Keskkonna juhtimissüsteem (0)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
Eveli Otterklau
KESKKONNASTRATEEGIA JA SÄÄSTVA
ARENGU PÕHIMÕTTED
Referaat
Juhendaja :
Anneli Rihvk- Hiie
SISUKORD
SISSEJUHATUS …………………………………….................................................31. MIS ON KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEM ( KKJS ) ? …………………...41.1Keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtted ………………………………………….41.1.1 Kohustused ja poliitika ………………………………………………………….5 1.1.2 Kavandamine ……………………………………………………………………5 1.1.3 Elluviimine ……………………………………………………………………...6 1.1.4 Kontrollimine …………………………………………………………………...6 1.1.5 Korrigeerimine ja täiustamine …………………………………………………..7 2. MIS ON ÖKOMÄRK NING SELLE EESMÄRK ? ……………………………8
2.1 Regionaalsed rahvuslikud ökomärgid…………………………………………….9
3. SÄÄSTEV ARENG EESTIS ……………………………………………………11
3.1 „Säästev Eesti 21“ ................................................................................................11
3.2 Soovitav seisund aastaks 2030 …………………………………………………..12
3.2.1 Eesti kultuuriruumi elujõulisus ………………………………………………..12
3.2.2 Heaolu kasv ……………………………………………………………………12
3.2.3 Sidus ühiskond ………………………………………………………………...13
3.2.4 Ökoloogiline tasakaal ………………………………………………………….13
4. LOODUSLIKE PROTSESSIDE SEOTUS JATASAKAAL………………….14
4.1 Strateegilised valikud ……………………………………………………………14
4.1.1 Loodusvarad ja jäätmed ………………………………………………………..14
4.1.2 Looduslik mitmekesisus ja säilitamine ………………………………………...15
4.1.3 Saastatuse vähendamine ……………………………………………………….15
KOKKUVÕTE ……………………………………………………………………..17
KASUTATUD ALLIKAD …………………………………………………………18
SISSEJUHATUS
Kõik meie igapäevased tegemised avaldavad meid ümbritsevale keskkonnale mingit mõju. Meie ostu- ja tarbimisharjumused, liikumine ühest paigast teise ning see, mida teeme kõigi nende asjadega, mida meil enam vaja ei ole, määrab suhted keskkonnaga.
Ühiskondliku osalemisega võime me mõjutada oma elukeskkonna olukorda ning selle tulevikku – oluline, sest loodus ise ei ütle, mida tegema peab.
Tänapäeval saab üha enam aktuaalseks keskkonnateadlikus nii ühiskonnas kui ka ette-võtete seas. Keskkonnaküsimusi lahendatakse nii riigi, maakonna kui ka kohalikul tasandil, töötatakse välja organisatsiooni keskkonnapoliitika , juhtimissüsteemid, keskkonnaeesmärgid ja - ülesanded, märgid, mis annaksid kinnitust toote või teenuse keskkonnasõbralikkusest, erinevad strateegiad probleemide lahendamiseks.
Mina oma töös selgitan mis on keskkonnajuhtimissüsteem, mida hõlmab ning mis on selle osa eesmärgiks. Samuti kirjeldan ning lisan näiteid ökomärkidest. Tutvustan säästvat arengut Eestis ning strateegiat „Säästev Eesti 21“, kus on avaldatud arengu põhimõtted. Kirjeldan miks on tasakaal loodusega meie jätkusuutlikkuse keskne tingimus. Olen kogunud teavet mitmetest allikatest, palju informatsiooni sain Kesk-konnaministeeriumi veebilehelt, kust leidsin suurema osa vajaliku teavet töö kirju-tamiseks.
1. MIS ON KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEM ( KKJS ) ?
Enamik organisatsioone pöörab suurt tähelepanu sellele, et olla ja demonstreerida oma keskkonnahoidlikust, sellepärast töötatakse välja organisatsiooni keskkonnapoliitika, mis on kogu ettevõtte keskkonna tegevuse aluseks, mõjutades majandustegevust ja kavandatavaid arengusuuni. Keskkonnapoliitika annab raamistiku keskkonnaeesmär- kide ja - ülesannete püstitamiseks ning ülevaatamiseks. Organisatsiooni keskkonna- poliitika realiseerimiseks luuakse keskkonnajuhtimissüsteem.
Keskkonnajuhtimissüsteem ( KKJS ) on osa organisatsiooni üldisest juhtimisest, mille eesmärk on kontrollida, vähendada ning ennetada organisatsiooni tegevusest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale. Keskkonnajuhtimine aitab hallata ja suunata teenuste, toodete ja teiste tegevusvaldkondadega seotud keskkonnaküsimusi ettevõtte enda vali-tud eesmärkide ja arengusuunade järgi. Pöörab süstemaatilist tähelepanu ka keskkon -na probleemidele, mis tulenevad ettevõtte tegevusest, ning töötab pidevalt oma kesk-konnategevuste tõhustamise nimel ( tootmisprotsess , teenused ja tooted ). Keskkonnajuhtimissüsteem hõlmab ettevõtte organisatsioonilist struktuuri, planeeri -mist, kohustusi, vastutust, protseduure, ressursse, mis on vajalikud keskkonnaeesmär-kide ja - plaanide väljatöötamiseks, elluviimiseks, tulemuslikkuse hindamiseks ja juhtimisotsuste korrigeerimiseks.
1.1 Keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtted
Organisatsioon peab järgima alltoodud põhimõtteid:
1. Organisatsioon peaks määratlema oma keskkonnapoliitika ja tagama võetud kohustused oma keskkonnajuhtimissüsteemiga.
2. Organisatsioon peaks oma keskkonnapoliitika teostamiseks koostama kava.
3. Organisatsioon peaks tagama võetud kohustuste täitmise.
4. Organisatsioon peaks mõõtma, jälgima ja hindama oma keskkonnategevuse tule-muslikkust.
5. Organisatsioon peaks oma keskkonnajuhtimissüsteemi üle vaatama ja jätkuvalt
täiustama eesmärgiga saavutada oma keskkonnategevuse tulemuslikkuse üldine paranemine.
1.1.1 Kohustused ja poliitika
Keskkonnajuhtimissüsteemi loomist alustatakse siis, kui temast on ilmne kasu. Kesk- konnajuhtimissüsteemi küpsemaks muutumisel, avaneb võimalus ühendada keskkon-na kaalutlused kõigi ärialaste otsustega. Vajalik on, et keskkonnajuhtimissüsteemi väljaarendamise või täiustamise seas oleks tippjuhtkonna kohustus organisatsiooni tegevuse, toodete ja teenuste keskkonnaalase juhtimise parandamiseks. Keskkonna-poliitika väljatöötamiseks tuleb teha nn esmane keskkonnaülevaade.
Keskkonnaülevaates avaldatakse ressursside kasutamine ettevõtte poolt, emissioonide ja jäätmete tekke jm keskkonnamõjud ja ettevõttele rakenduvad seadusandlikud nõu-ded. Ülevaade hõlmab ka kõiki ettevõtte põhi-, lisategevusalasid, samuti ka tooteid, teenuseid. Tähelepanu pööratakse ka keskkonnamõjuga tegevustele. Keskkonnaüle- vaate tulemuste põhjal tuleks selgitada, millised on võimalused keskkonnajuhtimis-süsteemi väljaarendamiseks. Analüüs oleks aluseks keskkonnapoliitika kujundamisel.
Poliitika peaks sisaldama organisatsiooni missiooni, nägemust, põhiväärtusi ja veen-dumusi, organisatsiooni pidevat täiustamist, keskkonnasaastamise vältimist, kohalikke ja piirkondlikke eritingimusi ning vastavust keskkonnanõuetele.
1.1.2 Kavandamine
Keskkonnapoliitika teostamiseks peaks organisatsioon koostama kava:
1) sellega selgitatakse välja keskkonnaaspektid , millega seotud olulisi keskkonna-mõjusid arvestatakse organisatsiooni keskkonnaeesmärkide püstitamisel. Keskkonna-aspektide väljaselgitamine määrab organisatsiooni tegevusega minevikus toimunud, praegusel ajal ning tulevikus kaasneda võiva, nii positiivse kui ka negatiivse mõju keskkonnale;
2) organisatsioon peab arvestama oma tegevuse, toodete ja teenuste keskkonnamõju ning selleks kehtestama kindlad reeglid ja protseduurid;
3) kui välised nõuded ei vasta organisatsiooni vajadustele või puuduvad, siis kasutata-sesisemiseid tulemuslikkuse hindamise kriteeriumeid ja eelistusi;
4) organisatsioon peab püstitama keskkonnapoliitikast tulenevalt kindlad eesmärgid, et saavutada keskkonnaalast efektiivsust . Keskkonnategevuse tulemuslikkust võib hinnata indikaatorite abil;
5) töötatakse välja keskkonnajuhtimiskavad, mis käsitlevad kõiki keskkonnaeesmärke. Kava peaks sisaldama omakorda tegevuste ajakava, vajalikke ressursse ja konkreet-seid kohustusi.
1.1.3 Elluviimine
Organisatsioon peaks välja arendama oma keskkonnapoliitika teostamiseks, eesmärki-de saavutamiseks ja ülesannete lahendamiseks vajalikud eeldused ja tugimehhanismi. Keskkonnajuhtimissüsteemi elemendid peaksid olema kavandatud nii, et neid oleks võimalik efektiivselt ühtlustada ja ühildada olemas oleva juhtimissüsteemiga. Vastu-tuse keskkonnajuhtimissüsteemi tõhususe eest antakse ühele või mitmele juhile, kellel on piisavalt autoriteeti, pädevust ning ressursse. Keskkonnaeesmärkide saavutamiseks tuleks organisatsioonil kindlaks määrata need teadmised, oskused, mis on vajalikud eesmärkide saavutamiseks, ning neid arvestades teha valik töötajate värbamisel, oskuste arendamisel.
Toetav tegevus keskkonnapoliitika elluviimisel seisneb eelkõige suhtluse ja aru-andluse korraldamises ning valmisolekuks hädaolukordade puhul.
Keskkonnajuhtimissüsteemi toimimine ja nende protseduurid peaksid olema määratle-tud, asjakohaselt kirjas ja ajakohastatud. Keskkonnajuhtimisesüsteemi elluviimine saavutatakse toimis- ja kontrollmehhanismide sisseseadmise, järgimise teel, need peaksid tagama kogu organisatsiooni tegevuse vastavuse tema keskkonnapoliitikale,
-eesmärkidele ja -ülesannetele. Samuti peaksid organisatsioonil olema kavad ja prot-seduurid, mida eriolukordades kasutada. Need võivad sisaldada võtmeisikute nime-kirja, kohustusi ( kes, mida teeb?), erinevates olukordades ettevõetavaid tegevusi, informatsiooni ohtlike ainete koht, õppuste kava.
1.1.4 Kontrollimine
Hinnatakse eelmistes etappides tehtut. Tavaliselt hinnatakse keskkonnategevuse ellu-
viimist vastavate indikaatorite mõõtmise ja seiramisega ning siseauditite läbiviimise-ga. Reeglina tasub end ära ettevõttes läbi viia regulaarseid kontrolle / siseauditeid, kindlustamaks, et uus süsteem töötab ja et seda on korralikult rakendatud ning säilita-tud. Keskkonnajuhtimissüsteemi auditeid võivad teha vaid organisatsiooni personal või väljaspoolt valitud isikud. Auditit juhtiv isik peaks olema võimeline hindamist objektiivselt ja erapooletult läbi viima.
1.1.5 Korrigeerimine ja täiustamine
Teatud ajavahemiku järel viiakse läbi keskkonnajuhtimissüsteemi ülevaatus, et kõrvaldada kontrolli käigus ilmnenuid puudusi.
Ülevaatus peaks sisaldama:
1) ülevaadet keskkonnaeesmärkidest, ülesannetest ja senise keskkonnategevuse tule-muslikkusest;
2) varasemate keskkonnajuhtimissüsteemide hindamiste leide ;
3) keskkonnajuhtimissüsteemide tõhususe hindamist;
4) keskkonnapoliitika sobivuse hindamist.
Keskkonnajuhtimissüsteemi täiustamine peaks:
1) kindlaks tegema alad, kus täiustamine tõstaks keskkonnategevuse tulemuslikkust;
2) mittevastavuse korral määrama puuduste põhjused;
3) põhjuste kõrvaldamiseks ellu viima ennetava tegevuse kavad;
4) kontrollima ennetavate tegevuste tõhusust;
5) dokumenteerima protseduuride muudatused;
6) võrdlema eesmärke ning ülesandeid.
2.MIS ON ÖKOMÄRK NING SELLE EESMÄRK?
Ökomärk on tähis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust. Märk jõudis laiema avalikkuse ette 1990. aastate esimesel poolel, mil asutati enamik ökomärgi-skeemidest.
Ökomärgid võeti kasutusele, et pakkuda tarbijale võimalust leida ja valida tooteid, teenuseid, mis tekitavad keskkonnale vähem negatiivset mõju. Selle tagajärjel saab lihtsustada tarbija ostuotsuseid ja mõjutada neid ka keskkonnasõbralikkuse suunas.
Ökomärk on keskkonnamõju väljendavate, keskkonda propageerivate märkide hulgas üks objektiivsemaid. Tegemist on vabatahtliku positiivse märgiga, mille annab välja sõltumatu kolmas pool. Ettevõtja saab ise valida kas ta ühineb süsteemiga või mitte, samamoodi tarbija valib vabatahtlikult kas ta tahab toodet või teenust osta. Kuna öko-märki annab välja kolmas sõltumatu osapool, siis see on tunnistuseks, et tootja on oma kauba või teenuse kvaliteedis nii kindel, et julgeb anda vabatahtlikult hinda-miseks. Kolmandaks osapooleks on ettevõttest eraldiseisev organisatsioon, agentuur , amet, kes teostab ka tootjate ja teenuste pakkujate üle järelvalvet.
Ökomärke saab jagada kahte gruppi: üldised ökomärgid ja spetsiifilised ökomärgid. Üldiste märkide puhul antakse sama märk paljudele erinevat liiki toodetele ja teenus-tele, alates pesupulbrist kuni majateenuseni. Spetsiifilised märgid seevastu hindavad ainult ühte valdkonda, selleks on turism , hotelli- ja majutusteenused.
Ökomärgi eesmärk on:
1) edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju kesk-konnale, võrreldes sama tooterühma muude toodetega;
2) aidata kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele ;
3) tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine;
4) mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas.
Toodetele, teenustele antakse ka ökomärkidega sarnaseid märke milleks võivad olla negatiivsed märgid ja informeerivad märgid. Negatiivsed ehk hoiatuslikud märgid on kohustuslikud, nad viitavad toote või teenuse negatiivsetele omadustele ja annavad juhendi selle riskivabale kasutamisele. Informeerivad märgid, vastupidiselt ökomärki-dele, on samuti kohustuslikud. Nad viitavad, et toode koormab keskkonda vähem ja ainult teatud osas ( pannakse näiteks plastiktoodetele, et oleks teada millisest plas-tikust on toode valmistatud). Ettevõte enda välja mõelduid märke ja sümboleid, mis tarbijat vaid eksitavad ja mis enda tootele, pakendile vaid „rohelisemat“ muljet jätab,
nimetatakse nn libaökomärkideks.
2.1 Regionaalsed ja rahvuslikud ökomärgid
Erinevatel andmetel on maailmas ligikaudu 40 ökomärgiseskeemi. Domineerivad rahvuslikud skeemid , millega võivad ühineda ka teiste riikide tootjad või teenuse pak-kujad. Eksisteerib ka kaks nii-öelda rahvusvahelist, tegelikult regionaalset skeemi: Põhjamaade luigemärk ( TheNordicSwanLabel ) ning Euroopa Liidu lilleke ( EU Eco-label ).
Enamlevinud ökomärgid:
Põhjamaade luigemärk ( TheNordicSwanLabel )
Üks edukamaid keskkonnamärgissüsteeme, mis rajati 1989.a, hõlmab Soomet, Rootsit, Islandi, Taanit ja Norrat. Selle ökomärgi võivad saada näiteks tooted, mille protsessis on kulutatud vähe energiat.
Euroopa Liidu lilleke ( EU Eco-label )
Euroopa Ühenduse ökomärgis 1992. aastast, mis kehtib lisaks Euroopa Liidu liikmes-riikidele ka Norras, Islandil ja Lichtensteinis. Võib kasutada tooteil ning teenustel, mille puhul on keskkonnasäästlikusega arvestatud terve elutsükli vältel.
Krav
On kasutusel Skandinaavias. Mahemärk, mille saavad taimsed tooted, kui nende kasvatamisel pole kasutatud sünteetilisi väetisi ja keemilisi tõrjevahendeid. Loomsed tooted on saadud looma-sõbralikult, farmielanikud saavad vabalt väljas liikuda.
Luomu ( haldaja : Soome Taimetootmise Kontrollkeskus )
Soome nn päikesemärgis, mida võivad taotleda keskkonnasäästlikud tootjad, pakendajad ja käitlejad.
BraMiljöval ( haldaja: Rootsi Looduskaitse Selts )
Seda hea keskkonnavaliku märki 1988. aastast võib kohata 13 tootegrupil ja enam kui tuhandel tootel, seehulgas pesupulbritel ja - vedelikel ,erinevatel puhastusvahenditel, šampoonidel ja pabertoodetel.
Blaue Engel ( BlueEcoAngel )
ehk sinine ingel, Saksamaa ökomärk 1978. aastast. Tegu on maailma ühe esimese ökomärgisega. Selle saamise eel-duseks on toodete keskkonnasäästlikkus kogu elutsükli vältel.
3. SÄÄSTEV ARENG EESTIS
Säästlik areng on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine ( ÜRO Toidu ja Põllumajanduse Organisatsioon FAO ). Kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse respektiga. Säästev areng ei kahanda eluks hädavajalikke ressursside kättesaadavust, need säilivad ka tulevastele põlvedele. Taastumatuid ressursse tarbitakse nii, et need ei ammendu enne, kui tööstus ja tehnoloogia on suutelised asendama need teiste ressurssidega. Selline areng tagab tööhõive, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused, kultuurilise ja bio-loogilise mitmekesisuse austamise.
Legaalne alus säästvaks arenguks Eestis on Eesti Vabariigi Põhiseadus, mis jõustus 1992. aastal. Säästva arengu seadus võeti vastu 1995.a. Vastavalt selle seaduse muutu-sele 1997.a. peab välja töötama pika- ajalised plaanid säästva arengu kohta energeeti-kas, transpordis , põllumajanduses, metsamajanduses , turismis, keemiatööstuses, ehitusmaterjalide tööstuses ja toiduainete tööstuses.
3.1 „ Säästev Eesti 21 „
Säästva arengu põhimõtted on paika pandud Säästva Arengu Riiklikus Strateegias
„ Säästev Eesti 21 “. Tegemist on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegiaga aastani 2030, mille sihiks on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega.
Eesti säästva arengu neli arengueesmärki on järgmised:
1. Eesti kultuuriruumi elujõulisus – Eesti säästva arengu nurgakiviks on Eesti rahvuse ja kultuuri säilivus.
2. Inimese heaolu kasv –heaolu on määratletud kui inimeste materiaalsete, sotsiaal-sete, kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused end teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida.
3. Sotsiaalselt sidus ühiskond – eesmärkidest tulenevad kasusid saab kasutada valdav osa elanikkonnast ja hind, mis tuleb maksta nende eesmärkide saavutamiseks ei ole ühiskonda kui integraalset organismi laastav.
4. Ökoloogiline tasakaal – selle püsivus Eesti looduses on keskne eeltingimus meie säästvaks arenguks. Ühtlasi on see ka meie panus globaalsesse arengusse, pidades silmas põhimõtet, et kõikidel elukeskkonna tasanditel peab olema tasakaal aine ring-luses ja energiavoogudes.
3.2 Soovitav seisund aastaks 2030
3.2.1 Eesti kultuuriruumi elujõulisus
1. Eesti rahvastiku olukorra stabiliseerumine – püsirahvastik on stabiliseerunud vahemikus 1,0 – 1,5 miljonit. Eestlus on väärtustatud ning Eesti on nooremale põlv-konnale eelistatud elu- ja tööpaik.
2. Eesti ja Euroopa kaksikidenteedi kujunemine – eestlane on nii loomu- kui tegude -päraselt aktsepteeritud kui eurooplane .
3. Hääbumishirm on kadunud – Eesti kultuuri dünaamilise tasakaalu ja jätkusuutlik-kuse saavutamine suhetes maailmakultuuriga.
4. Virtuaalne eestlus – Eesti kultuur on virtuaalkeskkonnas saadaval, paikneb elekt-roonilistes arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes.
5. Panustav globaliseerumine – Eesti kogemus on kasutatav ka väljaspool Baltikumi, levides rahvuskultuuri ja globaalkultuuri sünteesimise ja sotsiaaltehnoloogilise oskus-teabe rakendamisel.
3.2.2 Heaolu kasv
1. On kadunud „vaese sugulase“ mentaliteet võrreldes Põhjamaadest naabritega .
2. Eesti majanduse koht konkurentsivõime pingereas ületab aastal 2030 mõnevõrra elatustaseme pingerea kohta.
3. Loodud on inimväärne turvavõrk riskigruppidele.
4. Aastal 2030 keskmine eluiga on tõusnud 77- 78 aastani.
5. Suurenenud on loomingulisust nõudvate elukutsete osatähtsus.
6. Laienenud on nii vabaaja veetmise viisid kui ka õppimist ja meelelahutust ühendavad tegevusvormid.
3.2.3 Sidus ühiskond
1. Sotsiaalne kaasatus – ühiskonna kihistumine on vähenenud, ühegi olulise elanik-konnarühma sissetulekud ei jää alla EL- s kehtestatud toimetulekumiiniumi. Tervise-hoiuteenus on kõigile kättesaadav.
2. Regionaalne tasakaalustatus – tööpuuduse tase ei ületa 8 % üheski regioonis. Töö-suhetes toimib sotsiaalse partnerluse põhimõte.
3. Tugev kodanikuühiskond – valimistel on kodanike osalusprotsent vähemalt EL riikide keskmisel tasemel.
3.2.4 Ökoloogiline tasakaal
1. Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistepõhine haldamine – aluseks on keskkonna- tasakaalude arvestamine igas eluvaldkonnas, riik toetab keskkonnahoidlike tehnoloo- giate eelisarendamist. Loodusressursside kasutuselevõtule kaasnevad eelnevalt koostatud kasutamise skeemid. Rööbastranspordi osakaal on tõusnud. Sorteeritakse olmeprügi ning on kehtestatud kõrgemad saastetasud nii tööstusele kui transpordile.
2. Keskkonna kasutuse väärtushinnangud lähtuvad ökoloogiliselt tasakaalustatud elu-keskkonna säilitamise vajadusest – regionaalpoliitika kaudu soosib riik traditsiooni-liste maakasutusviiside arengut.
3. Eesti on vääriline osaleja globaalsetes ökoloogilistes arengutes – Eesti osaleb rahvusvahelistes konvektsioonides, vähenenud on saasteainete osakaal toodetud materiaalsetes väärtuses.
4. LOODUSLIKE PROTSESSIDE SEOTUS JA TASAKAAL
Tasakaal loodusega on meie jätkusuutlikkuse keskne tingimus. Keskkonnavaldkonna arengut suunab Säästev Eesti 21 eesmärk „ ökoloogiline tasakaal“, mis seisneb

• loodusvarade kasutamisele viisil ja mahus , mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu;
  
• saastumise vähendamisele;
  
• loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamisele.
  

Ökoloogiline tasakaalustatus kujundab üldise keskkonna, kus me elame – õhk, vesi, maastikud ning on selle kaudu ka heaolu keskne mõjur. Ökosüsteemide haldamise põhiprintsiibiks peab saama looduse isetaastumisvõime ja innovaatiliste lahenduste igakülgne haaramine looduskasutusse.
4.1 Strateegilised valikud
Strateegilised valikud on erinevad võimalused probleemide lahendamiseks. Tuleb leida keskkonna jaoks parim lahendus, kuid arvestamata ei saa jätta majanduse ja inimtegevuse üldisi vajadusi.
4.1.1 Loodusvarad ja jäätmed
Loodusvarade ülekasutamine, seehulgas taastumatute loodusvarade ammendumine ja keskkonna reostamine või kahjustamine on kaasa toonud :

• kalavarude ja ulukite arvu vähenemise;
  
• puhta joogivee koguse vähenemise;
  
• metsade mitmekesisuse vähenemise;
  
• paljude looduslike elupaikade muutumise, mille põhjuseks on maavarade kaevandamine;
  
• hea mullaga maade väljalangemise põllumajanduslikust kasutusest.
  

Tuleb teha valik, kas kasutada toote madalama hinna tagamiseks odavat tehnoloogiat, mis tekitab enam jäätmeid, või investeerida tootmises jäätmeteket vähendatavasse tehnoloogiatesse. Eelistada tuleks jäätmetekke vähendamist tootmises ja taas-kasutamist, sest ladestamine koormab keskkonda. Et puhast vett jätkuks, tuleks vähen-dada inimmõju põhja- ja pinnaveele, see parandaks veekogude seisundit . Seoses maa-varadega tuleb teha strateegiline otsus, kas eelistada intensiivset kaevandamist, mille puhul on keskkonna koormamine lühiajaline või ekstensiivset kaevandamist, mille eelistamine sõltub maavara liigist ja looduse isetaastumisvõimest. Tuleks eelistada polüfunktsionaalset metsa, et see oleks stabiilsem ning vastupidavam haigustele ning kiiresti kohandatav uutele nõudmistele. Ka mulla ja maakasutuse korral on eelistatud polüfunktsionaalne maakasutus, mille säilitamiseks on eelistatud maa kasutamine põllumajanduse ja metsanduse viljelemiseks.
4.1.2 Looduslik mitmekesisus ja säilitamine
Maakasutuse muutumine toob endaga kaasa mitmete väärtuslike maastike, koosluste ja elupaikade hävimise. Samuti jäätmaade tekkimise ning rannikualadel tiheasustuse laialdase levimise. Ohustatud on elustiku liigid.
Tuleks kaitsta maastikke riigi territooriumil tervikuna, mis tagab maastike ning liikide mitmekesisuse säilimiseks vajalikud tingimused. Tuleks vältida liikide elupaikade hävimist ning vähenemist.
4.1.3 Saastatuse vähendamine
Tuleks toota energiat mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust. Tuleks arendada Eesti tarvet rahuldavat energeetikat, mis kasutaks erinevaid energiaallikaid. Eelista-tud on need tootmisviisid, mis koormavad võimalikult vähe keskkonda.
Osoonikihi kaitsmiseks tuleks kõrvaldada järk- järgult nii tööstusest kui kodumaja -pidamisest kõik osoonikihti kahandavad tehisained .
Transpordi kasutamise puhul tuleks välja arendada keskkonnasõbralik ühistranspordi-süsteem, ohutu kergliiklus ja transpordi vähendamiseks tuleks luua asutus- ja tootmis-struktuur. Tuleks välja töötada regulatsioonid transpordi tarbitava energiakulu ning fosiilkütuste kulu vähendamiseks.
KOKKUVÕTE
Oma töö koostamisel sain teada, et keskkonnajuhtimissüsteem on osa juhtimissüstee-mist, mille eesmärk on pidev täiustamine, luua kord ettevõtte keskkonnavaldkonnas. Täiustamine – kavandamine, teostamine, kontrollimine, edasiarendamine, on katke -matu protsess.
Ökomärgised on aga koostatud ettevõtetele, et nad saaksid oma keskkonnahoidli-kumate ja kliendisõbralikemate toodete ja teenustega turustada.
Säästev on niisugune areng, mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Strateegia „Säästev Eesti 21“ kinnitab, et „jätkusuutlik on Eesti, kus on kindlustatud eestiliku kultuuri-ruumi püsimine, inimeste heaolu kasv, ühiskonna terviklikkus ja tasakaal loodusega“
Tööst õppisin, et meie heaolu jaoks on oluline ökoloogiline tasakaalustatus, sest see kujundab keskkonna, kus me edaspidi elame. See on meie jätkusuutlikkuse keskne tingimus.
Kõik inimesed peaksid keskkonda väärtustama ja hoidma, sest igasugune saastumine ei lase meil nautida tervislikku, turvalist ja meeldivat elukeskkonda.
KASUTATUD ALLIKAD
Kirjandus

• KIILI , J. Sissejuhatus keskkonnapoliitikasse. Tallinn: TTÜ kirjastus, 2000.
  
• LEHTO, S., KALLE, H., RUUT, J., VAARIK, M. Parema keskkonna nimel. Tallinn: Eesti Loodusfoto, 2001
  
• Säästva Eesti Instituut. Keskkonnaeetikast säästva ühiskonna eetikani. Tallinn: OÜ Infotrükk, 2003.
  

Veebiviited

• Eesti Keskkonnaministeerium, 2006. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. [Online] Kättesaadav: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1105128/KS_loplil_riigikokku_1.pdf[19.09.2011 ].
  
• Eesti Keskkonnaministeerium, 2005. Säästev Eesti 21. [Online] Kättesaadav: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=90658/SE21_est_web.pdf[19.09.2011 ].
  
• Eesti Roheline Liikumine. Mahe - ja ökomärgised. [Online] Kättesaadav: http://www.roheline24.ee/et/tarbimisjuhised/margised[18.09.2011 ].
  
• Riigi Teataja, 2005. Eesti Säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“ heakskiitmine. [Online] Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/940717[18.09.2011 ].
  
• Säästev Eesti Instituut, 2005. Ökomärgis – mis see on ? [Online] Kättesaadav: http://www.seit.ee/files/SEIT_okomargis.pdf[17.09.2011 ]
  

Tallinn 2011