Arengufond (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Humanitaarteaduskond
Humanitaar - ja sotsiaalteaduste instituut
Koostajad:…………………………..
ARENGUFOND
Analüüs
Juhendaja : ……………..
Tallinn 2006
Eesti Arengufond on plaanitud avalik-õigusliku ettevõttena, mille idee võeti Soomest, kus käivitus edukalt samasugune SITRA projekt aastal 1967. Soomlaste arengufondi tegevuse põhimõte on tippteadmiste rakendamine ühiskonna arenguks. Majandus-ja kommunikatsiooni minister loodab, et peagi jõuab arengufondi seaduse eelnõu ka riigikogusse. Eesti Arengufond peab töötama katalüsaatorina, eraldades raha innovatiivsetele projektidele, mis tõstaksid Eesti konkurentsivõimet maailmas.
Eesti majanduseksperdid on varemgi rõhutanud uuenduslike tehnoloogiate tähtsust Eestile kui üleminekumajandusega riigile, sest meie praegused eelised, näiteks Lääne-Euroopaga võrreldes odavam tööjõud, on aastate pärast ammendatud . 1
Kuid kuidas mõjutaks samalaadne fond Eestis kõrgtehnoloogilist arengut ning millised oleksid tema mõjud teadus-ja arendustegevusele? Kas arengufond soodustaks praegust arengut või hoopis kahjustaks? Selleks, et seda teada saada, tuleks uurida Eesti praegust olukorda sellel maastikul , Euroopa Liidu pakutavaid võimalusi ning ka Eesti riigi enda majanduslikku olukorda. Kindlasti tuleks läbi mõelda fondi toimimine, selle juhatus ning täidesaatvad organid .
Fondi nõukokku peaksid eelnõu järgi kuuluma seitse inimest: haridus - ja teadusminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister, rahandusminister, riikliku ülikooli esindaja ning riigikogu majanduskomisjoni kinnitatud eksperdid. Planeeritud eelarve 500 miljonit krooni, tuleb riigi eelarvest. Fond omandaks 10–49-protsendilise osaluse seda rahastavates ettevõtetes kõige rohkem 5 aastaks. Igale projektile võib kulutada aastas kuni 5 protsenti fondi eelarvest. Esimese viie aasta jooksul peaks fond rahastama 10–15 projekti aastas.2
Eesti on muutunud üheks maailma kõige avatuma majandusega riigiks. See on
loonud hea aluse edasisele majanduskasvule. Global Competitiveness Report 2001-
2002 paigutas Eesti majanduse konkurentsivõimelt maailma riikide seas 27. kohale(Global…2001). Raport toob tugevusena esile Eesti stabiilset
makromajanduskeskkonda kuid nõrkusena seda, et teadus- ja arendustegevuse (T&A) tänane tase ei võimalda Eestil konkurentsivõimelisena püsida. Muutusel avatusele on tagajärjed, millega majanduspoliitika planeerimisel tuleb
arvestada. Avatud majandus tähendab ülemaailmset konkurentsi, mis ei esine ainult eksporditurgudel. Ettevõtted kohtavad üha tugevamat konkurentsi ka koduturgudel. Senini on Eesti ettevõtted suutnud madalate tööjõukulude tõttu rünnakuid tagasi lüüa. Majanduse kasvades ja palkade tõustes need konkurentsieelised kaovad (Sjöholm2002).3
EAS Ekspordiagentuuri tellitud eksportööride uuring kinnitab, et Eesti ettevõtete
kriitilisemad probleemid on madal efektiivsus ning puudulik tootearendus
(Eksportööride…2002). Ettevõtted peavad konkurentsivõime säilitamiseks tõstma kvaliteeti, tootlikkust ja juurutama ainulaadseid tooteid. Lühidalt, ettevõtted peavad rohkem investeerima T&A-sse, innovatsiooni . Majanduse konkurentsivõime arengus omavad üha tähtsamat rolli tugev teaduslik baas, tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon. Nimetatud tegurite arendamine peab kiiresti muutma Eesti T&A struktuuri ning innovatsioonikeskkonda, mille tänane ülesehitus ja toimimine ei toeta majandust. Selline areng tagaks Eesti tõrgeteta integreerumise Euroopaga. Kuidas ning milliseid tegureid esmalt arendada, arvestades kiire ning tasakaalustatud konvergentsi vajadusega , on tänase poliitika sõlmpunktideks.4
Tänasele T&A riiklikule süsteemile pandi alus 1990. aastal alanud teadus- ja
kõrgharidussüsteemi reformiga, mille käigus loodi T&A-d reguleerivad seadused ning täiustati rahastamise süsteemi. Eesmärk oli viia teadustegevuse suunad vastavusse Eesti majanduses ja sotsiaalsfääris toimuvate muudatustega. Valitsuse nõustajana T&A küsimustes loodi 1990. aastal Eesti Teadusnõukogu ning kolm fondi. Eesti Teadusfondi (ETF) ülesandeks pandi alusuuringute finantseerimine ning Eesti Innovatsioonifond (EIF) oli suunatud turule orienteeritud rakendusuuringute ja arendustegevuse finantseerimisele. Kolmas - Eesti Informaatikafond ja ka EIF on tänaseks likvideeritud.5
2001. a. lõpul võeti Riigikogus vastu riiklik teadus- ja arendustegevuse strateegia
"Teadmistepõhine Eesti" aastateks 2002-2006. Seni ulatusid T&A era- ja avaliku sektori kogukulutused SKTst Eestis 0,83%ni, kuid Euroopa Liidu 25 liikmesriigi keskmine vastav näitaja oli 1,9%.6
Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 2004-2005 aasta innovatsiooni rahastamisstrateegias oli keskendutud kolmele peamisele suunale - innovatsiooni algatamisele, ettevõtete T&A investeeringute kaasamisele ja T&A infrastruktuuri arendamisse, siis 2007-2013 aasta strateegia puhul on lisandunud kaks uut valdkonda: innovaatiliste ettevõtete algusfaasi toetamine ja traditsioonilise tööstuse lisandväärtuse kasv.
Kavas on luua riiklike toetusmeetmete raamistik, mis tervikuna toetaks uuenduslike äriideede turuletoomist ja ekspordivõimeliseks kasvatamist. Üks näide seni täiesti puudunud riiklikust toetusmehhanismist on käivitamisel olev Eesti Arengufond, mis peab täitma Eesti uuendusmeelsel ettevõtlusmaastikul olnud tühimiku, ning millel puudub alustavatel innovaatilistel ettevõtetel juurdepääs kapitalile, või on see oluliselt raskendatud.7
Eesmärk ületada miljardi krooni piir oli püstitatud Riigikogus 2001. aastal heaks kiidetud teadus- ja arendustegevuse strateegias “Teadmistepõhine Eesti”, kus prognoositi 2003. aasta teadus- ja arendustegevuse kulutusteks 1,004 miljardit krooni. Eesmärk saavutati ja isegi väikese ületamisega — teadus- ja arendustegevuse kulutused olid 2003. aastal 1,046 miljardit krooni.8
Ajavahemikul 1998–2003 suurenesid teadus- ja arendustegevuse kulutused Eestis keskmiselt 18% aastas. Keskmisest kõrgem oli juurdekasv ettevõtlussektoris, kus kulutuste maht viie aastaga neljakordistus. Kõrgharidussektoris kulutuste maht kahekordistus, ent sellegipoolest jääb ülikoolide teadus- ja arendustegevuse potentsiaal teiste institutsionaalsete sektoritega võrreldes kõige kaalukamaks.
Teadus- ja arendustegevuse kulutuste juurdekasv oli küll hoogsam kui sisemajanduse koguproduktil (SKP), kuid strateegia teine eesmärk — teadus- ja arendustegevuse kulutused moodustavad 2003. aastal SKP-st 0,90% — jäi saavutamata. Nimetatud näitajat tuntakse teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse nime all ja see jõudis Eestis vaid 0,83%-ni. Euroopa Liidu vanades liikmesriikides oli teadus- ja arendustegevuse intensiivsus 2002. aastal 1,99% ja kümnel liituval riigil 0,79%. Ühest protsendist madalama intensiivsusega kuulub Eesti ühte gruppi Portugali ja Kreekaga ning jääb kaugele maha näiteks Rootsist (2001. aastal 4,27%) või Soomest (3,46%).9
Eesti ei suuda konkureerida loodusvarade osas ning ei kavatse konkureerida odava tööjõu või keskkonna arvel. Seega ei saa Eesti leppida olukorraga, kus suurema osa oma metsast raiutakse maha ja saadetakse Eestist välja seda vääristamata, või kus andekad IT-ettevõtjad pigem rahulduvad alltöövõtuga kui üritavad riskida ning läbi murda oma toodetega, või kus Eestis liigub läbi vagunite kaupa metalle ja kemikaale ilma, et Eestis püütaks neile lisandväärtust anda ning siis juba oluliselt kallimalt edasi müüa. Riik peab muutma ka oma senist lähenemist kõrgtehnoloogilise ettevõtluse arengus tervikuna. Seni on riikliku rahastamise fookuses olnud peamiselt teadussektor ja kõrgtehnoloogiline ettevõtlus ning orientatsioon on olnud pigem teadmiste loomisele kui rakendamisele, kuid see pole märkimisväärselt kaasa aidanud traditsiooniliste tööstusharude uuenduslikkuse kasvule.10
Endistel liidutehastel ei lähe eriti hästi, elatakse valdavalt allhangete varal , sest kunagisi turge pole suudetud taastada ja vananenud tehnoloogia ei lase uutele minna. Viimasel ajal on tekkinud palju kõrgtehnoloogilist toodangut andvaid väikefirmasid, millel on olemas oma turunishid.11
Eestis on loodud teadusparke, millest suurim on ligi 30 teadus- ja tehnoloogiamahukat toodangut andvat ettevõtet ühendav Tartu Teaduspark . Tartu Teaduspark pakub liikmesfirmadele soodsalt kasutada oma infrastruktuuri.12
Eestis on teisigi firmade kooslusi. Tallinna Tehnoloogiapark pole hoogu sisse saanud. Tallinna Elektroonikakeskus, kus põhilisteks tegevusvaldkondadeks on arvutustehnika, tööstusautomaatika ja elektroonika , funktsioneerib aga edukalt. Eestisse välisinvesteeringuid meelitav Välisinvesteeringute Agentuur on seadnud üheks prioriteediks investeeringute toomise kõrgtehnoloogilisse tootmisse. Välisinvesteeringute Agentuuri regionaaldirektori Mait Marroni sõnul on mitmed projektid töös, suuremad on meditsiinitehnika osade ja arvuti-osade tootmise projektid. Marroni sõnul on Eesti eelisteks tootmise odavus, tellimuste kiire täitmise võimalus tänu asendile ning personali hea ettevalmistus.13
Kõrgtehnoloogilise toodangu turg asub väljaspool Eestit, k.a. endises Nõukogude Liidus, kus Eesti kõrgtehnoloogilistel toodetel on endiselt hea maine. Läände minekuks pole Eesti toodangul nime ega raha. Tänu odavamale hinnale on siiski suudetud huvi äratada. Paljud tootjad lähevad välisturgudele võõraste nimede varjus , kasutades mitut vahendajat. 14
Kõrgtehnoloogilise tootmise üheks perspektiivsemaks valdkonnaks peetakse Eestis laserite tootmist. Sellega tegeleb siin viis ettevõtet. Igaühel on neist oma turunishsh ning üksteist seega konkurendiks ei peeta. Koos välispartneritega tegeleb lasertehnoloogiliste seadmete väljatöötamisega Tartus põllumajandus- ja metsatehnikat tootev tehas Võit. Projekti on investeeritud üle miljoni krooni. Ettevõtte toodangu vastu on suur huvi. Üllatusena tuli Eesti firmade ( kondiitri -, naha- ja riidetööstus) huvi ettevõtte toodangu vastu. Tootmine loodetakse käivitada suvel.15
Kõrgtehnoloogilise tootmise arendamine on Eestile eluliselt tähtis. Tulevikus toimub kõrgtehnoloogilises tootmises kindlasti spetsialiseerumine . Kõrgtehnoloogiline suurtootmine saab käivituda vaid suurte välisinvestorite abiga.
Kuna aga ei saa ainult lootma jääda välisinvestorite abile, plaanitakse Eestis käima panna arengufond. Fondi eesmärk on toetada ja esile kutsuda Eesti majanduses muutusi, mis aitavad saavutada ekspordi kasvu ning uute kõrgeltkvalifitseeritud töökohtade loomist.
Tegu on väga olulise riikliku instrumendiga, mis aitab kaasa Eesti majanduse ja ühiskonna üleminekule teadmistepõhisele arengumudelile.Riigi poolt loodav Arengufond on partneriks erasektorile suure kasvu potentsiaaliga teadmistepõhiste äriideede otsimisel ja nende esimese arengufaasi toetamisel.
Fondi investeerimistegevuse põhikriteeriumiks on seatud, et igasse projekti kaasatakse riikliku finantseeringuga vähemalt võrdses ulatuses erakapitali. Sellega toetab riik erasektorit riskide võtmisel ettevõtetesse investeerimisel ja annab seeläbi tõuke erakapitalituru arenguks, et viimane senisest julgemalt ja aktiivsemalt toetaks ka selliseid oma arengu alguses olevaid ettevõtteid, mis pikemas perspektiivis Eesti majanduse arengule üliolulised on..
Lisaks investeerimisetegevusele viib fond läbi arenguseiret, mis toetab investeerimisprojektide väljavalimist ja hilisemat juhtimist. Samuti näeb eelnõu arenguseire raames ette jätkusuutliku majandusarengu tagamisele suunatud võtmeteemade käsitlust ning läbiviidud uuringute ja analüüside tulemuste kohta aktiivset teabe levitamist kogu Eesti ühiskonnas. Nii saab parandada strateegiliste otsuste kvaliteeti lisaks ettevõtetele ka riiklikul .
Võib öelda, et loodav arengufond on Eesti kõrgtehnoloogia arengule hädavajalik, kuna fond tagaks piisavalt välisinvesteeringuid, mida on kindlasti väga vajab. See tõstaks tunduvalt eesti ettevõtete efektiivsust ning tootearendamist, mis omakorda mõjutab konkurentsivõime säilimist positiivselt.
Kasutatud kirjandus :

www.sap.com

http://search.epnet.com/

http://www.developmentgateway.org/

www.riigikogu.ee

www. valitus .ee

http://search.epnet.com/login.aspx?direct=true&db=buh&an=20633535

http://search.epnet.com/login.aspx?direct=true&db=buh&an=20633536

www.riik.ee

www. aktiva .ee

http://search.epnet.com/login.aspx?direct=true&db=buh&an=6265479

http://www.ics.trieste.it/

http://search.epnet.com/login.aspx?direct=true&db=buh&an=20633537

http://search.epnet.com/login.aspx?direct=true&db=buh&an=18361146
1 http://www.postimees.ee/120106/esileht/majandus/188563.php , , Eesti Arengufondi seaduse eelnõu
2 http://www.postimees.ee/120106/esileht/majandus/188563.php Eesti Arengufondi seaduse eelnõu
3 Eesti teadus- ja arengutegevuse strateegia 2002-2006. 2001a.
4 Eesti teadus- ja arengutegevuse strateegia 2002-2006. 2001a.
5 Eesti teadus- ja arengutegevuse strateegia 2002-2006. 2001a
6 http://www.aktiva.ee/y/z0zNEWSy243247.html?PHPSESSID=47f01993b57ae47da375fa11eb526b7a
7 http://www.mkm.ee/index.php?id=10327
8 http://www.stat.ee/153574
9 http://www.ettk.ee/et/uudised/2005/02/item20995
10 http://www.developmentgateway.org/
11 http://www.ics.trieste.it/
12 http://www.akadeemia.ee/Yritused/2003/Jareldoktorid.pdf
13 http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/97/07/10/majandus.ht m
14 http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/98/09/25/arvamus.ht m
15 http://www.tfg.tartu.ee/geograafia/egcd/opik/juhan/masinad/korgtehn.html