Rahareform (0)

Eesti rahareform
Referaat majandusõpetusest
Eesti Vabariik on läbi viinud kolm rahareformi:

• 2. mail 1919 võttis Ajutine Valitsus vastu määruse, millega kuulutati ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis Eesti mark;
  
• 1928. aasta reformiga võeti markade asemel kasutusele kroonid;
  
• 20. juunil 1992 võeti (taas)kasutusele Eesti kroon;
  

Eestis 1991. aasta augustis taastatud iseseisvus tõi kaasa mitmed muudatused majanduse institutsionaalses raamistikus, kuid vaatamata sellele kuulus Eesti siiski endiselt rublatsooni. 1992. aasta esimestel kuudel leidis aset suur hinnatõus, mis tulenes sama aasta alguses Venemaal tõusnud toormaterjalide hindadest. Kütuste ja muude materjalide hinnad tõusid mitu korda. Suur osa Eesti tööstuses kasutatavatest toormaterjalidest imporditi Venemaalt ja seepärast tõi sealne hinnatõus Eestis kaasa hindade sunnitud liberaliseerimise ja järsu hinnatõusu (1992. aastal oli inflatsioon 1076%).
1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon, oli majanduse ümberkujundamisel üks olulisemaid pöördepunkte. Et Eesti majandusreformi üksikasju on paljudes artiklites ulatuslikult käsitletud, piirdun siin vaid paari üldisema aspektiga. Loodi valuutakomitee institutsioon ja pandi paika Eesti krooni konverteeritavus. Krooni vahetuskurss seoti Saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Eesti krooni) ja vahetuskursid teistesse omavääringutesse arvutati Saksa marga põhjal. Nii üksikisikud kui ka ettevõtted võisid vahetada kroone muudesse valuutadesse ilma piiranguteta.
1992. aasta juunis kehtestatud fikseeritud vahetuskurss 1 Saksa mark = 8 Eesti krooni oli samasugune ka 2001. aasta juunis. Pärast rahareformi oli inflatsiooni tase Eestis suhteliselt kõrge. Eesti majanduse areng oli toimunud fikseeritud vahetuskursi tingimustes ja sellest tulenes kohaliku panuse hinna pidev kallinemine. Samas olid Eesti ettevõtjad hoolimata kasvavatest tootmiskuludest jätkuvalt konkurentsivõimelised tänu suurenenud tootlikkusele ning majanduses toimus tootmise ja ekspordi kiire kasv.
Kõnealune kasv oli seotud eelkõige institutsionaalsete ja struktuuriliste muutustega . Institutsionaalsete muutuste (vabakaubanduskokkulepped teiste riikidega, suhted uute väliskaubanduspartneritega, tõhusamaks muutunud kvaliteedikontroll, mille tõttu on kaubad vastuvõetavad ka välisturgudel jne) tulemusena tekkis juurdepääs uutele turgudele. Struktuurilised muutused — kõrge kvaliteediga kaupu tootvate uute ettevõtete loomine ja vanade ettevõtete ümberkujundamine — aitasid kaupade ja teenuste turustamisele kaasa hoolimata sellest, et kohalikud tootmiskulud olid tõusnud.
Väljavõtteid endise Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri kõnest Eesti krooni taaskehtestamise teaduskonverentsil 18. juunil 1993.

• Poliitikas me kõneleme Eesti Vabariigi okupeerimisest ja etnilise puhastuse käivitamisest 1940. aastal, majanduspoliitikas kõneleme Eesti koloniseerimisest maailma viimse koloniaalimpeeriumi poolt. Need on ühe mündi kaks poolt, ja see münt oma mõlema poolega ongi tänase teaduskonverentsi arutlusaine ka neile, kes tahaksid puhaste kätega käsitleda üksnes finantstehnika teoreetilisi ja filosoofilisi probleeme, poliitikat riivamata.
  

• Nii või teisiti, 18. juunil 1992 hakkas Eestis pärast 51 aastat kestnud vaheaega taas käibima Eesti raha. Olgu siinkohal teile meelde tuletatud või ka öeldud, et Eesti sajandite pikkuses ajaloos on need viiskümmend üks aastat kõige pikem aeg, mille kestel Eesti ei ole ise verminud oma raha.
  
• Koloniaalse nabanööri läbilõikamine aasta tagasi on meid lahti rebinud rublatsooni inflatsioonikatastroofist. Krooni käibelelaskmisel oli krooni ekvivalendiks 10 rubla , tänaseks maksab kroon üle üheksakümne rubla, ja inflatsioon, mis Eestis on tingitud eeskätt üleminekust energia ja kütuse maailmahindadele, on tagasihoidlik ja üle 30 korra madalam inflatsioonist rublatsoonis. Valitsus on suutnud säilitada tasakaalustatud riigieelarvet, parlament, valitsus ja president on Eesti Panga seaduse väljakuulutamisega (31.5.1993, otsus nr. 104) taganud Eesti Pangale sõltumatuse ja me kavatseme seda sõltumatust kindlalt garanteerida ka edaspidi.
  
• Ja seepärast tahan lõpetuseks osutada eesti rahva idealismile. Eestlased on väike rahvas, ja vahel, eriti tähtsatel puhkudel või ajalooliste murrangute aegadel oleme suutelised mõtlema ja toimima nagu üks pere. Ma tean, et oleme soosinud tootjat ja ahistanud tarbijat. Aga eesti tarbija ei ole tarbimisühiskonna esindaja. Eesti haritlane , pensionär, talupoeg ja noor perekond on teadnud ja teavad ka täna: kroon ei ole paber, kroon on Eesti majandusliku ja poliitilise sõltumatuse lipp . Kroon toetub kullale, aga võrdselt ka iseseisvuva rahva lootusele, eneseohverdusele ja idealisemile. Seda kulda on meil rohkem kui on kulda Euroopas.
  

Leian, et 1992. aasta rahareform oli Eesti rahva jaoks väga suur samm taasiseseisvuse tundmisel, oma raha ning rahaühikut võib lugeda ühtedeks iseseisva riigi tunnusteks. Samuti parendas Vene rublalt Eesti kroonile üleminek tuntavalt Eesti riigi majanduslikku olukorda. Eesti kroon osutus tugevamaks kui rubla, osalt muidugi ka seetõttu, et see fikseeriti kindlalt vahetuskursiga Saksa margaga. Sellega suudeti ka inflatsioon võrreldes rublaga üllatavalt madalal tasemel hoida. Enim tähelepanu tahaksin aga pöörata president Lennart Meri kõnele, millega ta aasta pärast krooni taaskasutuselevõttu teaduskonverentsil esines. Tõin kõnest välja lõigud, mis minu jaoks tähtsaimad tundusid, parimad tsitaadid esitasin allajoonitult. Mulle avaldas muljet Meri kõne patriootlik alatoon ja rahvuslikkust ning perena toimist propageerivad katked (milliseid on märgata ka Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilvese kõnedes). Samas viisid sellised laused liidust väljaastumisest, OMA Eesti krooni kasutuselevõtust ja eestlaste uhkustundest oma riigi ning raha üle minu mõtted taaskord sellele, et jällegi on Eesti riik liidus, juba aastaid räägitakse krooni kaotamisest ning euro kasutuselevõtust. Mõistan Euroopa Liidu ning euro hüvesid (nii majanduslik tasakaal, reisimise lihtsustumine, ühtne valuuta jne) kuid siiski leian, et selliste käikudega on Eesti Vabariik ning eestlased kaotanud ja kaotamas taaskord üht killukest oma vabadusest (vabadustundest).
Abimaterjalid: www. estonica .ee
et.wikipedia.org
vp1992-2001.vpk.ee