Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas Eesti turul on ruumi laenu-hoiuühistutele? (1)

1 Hindamata
Punktid
Ksenia Kiseljute TAAB41 Hoiu-laenuühistud on omaalgatulikud ühistulised rahaasutused. Nende tegevuse seaduslikud alused tuleneved peaasjalikult kahest Eesti Vabariigi seadusest: Hoiu-laenuühistu seadusest ja Tulundusühistuseadusest.
Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg Hoiu-laenuühistud pakuvad oma liikmetele peaasjalikult kahte põhilist rahateenust. Kõigepealt hoiustavad oma liikmete ehk ühistu kaasomanike raha, tehes seda kõige vastutustundlikumal võimalikul moel. Teiseks, annavad oma liikmetele mitmel eluliselt vajalikul otstarbel laenu, tehes sedagi ülimalt vastutustundlikul moel.
Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg 1) raha hoiustamiseks vastuvõtmine oma liikmetelt; 2) laenude andmine oma liikmetele; 3) ülekannete ja väljamaksete sooritamine hoiu- laenuühistus peetavatelt hoiukontodelt; 4) hoiukontodele tulevate sissemaksete ja ülekannete vastuvõtmine; 5) välissularaha ost ja müük; 6) vahendusteenuste osutamine laenuressursi vahendamisel institutsionaalsete investorite kaasamiseks; 7) varakappide ja seifide üürimine; 8) klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes.
Allikas: Hoiu-laenuühistu seadus Suurte ja kogenumate ühistute juures saavad liikmed sooritada peaaegu kõiki samu tehinguid nagu pankadeski. Eesti ühistud siiski näiteks liisingtehinguid ei vahenda.
Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg. Üldkoosolek langetab otsuseid põhimõttel "üks liige - üks hääl". See tähendab seda, et ühistu kapitali rohkem panustanud liige ei saa selle eest suuremat otsustusõigust. Ta ei saa võimalust enda huvisid jõuga kehtestada.
Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg Hea tava järgi rakendatud hoiu-laenuühistud ei saa võtta arutuid riske nagu muud krediidi- ja finantseerimisasutused. Sellised ühistud on jätkusuutlikud ka rasketes majandusoludes ning peaaegu pankrotikindlad.
Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg Eestis on pangandusala arvamusliidrid pikemat aega püüdnud jätta muljet nagu oleksid hoiu-laenuühistud ajaloolised rahaasutused, millel meie moodsas ühiskonnas ei ole kohta. Paljudes Euroopa maades, on ühistud asendunud ühistuliste pankadega.
Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg · Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu üldkoosolek valis 22. mail 2008 juhatuse järgmises koosseisus: Andrus Ristkok Heili Kaljuste Linda Sossi Andro Roos Maria Peldes · EHLÜ Liidu revident on Mai Vaher Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg · Iga hoiu-laenuühistu liikmeks astuja peab tasuma sisseastumismaksu põhikirjas ettenähtud korras ja summas, kuid mitte vähem kui 100 krooni. · Liikmeks astuja võetakse hoiu-laenuühistu liikmeks üldkoosoleku otsusega, kui põhikirjas ei ole sätestatud, et liikmeks vastuvõtmine kuulub nõukogu pädevusse. · Igale hoiu-laenuühistu liikmele antakse liikmeraamat või liikmekaart.
Allikas: Hoiu-laenuühistu seadus Hoiu-laenuühistu ühele liikmele antud laen või ühele liikmele kattuvate tähtaegadega antud mitme laenu summa kokku ei tohi olla rohkem kui 10 korda suurem tema poolt tasutud osamaksu summast ega tohi ületada 20 protsenti hoiu-laenuühistu osakapitalist.
Allikas: Hoiu-laenuühistu seadus Tartu Hoiu-laenuühistu taktikaline eesmärk on koondada hoiustena säästusid omavate liikmete rahalised ressursid ning väljastada need laenudena laenuvajadusega liikmetele. Tartu Hoiu-laenuühistu tegevus on suunatud oma liikmete hüvanguks. Nii ringleb kapital liikmete käes nende vajaduste paremaks rahuldamiseks.
Allikas: Tartu hoiu-laenuühistu kodulehekülg Enamikku maailma rahaühistuid toetava ja ühendava Hoiu-laenuühistute Maailmanõukogu (WOCCU) andmed kajastavad ühistute tegevust ligemale sajas riigis üle maailma.
Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg · Paljudes maades ajab enamjagu eraisikuid ja paljud väikefirmad oma rahaasju pigem ühistute kui pankade vahendusel. Iga kolmas USA elanik on hoiu-laenuühistu liige. · Iirimaal on ühistute turuosa koguni 1/3.
Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg Hoiu-laenuühistu seadus. (1999). ­ RT I, 24, 357. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=176884 Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg. [WWW] http://www.hoiu-laenu.ee/index.php?main=226 (15.02.2010) Tartu hoiu-laenuühistu kodulehekülg. [WWW] http://www.rahayhistu.ee/video (16.02.2010)
Vasakule Paremale
Kas Eesti turul on ruumi laenu-hoiuühistutele #1 Kas Eesti turul on ruumi laenu-hoiuühistutele #2 Kas Eesti turul on ruumi laenu-hoiuühistutele #3 Kas Eesti turul on ruumi laenu-hoiuühistutele #4 Kas Eesti turul on ruumi laenu-hoiuühistutele #5 Kas Eesti turul on ruumi laenu-hoiuühistutele #6 Kas Eesti turul on ruumi laenu-hoiuühistutele #7 Kas Eesti turul on ruumi laenu-hoiuühistutele #8 Kas Eesti turul on ruumi laenu-hoiuühistutele #9 Kas Eesti turul on ruumi laenu-hoiuühistutele #10 Kas Eesti turul on ruumi laenu-hoiuühistutele #11 Kas Eesti turul on ruumi laenu-hoiuühistutele #12 Kas Eesti turul on ruumi laenu-hoiuühistutele #13 Kas Eesti turul on ruumi laenu-hoiuühistutele #14 Kas Eesti turul on ruumi laenu-hoiuühistutele #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ksiun Õppematerjali autor
Ettekanne "Kas Eesti turul on ruumi laenu-hoiuühistutele?"

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II
28
docx

ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II

Tulundusühistu võib asutada vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut. Asutamiskoosolek võtab vastu põhikirja, valib juhatuse ja revisjonikomisjoni. Ühistu võib asutada vähemalt viis isikut. Asutajaks võib olla füüsiline või juriidiline isik. Ühistu asutajaid võib olla vähem, kui neist vähemalt kolm on ühistud. Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu, milles tuleb märkida: asutava ühistu ärinimi, asukoht ja aadress; ühistu eesmärk; asutajate nimed ja elu- või asukohad; osakapitali kavandatav suurus; kui ühistu liikmed ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest – osakapitali suurus asutamisel; asutajate kohustused ühistu suhtes; juhatuse liikmete (ja kui moodustatakse ka nõukogu) nimed, isikukoodid ja elukohad; audiitori ja revidendi nimi, isikukood ja elukoht; prokuristi määramise korral tema nimi, isikukood, elukoht; asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord.

Äriõigus
ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSTE-VASTUSED II
12
docx

ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSTE-VASTUSED II

(joonisel DC). Seda nn normaalkasumi ehk nullkasumi punkti iseloomustab minimaalne tootmismaht (Qmin), mis peab katma püsi- ja muutuvkulud. Ühistu poolt liikmele tagasimaksmisele kuuluv summa ei ole olemuselt kasum. Seda saab käsitleda ühistupoolse veana müügi- või kokkuostuhinna kehtestamisel. Õigete hindade kehtestamisel ühistus enammakstu tagasimaksena või vähemmakstu juurdemaksena tekkivat tulu ei tekigi. ühistu toimib sellisel juhul majandusteoreetiliselt nullkasumi ehk normaalkasumi olukorras ja tegemist on pigem ühistupoolse väärarvestustega kaupad soetamisel. Mida mõistetakse “vähemmakstu juurdemaksu” ja “enammakstu tagasimakse” all? Töötlemisühistu on tooraine omanike asutatud ettevõte, mille teenuseks liikmetele on tooraine kokkuost liikmetelt, selle töötlemine ja valmistatud kauba turustamine. Töötlemisühistu ei taotle samuti oma liikmete

Ühistegevuse alused
Äriseadustik
39
ppt

Äriseadustik

Tulundusühingu asutamine toimub tulundusühistu seaduses sätestatud korras. Tulundusühistu võib asutada vähemalt 5 füüsilist või juriidilist isikut. Asutamiskoosolek võtab vastu põhikirja, valib juhatuse ja revisjonikomisjoni. Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Asutamisleping ja põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Tulundusühistu (3) Kui põhikirjas ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust, peab osakapital olema vähemalt 2500 eurot. Kui aga põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus, peab liikmete lisavastutuse summa olema vähemalt 2500 eurot. Ühistu liikmeks ei saa olla riik. Üldkoosolekul otsuste vastuvõtmiseks on igal ühistu liikmel üks hääl. Ühistu liikmeks astuja esitab avalduse, otsuse teeb ühe kuu jooksul ks üldkoosolek, nõukogu või juhatus, olenevalt sellest kuidas see põhikirjas on sätestatud.

Õigus
Ettevõtluse alused äriühingud
72
ppt

Ettevõtluse alused äriühingud

Aktsiaselts · Aktsiad · Minimaalne aktsiakapitalinõue on 25 000 (400 000 kr) · Aktsia väikseim nimiväärtus on 1 EUR. Aktsia väljalaskehind ei tohi olla väiksem selle väärtusest. · Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel (lihtaktsia). · Aktsiad on nimelised. Aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisada Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis aktsiate registreerimise kohta. · Aktsiaselts võib välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel (eelisaktsia). Aktsiaselts · Juhtimine · Aktsiaseltsi juhtimisorganid on:

Majanduse alused
Äriühing või ühistu
30
ppt

Äriühing või ühistu

ning mida paremini ta seda teeb, seda enam ta kasu saab. Kohtuniku rollis on turg oma konkurentsi keskkonnaga, mis selgitab välja, millise kauba või teenuse hinna/kvaliteedi suhe on kõige paremini vastavuses inimeste vajadustega. VALDKONNAD : Ehitus Hulgi-Ja jaekaubandus Veondus Kinnisvara Töötlev tööstus Finants ja kindlustus(Pangad, kindlustusfirmad) On kogukondlikule eluviisile omane ettevõtlusvorm, mis ühendab ühesuguse vajadusega inimesi. Eesti seadusloojad on järjekindlalt püüdnud nimetada tulundusühistuks. Ühistute põhiliseks tegevusvaldkonnaks on kaubad ja teenused, mida toodetakse ja tarbitakse kohapeal ning mille käibe maht on suhteliselt püsiv Eesmärgiks ei ole kasu teenimine vaid säästu saavutamine. VALDKONNAD : Ühistute nimele lisatakse tihti nimetus, millist teenust see osutab: tarbija-, hoone-, korteri-, maja-, vee-, elektri-, side- või kindlustusühistu, hoiu-laenuühistu, tootjate ühistu,

Majandus alused
ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD
58
docx

ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD

majanduslkikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. Seega on tulundusühistu piiratud vastutusega ühing, kus eeldatakse liikmete isiklikku osalemist, üldjuhul aga mitte isiklikku vastutust. Ühistu võib asutada vähemalt 5 isikut. Kui põhikirjas ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust, peab osakapital olema vähemalt 2 500 eurot. Ühistu likkmeks ei saa olla riik. Füüsiliselt isiku ettevõtja (FIE) peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse (ÄS § 3 lg 2). Füüsiline isiku registrisse kandmisel on erinevalt äriühingutest üksnes deklaratiivne tähendus. ÄS sätestab äriühingute moodustamisele märksa rangemad nõuded,s oodustades seega füüsiliste isikute osakaali suurenemist majandustegevuses,

Äriõigus
Raha ja panganduse kordamine
21
docx

Raha ja panganduse kordamine

Liitumiseks vajalik · Riigid pidid välja töötama majandus ellarvepoliitilise programmi · Seadusandluse ühtlustamine · Maastrichti kriteeriumide täitmine Maastrichti kriteeriumid o Inflatsioon ei tohi ületada 1,5% EL-u kolme kõige madalama inflatsiooniga riikide keskmist o Pikkajalised intressid mitte rohkem kui 2% võrra o Eelarve defitsiit 3% SKP-st o Riigivõlg 60% SKP-st o Vahetuskurss peab olema püsiv vähemalt kaks aastat Euroala riigid: Austria, Belgia, Eesti, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Sloveenia, Slovakkia Üleminekuetapp 1. 1999.a hakkas tööle Euroopa Keskpank 2. Fikseeriti euroga liitunud valuutade kurssid 3. Euro tuli käibele arveldusrahana 4. Euro tuli käibele sularahana Ühisraha peaks · suurenema turu efektiivsus · kaduma lisakulud, mis kaasnevad erinevate valuutade olemasoluga · suurenema rahvusvaheline stabiilsus

Raha ja pangandus
Juriidiline isik
18
doc

Juriidiline isik

seadusega. Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on ette nähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Juriidiliste isikute liigid Juriidilised isikud liigitatakse eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks. Eraõiguslik juriidiline isik Eraõiguslik juriidiline isik asutatakse juriidilise isiku vastava liigi kohta käiva seaduse alusel. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Äriseadustiku kohaselt eraõiguslikest juriidilistest isikutest äriühingud on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Peale tulundusühistu reguleerib kõigi teiste äriühingute loomise, juhtimise ja likvideerimise korda ning tegevuse põhimõtteid äriseadustik, mis näitab ära ka äriühingute erisused. Tulundusühistute asutamist ja tegevust reguleerib tulundusühistu seadus.

Õigusteadus




Meedia

Kommentaarid (1)

qwqqwq profiilipilt
qwqqwq: tänud
18:10 17-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun