„MAJANDUS I“ (TEEMAD 5.1-5.4) (0)

„MAJANDUS I“ (TEEMAD 5.1-5.4)

1.Nimetage tootmisressursid ehk tootmistegurid . Tootmisressursid on loodusvarad , inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus.
2. Ratsionaalne majandustegevus eeldab vastamist kolmele universaalsele küsimusele. Mis küsimused need on? Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota?
3.Kas Eestist võiks saada regionaalne majanduskeskus? Põhjendage oma arvamust. London on üks maailma suurimaid majanduskeskusi. Paraku on Eesti üsna väike riik, ekspordinäitajad pole kuigi suured, samuti pole Eesti üks rahvusvaheline juht rahastamises ja suurim finantskeskus Euroopas. Seepärast arvan, et Eestist vaevalt saab regionaalne majanduskeskus.
4.Kuidas sekkub riigivõim majandusellu turumajandusega riikides? Laissez -faire’i ja vaba turu käsitluse puhul on hindadesse, teenuste ja toodete pakkumisse riigi sekkumine vähene või puudub üldse. Heaolu, sekkuva või segamajandusel põhineval kapitalismis mängivad turud domineerivat rolli, kuid on mõningal määral valitsuse poolt reguleeritud, eesmärgiga korrigeerida turutõrkeid või soodustada sotsiaalset heaolu.
5.Mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus klassikalisest turumajandusest? Reaalsuses ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul, sest valitsused ja ühiskond reguleerivad neid erineval määral. Enamik eksisteerivaid turumajandusi kasutavad teataval määral planeerimist või suunab tegevust riik ja on seetõttu klassifitseeritud segamajanduseks. Sotsiaalne turumajandus on poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult , kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. Tunnused: ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg , eraomand stabiilne raha, tugev sotsiaalpoliitika, mis vähendab ebavõrdsust inimeste vahel.
6.Kas käsumajandus võib olla majandust soodustav ? Põhjenda oma arvamust.
Tänu käsumajandusele on majandust lihtsam mobiliseerida konkreetsete ülesannete täitmiseks ja ressursse ei kulutata ettevõtetele, mida valitsuse arvates pole vaja. Negatiivseteks külgedeks on suure kontrollimis- ja juhtimisaparaadi vajalikkus ja vähene vastuvõtlikkus uutele ideedele.
7.Mis on mikromajandus ? on majandusteaduse osa, mis uurib majanduse üksiksubjektide, peamiselt ettevõtete ja (kodu)majapidamiste majandusotsustusi (nende individuaalseid valikuid ), selliste otsuste mõjureid ja valikute tulemusena kujunenud sündmuste ning protsesside kogumit.
8.Mis on makromajandus ? uurib majanduse kui terviku käitumist. Riigi majanduseelu mõjutavad üksikute majandussubjektide (ettevõtete, tarbijate ja valitsuse) miljonid individuaalsed tegevused ning makroökonoomika keskendub kogu nende individuaalsete tegevuste uurimisele.
9.Mis on rahvamajanduse koguprodukt (RKP)? on vaatluseriigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt) aasta jooksul loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljanduses.
10.Mis on sisemajanduse koguprodukt (SKP)? on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.
11.Mis on SKP ja RKP peamine erinevus? territooriumipõhine SKT eristub omaniku rahvusliku kuuluvuse põhisest rahvamajanduse kogutoodangust. SKT ei võta arvesse tuluülekandeid.
12.Mis on nn must turg? Kas selle näitajad kajastuvad ka kusagil? kaupade ja teenuste ostu-müügisuhete süsteem väljaspool ametlike eeskirjadega reguleeritud kaubandust, kuulub varimajandusse. Mustal turul eiratakse mis tahes müügipiiranguid, ei maksta kohustuslikke riigi- ja kohalikke makse, ei täideta sanitaareeskirju. Eesti konjunktuuriinstituut on aastal 2013 viinud näiteks läbi küsitluse seoses varimajandusest Eestis uurimistöö elanike hinnangute alusel. https://www.mkm.ee/sites/default/files/varimajandus_eestis_2013_elanike_hinnangute_alusel.pdf
13.Tooge näiteid n.ö musta turu kaupade või teenuste kohta? Tekib tihti kaupadele, mis on raskesti kättesaadavad või üldse seadusega keeletud.
14.Mis on tollimaks ? Sageli nimetatakse tollimaksuks ka tariifi, mis on tegelikult nimekiri maksustamisele kuuluvatest kaupadest koos maksumääraga. Tollid on reeglina kõrgemad lõpptoodangule ja madalamad toormele .
15.Mis on kvoot ? on millegi jaoks kehtestatud piirmäär. Kvoot on kaubanduses tõhusam kui tariif , sest tollid tõstavad impordi hinda ja muudavad selle vähem konkurentsivõimeliseks.
16.Mis on kaitsetoll? on tollimaks, mida võetakse mõningatelt imporditavatelt kaupadelt, püüdes nii takistada nende kaupade tulekut siseturule ja luua soodsamad tingimused oma maa tootmisettevõttele.
17.Mis on riigi majandusele tervikuna kasulikum, kas olukord, kus eksport ületab impordi, või vastupidi? Põhjendage oma vastust. Kui riik ekspordib rohkem kui impordib , siis on riigi väliskaubandusbilanss positiivne ehk tegemist on kaubavahetuse ülejäägiga . Kui riigi import ületab eksporti, siis on riigi väliskaubandusbilanss negatiivne ehk tegemist on kaubavahetuse puudujäägiga. Eesti puhul on pärast taasiseseisvumist kõigil aastatel olnud tegemist kaubavahetuse puudujäägiga.
18.Mida nimetatakse majanduspoliitikaks? majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt.
19.Mida näitab brutovälisvõlg ? summeerib kõikide institutsionaalsete sektorite võla iseloomuga väliskohustused.
20.Mida näitab netovälisvõlg ? netovälisvõlg näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite võla iseloomuga välisnõuete ja -kohustuste vahet.
21.Mis on riigieelarve ? riigi finantsplaan , milles kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada.
22.Mida määrab maksupoliitika ? määrab milliseid makse riik kogub.
23.Nimetage riigieelarve peamine sissetulekuallikas? Eesti eelarvesse kantakse sotsiaalmaks , mis on juba aastaid olnud Eesti riigieelarve suurim sissetulekuallikas.
24.Nimetage maksuliigid (2). tulumaks , sotsiaalmaks, käibemaks , aktsiisimaks ja omandilt saadavad maksud ( maamaks ).
25.Mis on regressiivne tulumaks? tulumaksu liik, mille puhul vastavalt sissetuleku suurenemisele tulumaksumäär brutosissetulekust kahaneb.
26. Missugust tulumaksusüsteemi peaks Eesti Teie arvates kasutama: proportsionaalset, progressiivset või regressiivset? Põhjendage oma arvamust. Progresiivset tulumaksustamist, sest suuremat brutotulu saavatele ettevõttevõttele või üksikisikule kehtib suurem maksumäär . Arvan nii, sest inimesed Eestis on erineva jõukustasemega ja poleks kuigi õiglane võtta vaestelt sama palju raha kui rikastelt.
27.Nimetage raha kolm peamist ülesannet. Kaup, maksevahend , vahetusvahend , arvestusühik ja väärtuse akumulatsiooni vahend.
28.Defineerige mõiste „raha“. üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad.
29.Mis on valuuta fikseeritud kurss ? tähendab, et kurss on seotud mõne teise valuuta või kindla väärismetalli kogusega. Fikseeritud valuutakurssi kasutatakse ebastabiilsetes majandustingimustes raha usaldusväärsuse tagamiseks.
30.Mis on valuuta vaba kurss. see tähendab seda, et kõigile kehtestatakse ühesugune valuuta ostu ja müügi kurss.
31.Mis on devalveerimine ? ehk devalvatsioon on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes.
32.Mis on deflatsioon ? inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta.
33.Mille poolest erinevad erapankade ja keskpanga ülesanded raharingluses? Keskpank on avalik-õiguslik põhiseaduslik institutsioon, mille ülesanne on hoida hinnastabiilsust ehk tagada raha ja raharingluse stabiilsus. Oma ülesannete täitmiseks peab keskpank olema valitsusest sõltumatu. Keskpanga sõltumatus ei saa olla absoluutne, vaid seaduses peavad olema sätestatud panga eesmärgid, millest sõltuvad tema tegevuse raamistik ja vastutus. Erapankadega on aga nii, et raha hoiustajana müüb pank oma klientidele usaldust. Kui pank hoiaks kogu klientide raha pangas, siis ei teeniks ta üldse kasumit. Kuna panga eesmärgiks on teenida oma omanikele kasumit, peab pank võimalikult palju raha välja laenama.
34.Nimetage raha- ehk monetaarpoliitika kaks peamist eesmärki. eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust.