ja kultuuri põhiliseks psühholoogiliseks mehhanismiks sai hirm. Häbi reguleeris kõigi inimeste jaoks ühist, aga hirm määratles nende spetsifikatsiooni riigi suhtes, st selle, mis antud etapil näis kultuuriliselt domineerivat. c) Kolmas etapp: üleriigilise korrastatusega kollektiivi foonil väiksemate gruppide tekkimine – klasside tekkest kuni sugulaste, naabrite, elukutsete, institutsionaalsete, seisuslike korporatsioonide tekkimiseni. Igaüks neist gruppidest näeb ennast võrdluses kõigi ülejäänud inimeste käitumist reguleeriva organisatsiooniga kui kõrgema korrastusastmega ühikut. Häbi abil reguleeritust tajutakse kui kõrgeima korrastatuse näitajat. Tuleb rõhutada, et nimetatud kolm etappi on eelkõige loogilis-heuristilised, kuna ajalooliste protsesside reaalne kulgemine toimus kahtlemata tunduvalt keerulisemaid ja mitmekesisemaid teid pidi. 7
2010, 26). Rajasõltuvuse eelisena võib välja tuua võimet paremini lahti seletada arenguprobleeme, mis omased ajaloolisele institutsionalismile, ehk institutsioonide aeglane evolutsioon, pikaldane mõju ümbritsevale, institutsioonidesse kodeeritud pikaajalise mälu inertsus jne. Rajasõltuvust saab kasutada institutsionaalse protsessi iseloomustades, kui järjekord, milles asjaolud ilmnevad, mõjutab seda, kuidas need avalduvad ehk rajasõltuvuses avaldub varemeksisteerinud institutsionaalsete struktuuride mõju hiljem loodavatele uutele institutsioonidele, sealhulgas ka otsustusmehhanismidele ja protsessi tulemustele. Rajasõltuvuse teooria algab eeldusest, et organisatsioonid ja selle liikmed on osa institutsioonidest ning struktureerivad ja vahendavad institutsioonide käitumuslikke standardeid ja harjumusi, mis on tekkinud väljakujunenud rajal olemisest. Need rajad, millel ollakse, on loodud institutsioonide ning nende väärtuste, standardite ja reeglite ning avalike
tööjõu nõutav kogus suureneb ja kogutoodangu maht kasvab. Pikal perioodil, kui nominaalpalk kohaneb kõikide muutustega, on üldine hinnatase pakutava koguse suhtes neutraalne, kogutoodangu maht sõltub ressurssidest (vt pika perioodi tootmisfunktsiooni). Tööpuudus on pikal perioodil määratud mitte hindade ja nominaalpalga dünaamika poolt, vaid tööjõu ning majanduse struktuuri teineteisele vastavuse/mittevastavuse poolt ning institutsionaalsete tegurite (tööturgu reguleeriv seadusandlus jm) poolt. Pikal perioodil valitsevat tööpuudust nimetatakse täishõive tööpuuduseks ja pikal perioodil hõivatud tööjõuressurssidega toodetud kogutoodangut nim. täishõive kogutoodanguks (YFE - full-employmet output). Kogunõudlus- ja kogupakkumiskõvera lõikepunkt tähistab makroökonoomilist tasakaalu. Kogunõudluse kasv võib tekitada inflatsioonilist majanduskasvu, kogunõudluse vähenemine võib tekitada majanduslanguse e
tööjõu nõutav kogus suureneb ja kogutoodangu maht kasvab. Pikal perioodil, kui nominaalpalk kohaneb kõikide muutustega, on üldine hinnatase pakutava koguse suhtes neutraalne, kogutoodangu maht sõltub ressurssidest (vt pika perioodi tootmisfunktsiooni). Tööpuudus on pikal perioodil määratud mitte hindade ja nominaalpalga dünaamika poolt, vaid tööjõu ning majanduse struktuuri teineteisele vastavuse/mittevastavuse poolt ning institutsionaalsete tegurite (tööturgu reguleeriv seadusandlus jm) poolt. Pikal perioodil valitsevat tööpuudust nimetatakse täishõive tööpuuduseks ja pikal perioodil hõivatud tööjõuressurssidega toodetud kogutoodangut nim. täishõive kogutoodanguks (YFE - full-employmet output). Kogunõudlus- ja kogupakkumiskõvera lõikepunkt tähistab makroökonoomilist tasakaalu. Kogunõudluse kasv võib tekitada inflatsioonilist majanduskasvu, kogunõudluse vähenemine võib tekitada majanduslanguse e
KT 1. a) Poliitika -On inimtegevuse valdkond mille raames toimub asjaajamise koordineerimine, juhtimine ja kontroll. Kõige sagedamini toimub see institutsionaalsete vahendite ja meetodite kaudu reguleerides suhteid inimeste ja sotsiaalsete gruppide vahel kasutamaks selleks ühiskondlikke ressursse saavutamaks sotsiaalselt olulisi ühiskondlikke eesmärke. - Poliitikat võib määratleda kui ühiskonnas toimuvat inimeste juhtimist, mis põhineb-toetub enamuse poolt tunnustatud õigusele sunnimeetmete rakendamisel, mille rakendamise õigus on omistatud erilistele ühiskondlikele struktuuridele. b) Juhtimine
efektiivse tööjõu lisandumist uute teadmiste ja töövõtete rakendamise ning kõrgema kvalifikatsiooni näol (tööjõu kapitalivarustatus väheneb, kapitali säästev arengutee). Lisaks tehnoloogia arengule, mida võib väljendada nt investeeringutena uurimis- ja arendustöödesse (R&D kulutused, patendid jm), käsitletakse tootmisfunktsioonis sisalduvat tegurit A tihti laiemalt. Uuritakse näiteks inimkapitali, sh haridussüsteemi mõju majanduskasvule, infrastruktuuri ja institutsionaalsete tegurite mõju (nt kuivõrd kaitstud on patendiõigused, või kuidas riik soodustab/taksitab majanduse reageerimist uutele oludele, aga ka kultuuri ja isegi religiooni mõju majanduskasvule). Endogeensed majanduskasvu mudelid uurivadki peamiselt, kuidas mõjutab majanduskasvu teadmiste akumulatsioon ja selle poolt tekitatav kasvav mastaabiefekt ning infrastruktuuri areng ning kuidas on võimalik neid protsesse suunata.
efektiivse tööjõu lisandumist uute teadmiste ja töövõtete rakendamise ning kõrgema kvalifikatsiooni näol (tööjõu kapitalivarustatus väheneb, kapitali säästev arengutee). Lisaks tehnoloogia arengule, mida võib väljendada nt investeeringutena uurimis- ja arendustöödesse (R&D kulutused, patendid jm), käsitletakse tootmisfunktsioonis sisalduvat tegurit A tihti laiemalt. Uuritakse näiteks inimkapitali, sh haridussüsteemi mõju majanduskasvule, infrastruktuuri ja institutsionaalsete tegurite mõju (nt kuivõrd kaitstud on patendiõigused, või kuidas riik soodustab/taksitab majanduse reageerimist uutele oludele, aga ka kultuuri ja isegi religiooni mõju majanduskasvule). Endogeensed majanduskasvu mudelid uurivadki peamiselt, kuidas mõjutab majanduskasvu teadmiste akumulatsioon ja selle poolt tekitatav kasvav mastaabiefekt ning infrastruktuuri areng ning kuidas on võimalik neid protsesse suunata.
elluviimise järgne analüüs-audit POLIITIKA KUJUNADAMISE JÄRGUD: 1. Päevakorra kujundamine: Otsustatakse, millised küsimused formaalsetesse institutsioonidesse otsustamiseks võetakse 2. Poliitika sõnastamine: Poliitika eesmärkide ja nende saavutamise strateegiate kavandamine. 3. Poliitika legiteerimine: Toetuse mobiliseerimine poliitikale ja õigusaktide vastuvõtmine. 4. Poliitika elluviimine: Institutsionaalsete ja rahaliste vahendite eraldamine poliitika elluviimiseks. 5. Poliitika hindamine: Poliitika tagajärgede hindamine, sh edu ja läbikukkumiste analüüs 6. Poliitik aümberkujundamine/parandamine: Poliitika eesmärkide ja vahendite muutmine (vajadusel) tulenevalt rakendamise kogemusest või muutunud keskkonnast. POLIITILISED REŽIIMID Poliitiline režiim e VALITSEMISVIIS on valitsemise korraldamise viis, mis on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning
Searle näitab veenvalt, et institutsionaalsed faktid moodustatakse seeläbi, et lepitakse kokku, et teatud entiteetidele antakse uus staatus, mis tähendab, et neile omistatakse mingi uus funktsioon, mida need entiteedid ei hakka täitma mitte tänu oma füüsilisele konstitutsioonile, vaid tänu sellele, et kõik aktsepteerivad seda, et kõik X-d, millele on omistatud staatus Y, täidavad vastavat funktsiooni kontekstis C. Searle'i näide institutsionaalsete faktide kohta on raha: mingid paberilipakad hakkavad funktsioneerima rahana, kui kõik võtavad omaks, et neile on kollektiivse intentsionaalsuse poolt omistatud raha staatus ja kui see staatus annab neile funktsiooni toimida kui vahetusväärtus. Miski on raha, sest inimesed usuvad, et see on raha. Kui on tõsi see, et kunstiteosed on institutsionaalsed faktid, siis peaks saama Searle'i poolt väljapakutud mõisteaparaadi abil kirjeldada ka kunsti sotsiaalset praktikat
Ameerika majandusmudeli arengule on aidanud kaasa ka portfelliinvesteeringute koondumine finantsinstitustioonide (investeerimisfondid, pensionifondid, investeerimispangad jne.) kätte, kes omavad ettevõtete üle kontrolli läbi kapitaliturgude. USAs aktsiaturust umbkaudu 50% oli 1996 aastal erinevate finantsinstitutsioonide käes, kes olid selgelt portfelliinvestorid ja olid huvitatud vaid aktsia tulususest börsil (Black 1998, lk.198). Suurte institutsionaalsete ettevõtete esindajad on avalike börsiettevõtete nõukogudes. Investorite (pensionifindid, investeerimisfondid, kindlustusseltsid jne) poolt on tugev surve ettevõtete sularaha baasil arvutatud pikaajalisele tootlustele. See peab avalduma turul aktsia hinna muutuses. Kui ettevõtte aktsia hinna tootlus on madalam võrreldes oma konkurentidega (antud majandussektori aktsiaindeks) või turuindeksiga või siis sootuks negatiivne, sel juhul avaldatakse
Eesmärk saavutati ja isegi väikese ületamisega -- teadus- ja arendustegevuse kulutused olid 2003. aastal 1,046 miljardit krooni.8 Ajavahemikul 19982003 suurenesid teadus- ja arendustegevuse kulutused Eestis keskmiselt 18% aastas. Keskmisest kõrgem oli juurdekasv ettevõtlussektoris, kus kulutuste maht viie aastaga neljakordistus. Kõrgharidussektoris kulutuste maht kahekordistus, ent sellegipoolest jääb ülikoolide teadus- ja arendustegevuse potentsiaal teiste institutsionaalsete sektoritega võrreldes kõige kaalukamaks. Teadus- ja arendustegevuse kulutuste juurdekasv oli küll hoogsam kui sisemajanduse koguproduktil (SKP), kuid strateegia teine eesmärk -- teadus- ja arendustegevuse kulutused moodustavad 2003. aastal SKP-st 0,90% -- jäi saavutamata. Nimetatud näitajat tuntakse teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse nime all ja see jõudis Eestis vaid 0,83%-ni. Euroopa Liidu vanades liikmesriikides oli teadus- ja arendustegevuse intensiivsus 2002. aastal 1,99%
kultuuriliste ja majanduslike kontekstide poolt Globaalne riskiühiskond (U.Beck) rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse, ebakindluse ja riski olemasolu (kuidas tehnoloogia ja teadus, koosmõjus poliitilise ja sotsiaalsete institsioonidega, mõjutavad indiviide ja ühiskondi, selle mõju ettearvamatud tagajärjed) - Riskide süstemaatiline sotsiaalne tootmine: ületades olemasolevate institutsionaalsete struktuuride, ressursside, teadmiste ulatust - Riskide definitsioonikonfliktid: Millised riskid? Kuidas ennustada? Kuidas hinnata majanduslikku väärtust? (nt tuumaenergia) - Riskide individualiseerimine: igapäevaelus tulenevad riskid sotsiaalsete suhete ja käitumise kiirest muutumisest, traditsiooniliste sotsiaalsete institutsioonide nõrgenemisega kaasneb riskide individualiseerumine.
Kuna rahapoliitika tulemusi peetakse ebakindlaks, on keinsianistliku stabilisatsioonipoliitika põhiinstrumendiks fiskaalpoliitika. o Monetarism - Erasektori olemuslik stabiilsus, erasektori adapteerumisprotsessid, kõikumisi põhjustab keskpanga käitumine, erasektor ebastabiilsuse allikaks, võimeline absorbeerima sokke. Adaptsiooni takistavad: o tehingukulud o kohanemisel on viitaeg, mis sõltub majanduslike impulsside ja institutsionaalsete kohanemispiirangute olemusest, survest ja kestvusest. o Demokraatliku süsteemi poolt esile kutsutud tsüklilised impulsid, mis võivad kohanemisprotsesse häirida. Sisuks meetmed, mis ennetavad sokke, domineerima rahapoliitika, nominaalse rahapakkumise kasv, ujuvkurss. 16. Stabilisatsioonisihid ja nende tähtsus stabilisatsioonipoliitikas: o madal töötuse tase o stabiilne hinnatase o tasakaalustatud maksebilanss
· Primaarproduktsioon algtoodang, esmatoodang, autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või hetrotroofseile org-dele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. · produtsent tootjad, rohelised taimed, mida esimese astme konsumendid võivad tarbida. · Säästev areng on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine. · Sekundaarne suksessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). Viimati nimetatud suktsessioon on kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast, taimede maa- alused osad, seemned, eosed jm.
Kon- vergentsi saab analüüsida mitmest aspektist lähtudes. Reaalne konvergents kirjeldab tulutasemete ühtlustumist, seda mõõdetakse tavaliselt reaalse sisemajanduse kogutoodanguna ühe elaniku kohta. Nominaalne konvergents peegeldab hinnatasemete ühtlustumist ning seda mõõdetakse hinnataset väljendavate indeksitega. Institutsionaalne konvergents kirjeldab ühiskonna funktsioneerimiseks vajalike kõikvõimalike institutsionaalsete raamistike ülevõtmise ja rakendamise protsessi. Euroopa Liidu laienemise vaatenurgast on seda kirjeldatud kui rakendatud seadusandlike aktide arvu või ülevõetud aktide arvu suhet kogu õigusaktide mahtu. Lisaks võib rääkida majandustsüklite, tarbijakäitumise, sotsiaalse kihitumise vms alasest ühtlustumisest ehk konvergentsist. Joonisel 1 on näidatud, kuidas on toimunud Eesti tulu- ja hinnataseme konvergents, võrreldes
esialgse eesmärgiga pakkuda väärtpaberimaakleri ja varahaldusteenust põhiliselt Kawe grupiga lähedalt seotud isikute ringile. Kawe Kapital sai 1997.a. veebruaris Tallinna Väärtpaberibörsi liikmeks. 2000. aasta juulis otsustasid Kawe Kapitali omanikud Tallinna Väärtpaberibörsil kauplemise lõpetada ja pühenduda vaid varahaldusteenuse pakkumisele. Alates 1999 aastast on Kawe laiendanud oma teenuste pakkumist peale kodu ja välismaiste institutsionaalsete investorite ka eraisikutele. 2002. aasta oktoobrist laiendas Kawe Kapital koostöös Seesam Elukindlustusega oluliselt oma tootevalikut. Sellest ajast alates pakub Kawe Kapital varahaldusteenust ka kogumiskindlustuse ning investeerimisriskiga pensionikindlustuse raames. Põhiomanikud ja tippjuhid: · Ago Lauri (MBA, Carlson School of Management, University of Minnesota) on alates 2001 aasta veebruarist Kawe Kapitali portfellihaldur ja juhatuse liige.
8. Maailma finantsturgude üldised arengutendentsid. Arengutendentsid: Turumahtude, turuosaliste ja tehingute arvu ning kaasa haaratud regioonide kiire kasv Finantsturgude globaliseerumine rahvusvahelise integreerumise alusel (EL rahaturg jne) Dereguleerimine ehk liberaalne finantspoliitika seadusandlikul tasandil Institutsionaliseeruminr ehk institutsionaalsete investorite domineerimine Desintermedistsioon ehk finantsvahenduse „välja pesemine“ Väärtpaberistumine Finantsinnovatsioonide jm arvu kiire kasv Infotehnoloogia uuenduste ja telekommunikatsioonisüsteemide laialdane kasutamine. Teema 2 Raha ajaväärtus 9. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni sisu ja rakendamise valdkonnad. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni alus – igasugune rahasumma on täna rohkem väärt kui mingil ajahetkel
Eesti peab laienemist Euroopa Liidu üheks edukamaks poliitikaks. See on olulisel määral suurendanud rahu, stabiilsust ja jõukust Euroopas ja me usume, et seda on võimalik laienemisprotsessi jätkumisega veelgi suurendada. EL perspektiiviga riikide reformikursil hoidmisest võidavad nii liituda soovivad riigid kui ka EL. Laienemine parandab EL konkurentsivõimet ja julgeolekut ning suurendab ELi rolli globaliseeruvas maailmas. EL kindlustas institutsionaalsete sisereformide läbiviimisega ka vajaliku uute liikmete vastuvõtuvõime. Loomulikult peavad liituda soovivad riigid täitma kõik ettenähtud kriteeriumid. Samas ei tohiks EL taganeda oma senistest laienemislubadustest. Eesti näeb EL laienemispoliitikat võimalusena riikide jaoks, kes soovivad jagada meiega samu väärtusi demokraatlik, vabaturumajandusel põhinev, innovatiivse suhtumisega, tulevikku vaatav ühiskond. Meeleldi jagame sellest huvitatud riikidega
· - CORE · - TULIP · - eLib (http://www.ukoln.ac.uk/services/elib/ ) · - Project Gutenberg (http://www.gutenberg.org/ ) · - ... Digitaalraamatukogude tüübid : Digitaalraamatukogude projektid rahvusraamatukogudes · - THOMAS ( http://thomas.loc.gov ) · - American Memory http://www.loc.gov > American memory · - British Library ( http://www.bl.uk ) · - DIGAR ( http://digar.nlib.ee ) · - ... Digitaalraamatukogude tüübid : Institutsionaalsete kirjastajate (valdkondlike institutsioonide, erialaühingute) digitaalraamatukogud · IEEE Electronic Library http://www.ieee.org/products/onlinepubs/iel/iel.html · ACM Portal ( http://www.portal.acm.org ) · ... Digitaalraamatukogude tüübid : Digitaalraamatukogude projektid ülikoolide (uurimiskeskuste) juures · California Digital Library (CDL) http://www.cdlib.org · Berkeley Digital Library · ... · jpt. Digitaalraamatukogude tüübid :
Suurenev teadlikkus globaalsetest teemadest Identiteediloome võimaluste (tunnetuslik) laienemine Globaalse riskiühiskonna mõiste (U.Beck), sh riskide sotsiaalne tootmine ja definitsioonikonfliktid- Kuidas tehnoloogia ja teadus, koosmõjus poliitiliste ja sotsiaalsete institutsioonidega, mõjutavad indiviide ja ühiskondi; selle mõju ettearvamatud tagajärjed Riskide süstemaatiline sotsiaalne tootmine, ületades olemasolevate institutsionaalsete struktuuride, ressursside, teadmiste ulatust; Definitsiooni-konfliktid: millised riskid? Kuidas ennustada? Kuidas hinnata majanduslikku väärtust? (nt kliimamuutus, keskkonnakaitse) Millised prioriteedid, vajadused uute tegevusmudelite järele? Uus individualism - pidev enesereflektsiooni, aktiivse identiteediloome surve; Riskide individualiseerimine – „Do-it-yourself“-eluteed - ksperimentaalsus ilma traditsioonist tulenevate mudeliteta;
Krooni vahetuskurss seoti Saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Eesti krooni) ja vahetuskursid teistesse omavääringutesse arvutati Saksa marga põhjal. Nii üksikisikud kui ka ettevõtted võisid vahetada kroone muudesse valuutadesse ilma piiranguteta. Samas olid Eesti ettevõtjad hoolimata kasvavatest tootmiskuludest jätkuvalt konkurentsivõimelised tänu suurenenud tootlikkusele ning majanduses oli toimunud tootmise ja ekspordi kiire kasv, mis oli seotud eelkõige institutsionaalsete ja struktuuriliste muutustega. Institutsionaalsete muutuste (vabakaubanduskokkulepped teiste riikidega, suhted uute väliskaubanduspartneritega, tõhusamaks muutunud kvaliteedikontroll, mille tõttu on kaubad vastuvõetavad ka välisturgudel jne) tulemusena tekkis juurdepääs uutele turgudele. Struktuurilised muutused -- kõrge kvaliteediga kaupu tootvate uute ettevõtete loomine ja vanade ettevõtete
äritegevuse analüüsi, konkurentsieeliseid ja strateegiat, organisatsioonilist ülesehitust ja aktsionäride struktuuri, tulevikusuundumusi, dividendipoliitikat, finantsnäitajaid ning ettevõtte ja väärtpaberite pakkumisega seotud riskifaktoreid. Aga samuti seotud pooltega tehtud tehinguid ja muid olulisi ettevõttega seotud asjaolusid. Esitlusturnee: Väärtpabereid pakkuva ettevõtte juhtkonna esitlusturnee, mille käigus on juhtkonnal võimalus kohtuda kõigi oluliste institutsionaalsete investoritega ning selgitada ettevõtte strateegiat, finantsseisu jne. Bookbuilding: Müügihinna määramise metoodika aktsiate avalikul pakkumisel. Aktsia hind määratakse siin pakkumisperioodi lõpus tulenevalt nõudluse ja pakkumise vahekorrast ehk ülemärkimise tasemest. Bookbuilding’u metoodika on enam levinud viis hinna määramiseks, sest nii saab arvesse võtta investorite hinnangut ettevõttele (märkimise tase) ning institutsionaalsete investorite seisukohti
42. Primaarproduktsioon algtoodang, esmatoodang, autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või hetrotroofseile org-dele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. 43. Produtsent tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid 44. Säästev areng on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine. 45. Sekundaarne suksessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel) 46. Stratosfäär on atmosfääri kiht, kus temperatuur tõuseb kuni -2°C ning seal asub osoonikiht 47. Toiduahel jada organisme, keda seostavad järjestkku toitumine ja toiduobjektiks olemine. 48
tähtsamate eesmärkide nagu majanduskasvu ning täieliku tööhõive saavutamisel. Monetarism. Erasektori olemuslik stabiilsus, erasektori adapteerumisprotsessid, kõikumisi põhjustab keskpanga käitumine, erasektor ebastabiilsuse allikaks, võimaline absorbeerima šokke. Adaptsiooni takistavad: Esmalt takistavad kohest adaptsiooni tehingukulud (infokulu, tehingu sõlmimise kulu). Kohanemisel on viitaeg, mis sõltub majanduslike impulsside ja institutsionaalsete kohanemispiirangute olemusest, survest ja kestvusest. Demokraatliku süsteemi poolt esile kutsutud tsüklilised impulsid (korduvad valimised), mis võivad kohanemisprotsesse häirida. Sisuks meetmed, mis ennetavad šokke, domineerima rahapoliitika, nominaalse rahapakkumise kasv, ujuvkurss. 18. Stabilisatsioonisihid ja nende tähtsus stabilisatsioonipoliitikas madal töötuse tase; stabiilne hinnatase; tasakaalustatud
Riigisektor pakub ühishüve (haridus, tervishoid ja riiklik meedia) ning hoolitseb riigivara (hooned, metsad) korrashoiu eest. Riik sekkub majandusse seadusandluse kaudu ja maksude kehtestamise ja kogumiseda. Riigi rahapoliitika tähendab kontrolli finantsasutuste tegevuse üle, raharingluse korraldamist ja käibiva valuuta väärtuse tagamist. Riigivälisvõlg on võlg välismaisele võlausaldajale, mis jaguneb kaheks: Koguvälisvõlg – summeerib kõikide riigi institutsionaalsete sektorite võlad Netvälisvõlg – näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite tagasimaksmisele kuuluvate võlanõuete ja võlakohustuste vahe Eelarvepoliitika põhieesmärk on tagada majanduse stabiilsust ja jätkusuutlikust, turude paindlikkuse ja efektiivsuse ning vähendada stabiilsust ohustavaid riske. Riigieelarve on ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan.
esmatoodang autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme (primaarse troofilise taseme) kogutoodangu või heterotroofseile organismidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. Produtsent tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli. Säästev areng on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. Stratosfäär temperatuur tõuseb kuni -2°C tingituna osoonikihi võimest absorbeerida soojenemist põhjustavat UV- kiirgust. Osooni kontsentratsioon kihi keskel ulatub kuni 10 ppm.
kõikehõlmava valdkonna korraldust ei saa jätta iseregulatsiooni meelevalda. Tutvumine Euroopa sotsiaalhoolekande institutsionaalse arenguga lubab järeldada, et igas riigis on jälgitud, milliseid lahendusi ühel või teisel maal sotsiaalpoliitika elluviimisel leitakse ning kuidas nende rakendamine õnnestub. Universaalseid lahendusi moderniseeruva ühiskonna sotsiaalprobleemide lahendamiseks ei leitud kusagil, edu töid erinevate institutsionaalsete vormide ja finantseerimisskeemide integreeritud kasutamine. Ühtviisi olulisteks osutusid nii riiklik, kogukondlik, kiriklik, ametkondlik kui ka eraalgatusele tuginev initsiatiiv (Roosileht, lk 285). Eestis olid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel institutsionaalselt esindatud kõigile eespool nimetatud algatustele toetuvad hoolekandeasutused. Riikliku hoolekande esindajateks olid Liivi- ja Eestimaa kubermangus üldhoolekande kolleegiumid.
Rahastatakse infrastruktuuriga seotud projekte, näiteks raudtee, tee- või lennujaama ehitamist, aga ka keskkonnaprojekte. Pank annab krediiti investeeringuteks väikeettevõtetesse. Luxembourgis asuv pank laenab raha ka kandidaat- ja arenguriikidele. Panga omanikeks on liikmesriikide valitsused, seepärast saab pank suurendada kapitali ning anda soodsate intressidega laene. Margot Wallström Euroopa Komisjoni kommunikatsiooni ja institutsionaalsete küsimuste eest vastutav asepresident: „Euroopa ehitab teid, sildu ja raudteid, et inimesi lähendada. Me peame tugevdama inimestevahelisi kontakte.“ Margot Wallströmi ajaveebi saab lugeda aadressi: blogs.ec.europa.eu/wallstrom LEPINGUD Euroopa Liit on loodud õigusriigi põhimõtteid järgides. See tähendab, et oma tegevuses lähtub ta lepingutest, mille on kõik liikmesriigid sõlminud vabatahtlikult ja demokraatlikult.
pesupulbritel ja -vedelikel,erinevatel puhastusvahenditel, sampoonidel ja pabertoodetel. Blaue Engel ( BlueEcoAngel ) ehk sinine ingel, Saksamaa ökomärk 1978. aastast. Tegu on maailma ühe esimese ökomärgisega. Selle saamise eel-duseks on toodete keskkonnasäästlikkus kogu elutsükli vältel. 3. SÄÄSTEV ARENG EESTIS Säästlik areng on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine ( ÜRO Toidu ja Põllumajanduse Organisatsioon FAO ). Kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse respektiga. Säästev areng ei kahanda eluks hädavajalikke ressursside kättesaadavust, need säilivad ka tulevastele põlvedele. Taastumatuid ressursse tarbitakse nii, et need ei ammendu enne,
· Populatsiooni tihedus ehk asustustihedus näitab ühe liigi isendite arvu pinnaühikul. · Primaarproduktsioon algtoodang ehk esmatoodang, taimne bioproduktsioon, mis loob orgaanilist ainet anorgaanikast ja päikeseenergiast ning moodustab toiduahela esimese astme. · Produtsent ehk tootja on orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. · Säästev areng on looduslike ressursside ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine. · Sekundaarne suktsessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metapõlengu või lageraie tagajärjel). · Stratosfäär atmosfääri kiht, mis algab troposfääri lõpust ehk tropopausist ja ulatub umbes 45 km kõrgusele maapinnast.
koosmõjus poliitiliste ja sotsiaalsete institutsioonidega, mõjutavad indiviide ja ühiskondi; selle mõju ettearvamatud tagajärjed riski mõiste teisenemine ja kaasaegsete riskide olemus, tootmine, jaotumine- Tehnoloogiline muutus ja progress -> uued riskid (,,kõrvalmõjud") -> vajalik pidev ohanemine -> kasvav suutmatus riske ennustada; Riskide süstemaatiline sotsiaalne tootmine, ületades olemasolevate institutsionaalsete struktuuride, ressursside, teadmiste ulatust; Riskiteadlikkus ja riskide maandamine; samaaegselt definitsiooni-konfliktid: millised riskid? Kuidas ennustada? Kuidas hinnata majanduslikku väärtust? Globaalsed riskid (nt keskkonnasaaste) ei arvesta riigipiiride ega sotsiaal- majanduslike erisustega (`misery is hierarchical, but smog democratic'- U.Beck) Samaaegselt: riskide globaalne ebavõrdne jaotumine; priviligeeritud ja
ja kõigi teiste riikide jooksevtehingute saldo ning Euroopa Liidu tehingute ja Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide tehingute saldo. Nimetatud kahe käibe vahe on ,,jääk"/"saldo". 16. Finantskonto Finantskontodes tuuakse välja nii finantsvarade ja -kohustuste seisud (bilansid) perioodi alguses ja lõpus kui ka perioodi jooksul aset leidnud finantsvarade ja -kohustuste muutused (vood). Viimased jaotatakse omakorda tehinguteks ja vara muudeks muutusteks. Tehingud toimuvad institutsionaalsete üksuste vahel või mõnel juhul ka üksuse sees vastavalt vastastikusele kokkuleppele. Vara muud muutused on muutused, mis ei toimu tehingute tulemusena. Need on näiteks varade hinna- või valuutakursi kõikumisest tulenevad väärtuse muutused, ümberklassifitseerimised, erakordsetest sündmustest tekkinud varade või kohustuste väärtuse muutused Finantskontos tuuakse finantsvarad ja -kohustused välja seitsme põhikategooriana (vt tabel 1)
esmatoodang autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme (primaarse troofilise taseme) kogutoodangu või heterotroofseile organismidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. 43. Produtsent - tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli. 44. Säästev areng - on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine. 45. Sekundaarne suktsessioon - on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 46. Stratosfäär atmosfääri kith, kus temperatuur tõuseb kuni -2°C tingituna osoonikihi võimest absorbeerida soojenemist põhjustavat UV-kiirgust. Osooni kontsentratsioon kihi keskel ulatub kuni 10 ppm. 47
· muutustest tingitud probleemid tõttu otsustati laste saamine edasi lükata või üldse lapsi mitte saada · paremate elutingimuste ja kõrgema turvatunde otsingul otsustasid paljud inimesed Baltikumist välja rännata · siirdeaja üheks tõsisemaks eripäraks oli kõrge stressi, depressiooni ja alkoholismi tase Inimarengu seisukohalt saab Balti riikides eristada kolme perioodi: 1. uue ühiskonnakorralduse institutsionaalsete aluste rajamine ja majanduse väljarabelemine sotsialistliku plaanimajanduse lagunemise järgsest sügavast kriisist. See areng võttis kõige vähem aega Eestis, kus esimese nelja aastaga viidi ellu radikaalsed majandusreformid ja loodi keskkond turumajanduslikuks arenguks. Sotsiaalsete reformidega nii ruttu ei läinud. Oli küll algust tehtud ravi- ja pensionikindlustuse süsteemide rajamisega, kuid kiiresti vaesunud rahva sotsiaalse
Leedu 20 % ligi ja pärast majanduskriisi 40 % lähedal. Soomel 45 % lähedal, vahepeal vähendasid, aga siis suurenes jälle samale tasemele. Rootsi 50-40%, on vähendanud. 224. Valitsussektori maksutulude tase SKP suhtes: Eesti tase ja dünaamika viimasel kümnel aastal ja võrdlus EL keskmise tasemega? 20 % ümber SKP-st kogu kümne aasta jooksul, võrreldes EL keskmisega, siis jääb 5-7 % võrra alla. 225. Eesti valitsussektori institutsionaalsete koostisosade osatähtsus maksulaekumistes? Kõige enam langeb keskvalitsusse (72 %), siis kohalikku omavalitsusse (13-15 %) ja sotsiaalsetesse kindlustusfondidesse (13-15%). 30 226. Millised maksuliigid on Eestis kasutusel ja milline on peamiste maksuliikide osatähtsus ja osatähtsuste dünaamika riigieelarve maksutuludes? Eestis on kasutusel toote- ja impordimaksud, tulu- ja omandimaksud ning sotsiaalmaksed. Esimesed
Peamine investeeringute sihtpiirkond oli Euroopa Liit. Portfelliinvesteeringute netosissevool oli 2011. aasta I kvartalis 183 mln eurot. Netosissevoolu põhjustas peamiselt keskpanga ja pensionifondide välisnõuete vähenemine. Keskpank vähendas oma välismaist investeerimisportfelli põhiliselt rahaturuinstrumentide osas. Pensionifondidel vähenesid aga investeeringud omandiväärtpaberitesse. Portfelliinvesteeringute kohustused kahanesid 2011. aasta I kvartalis 20 mln euro võrra. Institutsionaalsete sektorite arvestuses vähenesid muu sektori ettevõtete kohustused ühte kokku 23 mln euro võrra, mis oli peamiselt tingitud võlakirjade osalise või täieliku lunastamisega. Pisut suurenesid aga krediidiasutuste ja valitsemissektori võlaväärtpaberite kohustused. Omandiväärtpaberite kohustused perioodi jooksul ei muutunud. Riigiti kahanesid portfelliinvesteeringute kohustused enim Ameerika Ühendriikide ees, millele järgnesid Küpr os, Holland ja Kuveit.
Sedalaadi soovitused tuginevad enamasti mõnede huvigruppide arvamustel ning rõhutatakse muudatuste pealesunnitud iseloomu, räägitakse ,,sundkäikudest". · Sel puhul jäävad tegelikud eemärgid sageli varju ega ole avaliku diskussiooni objektiks. Meie pakutud ökonoomika kontseptsioon välistab selle vea tüübi, sest võtab reformide ja muude institutsionaalsete muudatuste kriteeriumiks kõigi asjaosaliste heakskiidu või vähemalt nõusoleku. Just see on parim alus hindamaks, mis on parem alternatiiv status quoga võrreldes Koostöö kasude allikad · Koostöökasude vormid: · Omandiõiguste vastastikune tunnustamine · Vahetus · Tööjaotus · Riskide juhtimine · Saavutuskonkurents · I Investeeringud ja omandiõiguste kindlus:
kogusumma ja selle suhe SKP-ga? Võrrelge Eesti valitsusektori võlakoormuse taset ja dünaamikat läti, Leedu, Soome ja Rootsi valitsussektori võlakoormusega? Eurostat 48 224. Valitsussektori maksutulude tase SKP suhtes: Eesti tase ja dünaamika aastatel 1995-2006 ja võrdlus EL keskmise tasemega? 225. Eesti valitsussektori institutsionaalsete koostisosade osatähtsus maksulaekumistes? Eesti Statistikaamet 49 226. Millised maksuliigid on Eestis kasutusel ja milline on peamiste maksuliikide osatähtsus ja osatähtsuste dünaamika riigieelarve maksutuludes? Eesti Statistikaamet 227. Tulumaksulaekumiste suhe SKP-ga ja selle dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega? 50
Geoinformaatika kordamine Loeng 1 sissejuhatus, erinevad vaatenurgad, GIS tootjad, arengutendentsid, informatsioon ja andmed. GIS geograafiline infosüsteem. · Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste, organisatsioonide ja institutsionaalsete sätestuste kogum maakera piirkondade kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks, analüüsiks ja levitamiseks. GIS = tööriist, vahend. Riistvara Suur, kõrge resolutsiooniga kuvar, kiire arvuti, koordinaatide ja teksti sisetamise seade, arhiiv jne Tarkvara ArcGIS, Mapinfo, GeoMedia, Autocad Map, MGE, IDRISI, ERDAS Mõisted · Geoinfo e. kohateave hõlmab Maa maastikusfääri, so maapindmikuga seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate nähtustega
üksteisest eraldi. Majanduse ja tootmise positsiooni põhjuseks on bürokraatia. St, et majandus ja tootmine pole domineerival positsioonil ühiskonnas sotsiaalsete klasside tõttu. Kasvav bürokraatia muudab linnastruktuuri reguleerivad institutsioonid kõige olulisemateks teguriteks linnade arengus. Linn on areen, mida uurides saadakse aru ühiskonnas toimuvates protsessides. Nt elamuturg on mitmete tegurite tulemus poliitiliste ja institutsionaalsete piirangute kontekstis. Teisalt oli ka arvamusi, et eramute omainke positsioon ühiskonnas muutus seoses eramu või korteri hinna tõusuga. Pahli järgi kontrollivad ja reguleerivad linna teatud huvigrupid. Alguses oli Pahl arvamusel, et linna juhtivad võtmeisikud on sõltumatud, aga hiljem tuli ta järeldusele, et võtmeisikud on olliselt seotud majanduse ja poliitikaga. Lisaks tegutsesid linna haldusjuhtimises ühiseid
- fikseeritud - vertikaalne Rahvausund: - korraldamata - mitteametlik - elatud - varieeruv - horisontaalne Ühendajaks on pärimuse kandjad 48. Mille poolest erineb vernakulaarse usundi mõiste varasemast rahvausundi mõistest? “religioon nii nagu seda elatakse: nii nagu inimsed seda kogevad, mõistavad, tõlgendavad ja praktiseerivad” (Primiano 1995) • See ei ole ametlike institutsionaalsete religioossete vormide vastand, vaid o • “esindab teistsugust teoreetilist kontseptsiooni, ega ole vana termini ja kontseptsiooni [rahvausund] asendus. See muudab viisi, kuidas usundit uuritakse, liigutades fookusesse inimese, mitte religiooni või uskumuse kui abstraktsiooni” (Primiano 2012) o • Uurimisobjektiks on uskumuste sõnalised, käitumuslikud ja materiaalsed väljendused
väga suurt rolli konsensuse ja kompromissi leidmisel riikide vahel. Kuna nõukogus saavad kokku kõike riikide valitsused, see annab võimalust vastuvõtta tähtsamaid reforme ja otsustusi. Formaalselt nõukogu on üks, aga tegelikult neid on mittu, sest sõltuvalt sellest, mis on päevakorra teema saavad kokku erinevad ministrid. Kokku on 9 formatsioone, mille seoses saab kokku nõukogu. Kõige tähtsam formatsioon on GAERC, kus saavad kokku välisministrid. Nad vastutavad Euroopa Nõukogu institutsionaalsete ja administratiivsete küsimuste eest. Lisaks sellele, vasutavad kogu EL-i välispoliitika eest (välis kaubandus, humanitaarne abi, koostöö arendamine ja EL-i kaistepoliitika). On ka väga oluline Ecofin (rahandus-ja majandusnõukogu), mille kohtumised tavaliselt järgnevad Eurotsooni kohtumise pärast, ning on tunduvalt nendega mõjutatud. Teised nõukogud on juba spetsiifilisem, need on haridus-, keskonna- , põllumajanduse-,
eksotiseerib ja marginaliseerib oma uuritavat; selles kajastuvad võimusuhted, normatiivne ja hierarhiline mõõde. Paremini sobib "elatud usundi" mõiste, mis võimaldab jälgida religioossust nii, nagu seda praktiseeritakse, kogetakse ja väljendatakse inimeste igapäevaelus. Vernakulaarne usund defineerib religioon kui midagi, mida elatakse: nii nagu inimesed seda kogevad, mõistavad, tõlgendavad ja praktiseerivad. See ei ole ametlike/institutsionaalsete religiossete vormide vastand, vaid esindab teistsugust teoreetilist kontseptsiooni, ega ole vana termini ja kontseptsiooni ,,rahvausund" asendus. See muudab viisi, kuidas usundit uuritakse, liigutades fookusesse inimese, mitte religiooni või uskumuse kui abstraktsiooni. Uurimisobjektiks on uskumuste sõnalised, käitumuslikud ja materiaalsed väljendused. 43. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorizanri võrdluses muistendiga.
annaabi.ee 
