AKADEEMIA 10. AASTAKÄIK 1998 NUMBER 8 Akadeemia nr 8, 1998, lk 1653-1671 MIS ON KUNST? Institutsionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Analüütilised filosoofid hakkasid kunstiküsimustes aktiivselt sõna võtma 20. sajandi keskpaigas. Kohe algusest peale vastandati end nn traditsioonilisele esteetikale, mille all mõeldi kõiki teooriaid, mis tegelesid küsimustega: Mis on kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline elamus? Milline on kriitika funktsioon? Mis on esteetilise- ja maitseotsustuse kriteeriumiks? Kõigi nende küsimuste taga oletas
1 KUNST (ESTEETIKA) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Anti-essentsialism III. Anti-essentsialismi kriitika IV. Institutsionaalne kunstiteooria V. Institutsionaalse kunstiteooria kriitika I. Sissejuhatus · Mis on kunst? Kas kunsti on võimalik defineerida? Loengutes käsitleme nelja kunstiteooriat: · Anti-essentsialism · Institutsionaalne kunstiteooria · Esteetiline kunstiteooria · Ajalooline kunstiteooria Vahel on seda filosoofiast raske eristada, kuna neil on palju ühist. Filosoofia opereerib loogika seadustega, kuid kunst kasutab kujundite keelt. II Anti-essentsialism
16. Tarbekaubad on: a) immobiilsed kaubad b) immateriaalsed hüved c) mobiilsed kaubad 17. Frantsiis on: lepinguliselt reguleeritud kooperatsioonivorm kahe iseseisva ettevõtte vahel, mille juures frantsiisiandja loovutab frantsiisivõtjale ettevõttestrateegia kindla toote või teenuse kasutamisõiguse kindlaks määratud tingimustel ja tasu eest b) ühise kaubamärgi kasutamine c) õigus 18. Kaubandusteooriad on: institutsionaalse ja funktsionaalse kaubanduse vajalikkust põhjendavad teooriad b) kaubandusettevõtete gravitatsiooni seadus c) institutsionaalse kaubanduse vajalikkust põhjendav teooria 19. Sobita kaubandusettevõtte turumajanduse põhimõtted käsumajanduse põhimõtetega, valides ripploendist sobiv vastusevariant: (plaani täitmise printsiip; eraomanduse printsiip; ??nõudeplaani printsiip??) a) ühiskonnastatuse printsiip b) omandiprintsiip c) autonoomia printsiip 20
ning väärtusi, mis juhivad osalejate tegevust ja muutuvad neile edaspidiste otsuste tegemisel siduvaks ja ühtlasi ka institusiooni taasloovaks. Ajaloolise institutsionalismi eripäraks on ajaloolisele järjepidevusele ja õppimisele rõhumine ehk rõhumine rajasõltuvusele, mis kinnitab, et varem eksisteerinud institutsioonilistel struktuuridel on mõju hilisematele formatsioonidele. (Kuuse 2010, 11) Ajaloolised institutsionalistid pööravad tähelepanu sellele, kuidas valitsussüsteemi institutsionaalse disaini kohta tehtud otsused mõjutavad tulevikus indiviidide otsustetegemist (Lowndes 2002). Mõned autorid aga eelistavad rajasõltuvust ajaloolisest institutsionalismist eristada, kuna nende arvamusel opereerib rajasõltuvus süsteemi mingil kindlal tasandil (näiteks riigi), ajalooline institutsionalism aga opereerib süsteemi üksuse (näiteks institutsiooni) tasapinnal (Schwartz, Herman 2004 viidatud Kuuse 2010, 26)
Mõiste (valijate) „lõhestuvus“ tähistab konkreetset konflikti tüüpi demokraatlikus poliitikas, mis on tulenenud sotsiaalsete struktuuride muundumisest ning mille on käivitanud ulatuslikud protsessid nagu näiteks riigi ühesehitamine, industrialiseerimine ja tõenäoliselt ka postindustrialiseerimise tagajärjed. (Simon Bornschier ). Bartolini ja Mair formuleerisid „lõhestuvuse“ kontseptsiooni“ eristades selle kolm komponenti: sotsiaalne struktuur, väärtused ja uskumused, institutsionaalse ja organisatsiooniline kord (Mariano TORCAL). Algselt struktureerimata sotsiaalset lõhestuvust hakkavad selle kontseptsiooni järgi poliitilised osalejad poliitilises sfääris korrastama. Bartolini-Mair 1990: 216-218). Kui Bartolini ja Mair nägid, et nii sotsiaalseid, kui poliitilisi lõhesid hakkasid postindustriaalses ühiskonnas korraldama organisatsioonilised ja institutsionaalsed jõud, siis Knutsen ja Scarbrough nägid asja teisiti. Nemad nägid, et lõhestuvuse osapooled annavad
Nende puuduste kõrvaldamiseks soovitatakse käsitleda majandusprotsesse, mille käigus kaubad jõuavad loodussfäärist kultuurisfääri, horisontaalselt (vt. joonis 9). Tootja Hulgimüüja Jaemüüja Tarbija Joonis 9. Horisontaalne turustusahel. Viimase kasuks räägib asjaolu, et nii võime koostada igale kaubale turustusahelaid, kusjuures reaalsele elule lähedasemad on hargnenud turustusahelad. 5. Institutsionaalse kaubanduse tasandid Institutsionaalse kaubanduse käsitlemisel saab eristada kolme tasandit (mikro-, meso- ja makrotasand), mis erinevad üksteisest objekti ja orientatsiooni poolest (vt. tabel 1). Tabel 1 Kaubanduse teoreetilise käsitluse tasandid, objektid ja orientatsioon Tasand Objekt Orientatsioon
POSTKOMMUNISTLIK KUNST POSTMODERNISTLIKUS OLUKORRAS Referaat Õppeaines: Kunstiõpetus Klass: 11 Õpilane: Juhendaja: Keila 2005 Täpselt nii nagu kogu meie ühiskond, elab ka kunst läbi küllaltki unikaalset ajaloolist hetke, kus vanad paradigmad kaovad, uued aga pole veel formeerunud. See kehtib mitte ainult kunsti enda, vaid ka tema institutsionaalse ja materiaalse baasi kohta. Siin võib leida palju analoogiaid Moskva, Baltikumi ja Ida- ning Kesk Euroopa maade situatsiooni vahel. Teiselt poolt on ka erinevusi, mis on tingitud ajaloolisest taustast, traditsioonidest ja erinevate maade erinevast staatusest kommunistliku impeeriumi raames. Seepärast alustaksin ajaloost. Kui 1950ndate aastate keskel algas nn sotsialistliku realismi doktriini mõranemine, sõltus liberaliseerimisprotsess just sellestsamast ajaloolisest taustast
ülekaaluka rahvastikuosa, kelle keskmine sissetulek on tunduvalt allpool maa üldiselt madalat keskmist ja väga kõrge sissetulekuga väikesearvulise ladviku vahel. Majandusteadus on alati otsinud vastust küsimusele: mis määrab riigi majanduskasvu ja heaolu. Praegu sõnastatakse sellele vastus üsna lihtsalt: inimkapital ja institutsioonide kvaliteet. Inimkapitali käsitlemise alus on ÜRO mõõdetav inimarengu indeks ja selle komponendid. Institutsionaalse kvaliteedi puhul tuginetakse majandusvabaduse hinnangutele. Alates 1990. aastast annab ÜRO välja globaalset inimarengu aruannet, mis sisaldab ka inimarengu indekseid maailma riikide kohta. Inimarengu indeks on ühendnäitaja, mis sünteesib numbrilisel skaalal inimarengu kolme aspekti: - tervist, mida iseloomustab keskmine oodatav eluiga sünnimomendil; - haridust, mida iseloomustatakse kirjaoskajate osatähtsuse ja koolikohustuse järgimise alusel;
Detsent -: Valitsemisalade erinev struktuuriline ülesehitus. Keeruline on mitmeid valdkondi haaravate või ebaselge kuuluvusega probleemide lahendamine. 1991-96: olid Eestis radikaalsed majanduslikud ja poliitilised muutused (muudatused avaliku halduse struktuuris). 89-90 pandi alus praegusele haldussüsteemile. Haldussüsti ühtlustamine ja koondamine. 90-2004: EL liitumisega ettevalmistav periood haldussüsti areng ja võimekus olid kesksed küsimused. Avaliku halduse institutsionaalse ülesehituse üldine ümberkorraldamine ja uute organisatsioonide loomiseks. 2004-11: EL ja NATO täisliige. Riigi sissetulekude vähenemisega seotud küsimused; kokkuhoimeetmed. Ministeeriumite vastutuspõhimõttest lähtuv halduskultuur. Avaliku halduse reformi strateegiad: 1)Eesmärk oli luua tõhus kodanikule orienteeritud avalik teenistus (keskvalitsuse pädevuse tõstmine; tõhus ja eesmärgile suunatud toimemehhanismid sh parem koordineerimine
suremus, eeldatav eluiga, töö- ja pensioniealiste suhe jne.) on paremad (Fakin, 1997). Valitsuse majanduspoliitilist tegevust on analüüsitud mitmete erinevate indikaatorite abil. Nii näiteks on Kaufmann, Kraay ja Zoido-Lobaton välja töötanud kuus erinevat indikaatorit. Nimetatud autorite uurimus näitas positiivset seost indikaatorite väärtuse ja per capita tulu vahel. (Kaufmann, 1999). B. Wederi institutsionaalse kvaliteedi indeks võtab aluseks eelpoolnimetatud autorite kuuest indikaatorist viis, mis arvestavad demokraatiat, valitsussektori efektiivsust, regulatsioone, seadusi ja korruptsiooni (vt. joon. 1)1. Nii antud indeksi kui ka tema koostisse kuuluvate indikaatorite väärtust hindas B. Weder vahemikus 25 kuni +25. Arenenud riikides on antud indeksi keskmine väärtus 12,6. Eesti vastav indeks on 5,8 ja Eesti valitsuse efektiivsuse indikaator on 2,6 (WEO, 2000). Valitsuse
parteisüsteeme. Maurice Duverger on öelnud, et lihthäälteenamuse ja ühemandaadiliste ringkondadega valimis- süsteem soosib kaheparteisüsteemi teket, sest tekib n-ö mehhaaniline efekt, et kolmas ja neljas jne parteid saavad valimistel vähem kohti kui hääli; ning sest tekib psühholoogiline efekt, kus valijad ei taha oma häält raisata ning hääletavad pigem tugevamate parteide kandidaatide poolt, et olla hiljem võitjad. Institutsionaalse lähenemise puhul on teguriteks näiteks presidentaalne riigikord, kus valitakse üks isik, mistõttu peavad parteid tegema omavahel koostööd ja seda eelkõige suurtes riikides. Tihti on üheks teguriks ka valimiskünnis, mille peab ületama, et üldse parlamenti pääseda. Riigipoolsed toetused põhjustavad kartellistumise, kus võistuslikkus parteide vahel väheneb, ent suureneb parteisiseselt. See aga omakorda soodustab äärmusparteide teket.
Ühendada neid koostöös. Luua söe- ja terasealane vastastikune sõltuvus, et üks riik ei saaks enam oma relvajõude mobiliseerida teiste teadmata. Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides. Institutsioonid: Ülemamet, Ministrite Nõukogu, Euroopa Assamblee, Euroopa Kohus. 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamisleping. Eesmärgiks ühisturu loomine, majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse, institutsionaalse struktuuri loomine. Institutsioonid: Euroopa Komisjon, Ministrite Nõukogu, Parlamentaarne Assablee, Euroopa Kohus, Euroopa Investeerimispank, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Kontrollikoda. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping. Eesmärgiks koordineerida aatomienergia ühist rahumeelset kasutamist liikmesriikides ja suurendada selle osakaalu. Rahu tagamine 1960 EFTA e Euroopa Vabakaubanduspiirkonna konventsioon. Eemärgiks on heaolu
Hinnatakse ka eelduste ja riskide realiseerumist ja mõju projekti tulemustele. Mõju kriteeriumi all hinnatakse projekti mõju laiemale keskkonnale ning selle panust üldiste eesmärkide saavutamisele. Jätkusuutlikkusena hinnatakse projektist sündinud kasu kestvust, analüüsitakse erinevaid aspekte nagu projekti sotsiaal-kultuuriline ja tehnoloogiline jätkusuutlikkus, keskkonnasäästlikkus ja institutsionaalse võimekuse kasv. Hindamise peamised etapid on: üldiste ja otseste eesmärkide tuvastamine; saavutamise indikaatorite kindlaksmääramine; projekti toimumisest sõltumatute mõjude kindlaksmääramine ning projekti enese "puhaskasu" väljaarvestamine; hindamiskriteeriumide alusel projekti "puhaskasu" võrdlus tegeliku kasuga. 96
jaotamine, tootjalt tarbijani liikumise protsess ning selle käigus kujunevate ostu- müügi-vahetussuhete süsteem. Kaubandus peab aitama ruumiliste, ajaliste, kvalitatiivsete, kvantitatiivsete pingete kõrvaldamist tootmise ja tarbimise vahel. 5. Kuidas ja mille kaudu saab tõlgendada kaubanduse vormi ? Kaubanduse vormi iseloomustavad kaubandusettevõtted, nende arv ja struktuur. Kaubanduse vormi on võimalik lahti seletada institutsionaalse kaubanduse mõiste kaudu. 6. Milleks on kaubandusinstitutsioonid vajalikud? a. Kaubandus institutsionaalses mõttes hõlmab ainult neid majandusüksusi, mille põhitegevuseks on kaubandus funktsinaalses mõttes, s.t ettevõtted, kes ostavad ja müüvad vähest viimistlust või hooldust vajavaid kaupu b. institutsionalne kaubandus on seega tegevuse kandja, kusjuures selleks saavad
Kasutatud allikad Avatud Eesti Fond (2007): Sotsiaalne kapital muutuvas maailmas. XI Avatud Ühiskonna Foorum. Tallinn: Avatud Eesti Fond. Alla laaditud 15.03.17 https://oef.org.ee/_repository/Document/aef%20sotsiaalne%20kapital%20muutuvas %20maailmas%20indd.pdf Bugarszki, Z., Leppik, L., Kriisk, K., Medar, M., Saia K., Tabur, H., Tulva T., Wu, J. (2015). Kogukonnapõhine toetus üksi elavate eakate toimetuleku tagamiseks ja institutsionaalse hoolduse ennetamiseks. Uuringuraport. Tallinn. Alla laaditud 15.03.2017 https://www.researchgate.net/publication/309396044_Kogukonnapohine_toetus_uksi_elavate _eakate_toimetuleku_tagamiseks_ja_institutsionaalse_hoolduse_ennetamiseks Eesti Külaliikumine Kodukant. (s.a.) Kogukonnateenused külas. Trükis. Alla laaditud 15.03.17 https://kodukant.kovtp.ee/documents/1727611/3730742/Voldik+- +Kogukonnateenused+k%C3%BClas
Siiski selgub, et erinevused haridustasemeti on riigiti erinevad. Haridustaseme mõju töötusriskile on sarnane Eestis, Iirimaal ja Soomes. Kui Eesti ja Iirimaa puhul on tegemist suhteliselt sarnase institutionaalse kontekstiga, siis Soome peaks neist oluliselt erinema. Küllaltki sarnane on haridustaseme mõju Saksamaal ja Ungaris, kus vad põhiharidusega piirdunutel on tööturult väljatõrjumise risk suur. Ungari puhul on viidatud selle riigi institutsionaalse raamistiku mõningasele sarnasusele Saksamaa omaga. Viimase kümne aasta jooksul on kutsehariduse osatähtsus keskhariduse struktuuris Ungaris küll oluliselt vähenenud, kuid sellegipoolest on riigi haridussüsteem pigem lähedane Saksamaa omale. Itaalias erineb töötuse tõenäosus haridustasemeti kõige vähem. See järeldus on kooskõlas varasemate uuringutulemustega, mis noorte puhul on näidanud, et Lõuna-Euroopa riikides on haridustaseme mõju töötusele suhteliselt nõrk. 4
toimetulekuvõimet. Kaitstud töö- erivajadusega inimestele töö ja eneseteostuse pakkumine väljaspool avatud tööturgu Toetatud töö- iseseisvalt elava või toetatud elamise teenust kasutava inimese töötamine tavapärases töösuhtes; riigieelarvest makstakse toetust tööandjale või teenust osutavale organisatsioonile, mis kindlustab vajaliku juhendamise. Asendushooldus- vanemliku hoolitsuseta jäänud lapse eest hoolitsemiseks kohandatav institutsionaalse või avahoolduse vorm. Perekonnas hooldamine- isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. (Sotsiaalhoolekande seadus) Elamine kogukonnas- ühise leibkonnana elavad koos vähemalt üks tegevusjuhendaja ja neli klienti, töö-, igapäeva- ja koduse elu korraldamine ühistegevuses, ühine majapidamine ja majandamine. Laste õiguste konventsioon- Konventsiooni on kirja pandud rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, mis
parandama kunstimaailma fenomeni. Täpsemini läbitöötatud positsioon avaldub “The Transfiguration of the Commonplace”(1981) kirjutises. Kunstiajalugu ja kunstiteooria aitavad kaasa eksperimentaalsete objektide omadustele. Nähes sarnasusi Danto fookusele kunstimaailma praktika ja oma isikliku vaatepunkti vahel, kus kunstnikud, kriitikud ja kuraatorid deklareerivad, milliseid objekte tuleks võtta kui kunstiteoseid, koostas George Dickie institutsionaalse kunstiteooria. Siin aga erinevad Danto ja Dickie vaated. Näiteks võtmeidee Danto, kuid mitte Dickie kirjutises on mõte, et kunst kehastab selgesti tähendust, või vähemalt kehastab küsitavust olles seotud varasema kunstiajaloo käiguga. Objektidel, mis on kunstiteosed ja objektidel, mis seda ei ole, oskame vahet teha sellepärast, et me teame, kuidas korrektselt kasutada sõna “kunst” või fraasi “kunstiteos”.
kasvatusprotsessi perekonnas ja koolis. -Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuses, millel on oluline roll täiskasvanupoolsel juhtimisel. Pestalozzi nõudis ühtsust ja seostatust eelkooliealiste ja kooliealiste laste kasvatamises ja õpetamises. Ta töötas välja eelkoolipedagoogika didaktilised alused. Iga kirjaoskaja ema võib ja peab oma last õigesti kasvatama ja õpetama. ,,Lienhard ja Gertrudd" Friedrich Fröbel (1782-1852) -Institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. -Asutas esimese eelkooliasutuse, mille nimi oli ,,lasteaed" ja töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. -Pedagoogilist tegevust mõjutas nii isiklik elukäik, looduse- ja geomeetriaõpinguid, kokkupuude Pestalozzi tegevusega. -Tema maailma aluseks oli kristlik maailmapilt, looduse tähenduslikkus ja humanism. -Neli pedagoogika põhiprintsiipi Täiuslikkuse printsiip Isetegemine Mäng
korratud segadust. Toimub panteoni loomine see tähendab jumala kujutuse fikseerimine. Kreeka arenes rüütlikultuuri suunas. Kreeka kontseptsioonide ülevõtmine ja mõju Roomas ei muutnud religiooni rahvuslikku iseloomu, Kreeka jumalad säilitasid esteetilise tähtsuse, Rooma traditsioon püsis puutumatuna. Rooma religioon on seotud kultusvormelitega. Liviuse historiograafia tunnistab Roomlaste iseärasust, et erinevalt juudi pragmaatikast seisab neil iga institutsionaalse uuenduse puhul keskpunktis selle sakraal- ja riigiõigusliku korrektsuse tõlgendamine. Jumalakujutlused seovad end paralleelselt jumaluste külge. Huvi ei paku ei jumalad ega deemonid sest nad on tingitud rahva majanduskorrast ja ajaloolisest saatusest. Mängus võis olla majanduslikult tähtsad loodusobjektid või orgaanilised sündmused. Teatud korduvate sündmuste majandusliku kaotuse tõttu saavutas mõni jumal Pantenonil keskse koha ,näiteks taevajumal.
strateegia ja taktika kujundamine, poliitika teostumise järelvalve, ressursside kasutuse jälgimine ja korraldus. Otsused ja tegevused, võimalik tagasisisde Rahvusvaheline suhtlus Riigid tunnustavad teineteist, abistava doma kodanikke välismaal, riigipeade vastastikused külastused,läbirääkimised. Riigipeast välisministeeriumi juhtrolli ja tänase laiema institutsionaalse välissuhtluseni. Vahetatakse esindajaid-suursaadikud. Teised tavalised esindajad:konsulid, asjurid. Suhtlus järgib diplomaatilist protokolli. Rikkumise korral järkjärgulised sanktsioonid. RIIKIDEVAHELISED VAIDLUSED Tüliga riikide vahel on tegemist siis kui riikide vahel on lahkarvamusi faktis, õiguslikus v poliitilises küsimuses.On tegemist huvide vastuoluga. Ühe riigi õigustatud nõue lükatakse teise riigi poolt tagasi v kaheldakse õigustatuses.
Milles poolest erineb orgaaniline solidaarsust mehaanilisest? - millised on need sidemed, mis ühendavad inimesi? mehhaaniline solidaarsus põhines inimeste sarnasusele, orgaaniline nende erinevusele. Milles seisnevad Karl Marxi sotsioloogilised põhiideed? - (kaasaegse konfliktiteoreetilise suuna rajaja); Tähtteos "Kapital"; Arengu alus konflikt (klassikonflikt); Indiviidi edukus sõltub ühiskonna sotsiaalsest organisatsioonist; institutsionaalse keskkonna arengust ja olemusest Mida tähendab sotsiaalne võõrandumine? - Inimese tööjõust saab kaup (ostu ja müügi objekt) => ta võõrandub tööst, töö tulemuisest, teistest inimestest ja ka inimloomusest (kuna töö on inimloomuse osa) Mida tähendab tootmise viis? - tootmise viis tingib sotsiaalse, poliitilise ja vaimse elu protsessi üldse. Mitte inimeste teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi, nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse..."
Info objekti valmimisest ei pruugi õigeaegselt huvilisteni jõuda ja seetõttu võib projekti mõju avalduda alles paari aasta pärast. Seega ei ole sellise projekti mõju hindamine kohe peale projekti lõppu võimalik ega ka mõistlik. Jätkusuutlikkuse hindamisel püütakse analüüsida projektist sündinud kasu kestvust. Vaadeldakse projekti erinevaid aspekte sotsiaal-kultuurilisest ja tehnoloogilisest jätkusuutlikkusest kuni keskkonnasäästlikkuse ja institutsionaalse võimekuse kasvuni. Jätkusuutlikkuse hindamisel tuleb vaadelda nii otsest kui kaudset jätkusuutlikust. Tähele tuleks panna seda, et kõik projektid ei pea ega saagi olla otseselt jätkusuutlikud ja nende puhul saab rääkida ainult kaudsest jätkusuutlikkusest. Projekti päevik Selleks, et projektile oleks selle lõppedes lihtsam anda järelhinnangut, oleks väga soovitav, et projekti juht peaks projekti jooksul nn “projekti päevikut”
Millistel motiividel on kunsti defineeritud? Metafüüsiline: kunsti koht maailmapildis Heuristiline: intellektuaalne väljakutse Episteemiline: kunsti tuvastamine Evalveeriv: hindamisstandardi leidmine Selgitage antiessentsialismi põhiteese. Kunst jm esteetika defineerimine ei ole võimalik ega mõttekas. Kuidas kritiseerida antiessentsialismi? "kunst" tavakasutus ja kunstiteoste klass Visuaalselt eristamatute paaride argument Duchampi galerii etteheide Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhisisu. Kunsti saab defineerida. Põhimõisted artefakt, hindamisele kandideerimine, kunstimaailm, liigitav tähendus. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Formaalne ja mitte-formaalne nn "Wollheimi dilemma" Kas kunst on olemuslikult institutsionaalne? Selgitage esteetilise kunstiteooria põhimõisteid. Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe "esteetilisega."
(Roosileht, lk 264). Riigi ja abivajajate suhete arengulugu jagatakse Euroopas traditsiooniliselt kolme etappi. Esimest iseloomustab isiklik heategevus annetamise vormis, teises asub riik tõkestama kerjamist ning võitlema vaesuse vastu ning kolmandas saab märksõnaks ühiskonna kohustused oma liikmete ees (Roosileht, lk 265). Ühiskondlikel alustel hoolekanne on olemuselt heategevuse üks väljendusvorme. Selle juured ulatuvad kaugesse minevikku. Euroopas omandas see kindlama institutsionaalse vormi antiikses Kreekas ja Roomas. Laiema ulatuse ja suurema tähelepanu sai hoolekanne lääne tsivilisatsioonis pärast selle sidumist religiooniga. Kristliku kiriku vaated sotsiaalhoolekande teostamisel on toetunud Matheuse evangeeliumi 25. peatukki salmidele. Igavene elu, see, mida kristlus uskujale lubab, seondub otseselt ligimese eluliste vajaduste eest hoolitsemisega. Kristlase religioosseks kohuseks peeti näljaste
Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus (ka koguna v isikuna tegutsev), millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused).Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ on iseloomulik ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel: 1) institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta iseseisev (haldusorganisatsiooniline mõõde). 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Kuid see pädevus ei ole tema enda oma, vaid nn. võõras pädevus, sest ta kasutab oma kandja pädevust. Et mõista organi õiguslikku seisundit, tema funktsioneerimise võimalust, tuleb organist eraldada organi käsutaja.
Praktiliselt jõuame muidugi sealgi kohe küsimuse juurde, kust tulevad omakorda need reeglid, mis peavad tagama, et poliitikud oma tööd korralikult teeks. · Siinses osas keskendume siiski küsimusele, kuidas peaks institutsioone juhtima stabiilsuse ja muutlikkuse (paindlikkuse) dimensioonis. Kohe alguses tuleb öelda, et stabiilsust ja muutlikkust ei tasu vaadelda vastandlike alternatiividena. Tegemist on ikka rohkem või vähem tüüpi valikutega. · Institutsionaalse arengu teadlik suunamine: · Seega tõusetub institutsioonide sihipärase ja otstarbeka kujundamise ülesanne. Selle sisuks on institutsionaalse arengu teadlik suunamine arvestades asjaosaliste ühiskonnaliikmete huvidega. Ning tähtis pole seejuures niivõrd õigluse kriteerium, kuivõrd koostöökasude realiseerimine. · Sihipärane kujundamine on võimalik seetõttu, et see ülesanne on antud esindajate (agentide) kätte. Et aga
uues kontekstis, on üks põhiküsimusi meie arusaamas õppimisest ja arengust. Pole olemas neutraalset konteksti. Igasugune toiming ja igasugune kommunikatsioon on situatiivne ning seda tuleb mõista suhtelisena selles tegevussüsteemis, kuhu ta kuulub. Oskus tegutseda tegevussüsteemi raames tähendab, et ollakse tuttavad eriomasele eesmärgile oluliste ja tootlike struktureeritavate ressurssidega ning võimelised neid kasutama. Koolis nimetatakse edukaks õppimiseks institutsionaalse kommunikatsiooni erivormi valdamist. Struktuurilised ressursid on oluline osa teadmiste omandamisest, mis seisneb selles, et õppida ,,nägema" praktikas otsustavat ning tegutseda sellele vastavalt. Sotsioloogiline perspektiiv tähendab püüet integreerida indiviid sotsiaalsetesse praktikatesse, lähtudes seisukohast, et inimesed toimivad tegevussüsteemi raames intellektuaalsete ja füüsiliste tööriistade abil. Niisiis on sotsiokultuuriline kontekst kaasatud olulise komponendina inimese
asemel professionaalsed kasupered. Rootsis pole ühtegi lastekodu! Peredele makstakse selle eest nagu iga teisegi töö eest. (Pealinn, 27.09.2010). Ameerika Ühendriikide kohta on Andres Siplane oma bakalaureuse töös toonud välja järgmised andmed: 74,5% kasupered; 2,7% lõpetamata lapsendamised; 16,4% grupikodud ja lastekodud; 0,5% iseseisev elamine, 5,9% muu. (Siplane, 1999) Kasupere- ja institutsionaalse hoolduse proportsioonid Euroopa Liidus erinevad järgmiselt: Kreekas, Portugalis ja Hispaanias paigutatakse suur enamus lapsi kasuperede asemel lastekodudesse. Belgias, Itaalias ja Saksamaal elab kasuperedes pisut vähem lapsi kui institutsionaalsel hooldusel. Taanis, Prantsusmaal ja Hollandis paigutatakse pooled vanemliku hoolitsuseta jäänud lastest kasuperedesse (Siplane, 1999). Kokkuvõte Minu arust annab Eestis tunda veel Nõukogudeaeg, mil paigutati vanemliku hoolitsuseta
Mõiste, mis tuli küberneetikast- tagasiside. Inimeste tegevus sõltub küberneetika kvaliteedist. Geeniteadus on olnud raamatud,mis räägivad sellest, et on olemas info edasi andmine, mõju mehns. Kultuuis on ka võimalik, et info tükikesed levivad valesti. Nagu viirus. Kommunikatsiooni institutsioonide areng *Kommunikatsiooniprotsessi jätkumist tagavad kindlad rollid, vahendid, reeglid ja ressusid, mis moodustavad ühiskonnas kommunikatsiooni e teabelevi korralduse ehk institutsionaalse vomi. Kõige vanem ühiskondlik komm institutsioon. :samaanid. Ühendaja, kommunikaator. Kelle vahel on jaotunud see roll,mis ennem oli ainult nende käes: neid on palju nt- preestrid, paavstid, riigipead, eksperdid, õppejõud, ajakirjanikud missugune on põhiline kommunikatsioon? Verbaalne. in. räägivad või laulavad koos. Inimesed on reaalselt koos. Kuidas algselt anti teata paljudele olulisest sündmusest: suits, kella löömine jms.
· kinnitab juhatuse poolt esitatud Finantsinspektsiooni Juhatus · Juhib ja korraldab finantsinspektsiooni tegevust · Koosneb neljast liikmest · Nimetab ja kutsub tagasi nõukogu · Juhatusse kuulub Raul Malmstein (esimees) Kilvar Kessler Andres Kurgpõld Kaido Tropp Raul Malmsteini vastutab · Strateegia kujundamise · Üldjuhtimise ja juhatuse töö korraldamise · Kogu järelevalvetegevuse koordineerimise ja tõhusa toimimise · Institutsionaalse arengu ja siseriikliku koostöö koordineerimise · Töötajate koolituse korralduse · Välis- ja avaliku suhtluse ning väliskoostöö siseauditi korraldamise · Sisekommunikatsiooni toimimise eest Teiste liikmete vastutab · Kilvar Kessler vastutab finantsinspektsiooni turujärelvalve ja õigusosakonna toimimise ning arengu eest · Andres Kurgpõld vastutab finants´inspektsiooni kapitalijärelevalve valdkonna toimimise ja arengu eest
vastutaks demokraatlikult valitud kogude eest” (Allisson, 1979 viidatud Sorensen 2002, 263). Lähtuvalt eesmärkide püstitamisest on neid avalikus sektoris harva võimalik täpselt sõnastada, mis on kindlasti eespool mainitud umbusaldamise üheks allikaks. Isikud, kes igapäevaselt süsteemis viibivad, peavad algatama ja on ka ainukesed, kes efektiivselt on võimelised eesmärke hindama ning läbi selle ka sihti silmas pidades eesmärke objektiivselt lahti mõtestama. (Sorensen 2002, 264) Institutsionaalse legitiimsuse1 kriteeriumit silmad pidades võib järeldada, et “Organisatsioonid on efektiivsed juhul, kui organisatsioonivälised hindajad peavad nende institutsionaalset raamistikku ja otsusetegemiste protseduuri sobivaks.“ (Sorensen 2002, 265) Väga tihti on riigiasutuste juhtpositsioonidele paigutatud isikud, kes on süsteemi poolt ametikohale “sobivad”, kuid professionalsust nende töövõtetes või eesmärkide seadmises ei väljendu. See koormab
Üldlevinud on liigitus materiaalse ja formaalse tähenduse alusel, kusjuures ülejäänud ülal-toodud rooma õigusteadlaste nelikliigituse alused on nendega hõlmatud.Materiaalne tähendus hõlmab ühiskondlikke suhteid, mille õigusliku reguleerimise vajadus ilmneb üldise huvi tõttu nende suhete sotsiaalse, majandusliku, poliitilise, eetilise või muu aspekti vastu. Formaalne tähendus hõlmab põhiliselt õigusloome protseduuri ja institutsionaalse pädevuse nõude järgimist. Materiaalsed ja formaalsed allikad kannavad olulist osa õiguse allikate sensu largo tähenduse mahust. Seadus formaalses tähenduses · Seadusandliku organi poolt (Riigikogu poolt või rahvahääletusel) seadusena vastu võetud · Võib sisaldada norme või üksikjuhtumi otsustust või mõlemat Materiaalses tähenduses · Akt, mis sisaldab õigusnorme (mistahes õigustloov akt) · Andja ei pea olema parlament
neid. Pangad andsid deposiitide alusel oma klientidele laene ja korraldasid võlakirjaemissioone ja aktsiaemissioone oma korporatiivsetele klientidele. Pangad olid seega rahavoogude keskpunktis. 33'aasta Glass-Steagall seadusega lahutati ka investeerimispangandus ja jaepangandus. Kuna Suure Depressiooni ajal kukkus suur osa pangandusest kokku, pangad olid siiski omanud oma klientide aktsiaid suures osas. Sellel sammul oli oluline mõju hilisema USA majandusmudeli institutsionaalse korraldatuse kujunemisele ja finantsturgude kesksuse kujunemisele. USA majanduspoliitika on alates 30ndatest püüdnud hoida finantsvõimu eraldi tööstusettevõtetest, vältimaks majandusraskuste korral majanduse üldist kollapsit. See soodustas investeerimispanganduse arengut ja sealset konkurentsi. See on olnud aluseks ka riskijuhtimise arengule, kuna kapitaliturgude suur osakaal on loonud tururiskid, mida on vaja olnud juhtida
taastamisele nende teemade abil, mis jälgivad 1990. aastate kunsti taustu ja eesmärke. Tegelike ja kultiveeritud kriiside mõiste on üheks võimalikuks traagelniidiks selle kirju kümnendi kokkuvõtmisel. Sõna "kriis" tuleneb kreeka keelest ning tähendab eemaldumist, muutumist, liikumist, katkestust ja nihet. Mõistagi võib rääkida kriisist kogu Ida-Euroopa 1990. aastate kunstis kõige otsesemal, metaforiseerimata kujul ning seda kunstielu institutsionaalse raamistiku ja rahastamissüsteemi tasandil (koos klassikalisse kriisimõistesse kuuluva soki, reaktsiooni ja läbitöötamise perioodiga). Kuni programmiliselt uuenduslikule kunstile orienteeritud Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ning laiemapõhjalise finantseerija, Eesti Kultuurkapitali 3 loomiseni vastavalt 1993. ja 1995. aastal kehtis tõeline üleminekuaeg, kriisidünaamika sokiperiood.
Nt peldikupott vetsus on praktiline, laua ei taha X-i, ei taha sa seda ainult oma rumaluse tõttu, tegelikult peaksid sa tahtma midagi peale tõstetuna võib olla kunst. Kas definitsioon väistab loomingulisuse? Peter Lamarque: muud. Nt. pead sa koolis käima, sind sunnitakse vabaks, aga sundi võiks pidada vabaduse kunstidefinitsioonil saab olla hoopis ergutav mõju. vastandiks. 4.Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 3.Selgitage MacCallumi etteheidet negatiivse ja positiivse vabaduse eristamisele. 1.Artefakt inimese poolt tehtud objekt. Kaks viisi: 1)Tegemise kaudu: Skulptor võtab MacCallum arvas, et väita, nagu oleks tegu pelgalt kahe vabaduse liigiga, on eksitav. Kogu loodusliku materjali (savi jms ) ja valmistab sellest skulptuuri artefakt par excellence. vabaduse diskussiooni saab selgitada ühte tüüpi vabaduse kolme aspekti kaudu
Duchamp aga näitas, et seda erinevust silmaga ei näe. Danto kirjutab, et kunsti nägemine pole võimalik silmaga ja selleks on muid teadmisi vaja. Järeldus on et isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult. 4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Kennicki näites tuvastab isik kunstiteosed ainult juhuslikult, sest erinevust puhtalt silmaga ei näe ning kunsti nägemine nõuab rohkemat kui silm. 5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. Artefakt inimese poolt tehtud objekt. Tegemise kaudu(võetakse looduslik materjal ja tehakse sellest kuju) või omistamise kaudu(leitud objekt looduses, mida esitletakse kunstina). Hindamisele kandideerimine teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks(hindamiseks esitatakse artefakti teatav tahk; omadused ei pruugi olla esteetilised; kandidaadistaatuse omistamine ei ole ainult esitamine, sest kätkeb autoriteeti.
Et mitte siiski väita, et indiviidil puudub üleüldse eneseväljendus võimalus, siis leidis Durkheim, et on oluline teha vahet sotsiaalsete ja individuaalsete faktide (enesekohased privaatsed tegevused nagu nt magamine, söömine, arutlemine jne) vahel, esimese uurimisele keskenduks sotsioloogia. Durkheimi järgi on analüüsi aluseks ühiskondade uuritavad jooned: - faktid, mis on seotud ühiskonna populatsiooni suuruse ja üldise tiheduse ning sotsiaalse ja institutsionaalse struktuuri keerukusega; - faktid, mis on seotud indiviidide asustustihedusega ja läbikäimise intensiivsuse ning iseloomuga. Neid fakte iseloomustas ta terminiga dünaamiline tihedus (dynamic dencity) ja kogumite kontsentratsiooni (concentration of aggregates) määr e populatsiooni suurus ja tingimused, milledes indiviidide grupid majanduslikult, sotsiaalselt ja poliitilised ühiskonnas tegutsevad. Dünaamiline tihedus pidi näitama sotsiaalse elu intensiivsuse
Eelkoolipedagoogika (Laasner) 25.Oktoobriks küsimustele vastused KUJUNEMISELUGU http://epajalugu.edicypages.com/tooted - Millised olid F. Fröbeli tegevuse peamised tulemused koolieelses kasvatuses (EPAM-i materjalide ja video alusel)? F. Fröbel – institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2)liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik.
Euroopale on õige. Hetkel on kõige olulisemaks Euroopa Liidu ees seisvaks küsimuseks kokkuleppe saavutamine reformilepingu sisu osas. Jõustumise järel kujuneb see leping Euroopa Liidu raamistikuks järgnevate aastate jooksul. Uus leping lisab kehtivatele lepingutele suurema osa varem põhiseaduse lepinguga kokku lepitud muudatustest. Leping annab meile 27 ja enama liikmesriigiga toimimiseks vajaliku institutsionaalse struktuuri selle jõustumise järel peaks pikaks ajaks lõppema debatid ELi sisemise töökorralduse või edasise laienemise võimatuse üle ja me saame keskenduda tegelikele probleemidele nagu energeetika, kliimamuutused, majanduse areng jne. Reformileping pole ainult vormilt erinev põhiseaduse lepingust. Eesti jaoks on väga positiivne, et selles on aja vaimule vastavalt käsitletud ka uusi teemasid. Iseäranis oluline on
3.Seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. 2) Visuaalselt eristamatud paarid Isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult – “pime kana leiab ka tera” 4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma. 5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 1.Artefakt- inimese poolt tehtud objekt.Valmistamine või omistamine. 2.Hindamisele kandideerimine- Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. 3.Kunstimaailm- Isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. 4.Liigitav tähendus- Väita “see on kunst” liigitavas tähenduses, tähendab , et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on “hea” või “halb”. 6
eelnevate järjestikust läbimist _ Järjestikku läbitavad etapid on osa laiemast protsessist, mis teoreetiliselt võib olla nii areng kui ka taandareng Rostow' kasvustaadiumite teooria _ Viis kasvustaadiumit _ Traditsiooniline ehk turueelne ühiskond _ Vähearenenud ühiskond _ Äratõuke ehk kiirendusturu ühiskond _ Tootlike investeeringute osa rahvatulus vähemalt 10% _ Ühe või mitme olulise tööstusharu kiire kasv _ Vastava poliitilise, sotsiaalse ja institutsionaalse raamistiku olemasolu _ Varajane tarbimisühiskond _ Küps tarbimisühiskond 5 Harrod-Domari kasvumudel _ Majanduskasvuks on vaja, et rahvamajandus säästaks ja investeeriks teatud osa koguproduktist _ Majandus kasvab seda kiiremini, mida rohkem säästetakse ja investeeritakse _ Majanduskasvu üheks olulisemaks allikaks on seega rahvamajanduse säästumäära suurendamine Majanduskasv = rahvamajanduse säästumäär / kapitali tootlikkus 11
riigihaldusest. Haldusorgan H. Kelsen käsitleb organina kõrgema astme normi poolt määratud madalama astme normi loojat. Organ peab vastama teatud tingimustele: peab olema varustatud avaliku võimu volitusega ja omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid; peab olema organisatsiooniliselt iseseisev; tal peab olema teatud koht õigussüsteemis; tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud. Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel: 1) institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta isesisev asutus. 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Haldusorgani pädevus pädevus väjendab eelkõige haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ning kohustuste mahtu. Organite paljususe puhul on pädevuse reguleerimine, selle piiritlemine hädavajalik. Pädevuse liigid on: reaalpädevus; territoriaalpädevus; funktsionaalne pädevus;
dialektiliselt. On vajalik meeles pidada, et mingil ajaperioodil sobiv ja häid tulemusi andnud majanduspoliitika ei tarvitse olla otstarbekas mõni aeg hiljem. Kahtlemata vajab ka Eesti innovatsioonipoliitika pidevat täiendamist ja muutmist, tuleb hakata majanduses toimuvaid makroökonoomilisi protsesse senisest tunduvalt põhjalikumalt uurima. Eesti integratsioon erinevate piirkondadega määrab oluliselt nii majanduse arengu lähtetingimused kui ka innovaatilise tegevuse institutsionaalse struktuuri ning majanduslikud võimalused. Eesti areng sõltub suuresti Euroopa Liiduga integreerumise tempost ja suhetest Venemaaga. Kui Eestist ida poole jäävad mahukad turud korrastuvad ja nendes riikides jätkub demokraatlik areng, muutub Eesti vägagi atraktiivseks paigaks suurtele rahvusvahelistele kontsernidele. Just transiidimaa 11 positsioon oleks põhjuseks, miks Eestis loodaks nende firmade filiaalid. See looks
struktuurist ning kulutustest aktiivsetele ja passiivsetele tööturumeetmetele. Seega tuleks programmide puhul silmas pidada institutsioonide omavahelist sõltuvust ja seetõttu ei ole võimalik neid ka automaatselt ühest riigist teise kopeerida. Õppetunnid Eesti jaoks Olulisemad õppe- tunnid võiksid olla järgmised: Programm tuleb seostada laiemate poliitiliste eesmärkidega ning see kujuneb seda edukamaks, mida enam ta sobitub üldise institutsionaalse raamistikuga. Muidu võib selle mõju kujuneda lühiajaliseks. 7 Programm ei tohiks keskenduda ainult oskuste pakkumise poolele. Kindlasti tuleb arvestada ka nõudlust oskuste järele. Inimeste oskuste tõstmine ei pruugi nende jaoks kaasa tuua paremaid võimalusi tööturul, kui neid oskusi seal ei vajata ning majandus on orienteeritud pigem madala
(sh välismaal) või lõppladestamist, vastavalt selleks rajatud ladestuspaikades. Programmi areng algas 1991. aastal koostöös Taani Keskkonnakaitse Agentuuri (DEPA) ja PHARE toetusel. Esimene rakendusuuring "Ohtlike jäätmete käitlussüsteem Eestis" valmis 1994. aastal, mis sai kontseptuaalseks aluseks programmi rakendamisele Eestis. Sellele rakendusuuringule järgnesid mitmed tööd, mis määrasid ära programmi tehnilised vajadused, regionaalse ja institutsionaalse arengu suunad ning finantseerimise jaotuse programmis osalejate vahel. Tootjavastutus ja probleemtooted Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtooted on: 1) patareid ja akud 2) mootorsõidukid ja nende osad 3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad 4) rehvid
täiendavate regulatsioonide, riigihangete, eranõudluse subsideerimise ja muus vormis. Selliste poliitikate põhiideeks ja sihiks on innovatsioonile juhtiva turu (lead market) või vähemalt sellise turu tekkimise soodustamine. Seepärast peaksid nõudluspõhised innovatsioonipoliitikad võimaldama soodustada eluliselt oluliste ja samas jätkusuutlikke seoste tekkimist innovaatiliste lahendite ja nende potentsiaalsete turgude vahel. Ebapiisava institutsionaalse raamistiku ja väheste poliitikakogemuste puhul võivad seesugused abinõud aga hoopis kaasa aidata uute turutõrgete ja erainitsiatiivi väljatõrjumisefektide tekkele. Sellisel juhul ei tarvitse nad suuta tagada innovatsioonide või tootlikkuse taseme jätkusuutlikku kasvu. Halvimal juhul võib tulemuseks olla üksnes konjunktuurse ajutise huvi tekitamine teatud innovaatiliste tegevuste vastu, mis lakkab peatselt pärast vastava poliitikaabinõu lõpetamist. Teisisõnu, poliitikad
6.4 Eesto majanduspoliitika erisused • Madal (0 ja 20%) tulumaks • Ettevõtete reinvesteeritud tulu maksuvaba • Konverteeritav valuuta (nn.valuutakomitee süsteem) • Tasakaalus eelarve, madal välisvõlg • Siseriiklike põllumajandustoetuste puudumine • Rahvapensioni indekseerimine • Vanemahüvitise süsteem sündimuse tõstmiseks • Tasuta kõrgharidus 6.5 Eesti majanduspoliitika usaldusväärsus • Seadusandluse ja institutsionaalse infrastruktuuri kooskõla majandusarenguga • Seaduste jõustamise mehhanismid (sh. kohtusüsteemi efektiivsus) • Valitsusametnike võim, omavoli ja korruptsioon • Majanduskeskkonna stabiilsus, läbipaistvus ja etteennustatavus Rahvusvahelised hinnangud Eesti majanduspoliitikale • Heritage ja Fraser instituutide majandusvabaduste indeksid - kõrged • Konkurentsivõime – 30+ koht • ÜRO Inimarengu indeks – 30+ koht
); seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. Visuaalne eristamatute paaride argument. Danto. Nt peldikupott vetsus on praktiline, laua peale tõstetuna võib olla kunst. Kas definitsioon väistab loomingulisuse? Peter Lamarque: kunstidefinitsioonil saab olla hoopis ergutav mõju. 6. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Danto. Nt peldikupott vetsus on praktiline, laua peale tõstetuna võib olla kunst. 7. Selgitage institutsionaalse kunstidefinitsiooni põhisisu! · Institutsionaalne kunstiteooria: Georg Dickie, T. J. Diffey, Stephen Davies. Dickie astus vastu Witzi ja Kennicki väitele, et kunsti ei saa defineerida. Institutsionaalse kunsti definitsioon (1971) artefakt (inimese poolt tehtud objekt. Artefaktuaalsus saavutatakse kahel viisil: peamiselt lihtsalt tegemise kaudu. Skulptor võtab loodusliku materjali nt savi ja valmistab sellest skulptuuri. Teine viis: teooria varasemas versioonis väitis Dickie, et
10. lineaarsete astemete teooriad uurivad pikaajalisi muutusi majanduses Rostow kasvustaadiumite teooria viis majandusarengu staadiumit: 1) traditsiooniline ehk turueelne ühiskond (arengumaad) 2) vähearenenud ühiskond 3) äratõuke ehk kiirendusturu ühiskond (peavad olema täidetud kolm tingimust: tootlike investeeringute osa rahvatulus vähemalt 10%, ühe või mitme olulise tööstusharu kasv, vastava poliitilise, sotsiaalse ja institutsionaalse raamistiku olemasolu) 4) varajane tarbimisühiskond 5) küps tarbimisühiskond Harrod-Domari kasvumudel Majanduskasvu lihtsustatud mudel: Y/Y=s/k Majanduskasv = rahvamajanduse säästumäär/kapitali tootlikkus Selleks et kasvada peab rahvamajandus säästma ja investeerima teatud osa koguproduktist, mis rohkem säästetakse ja investeeritakse, seda kiiremini kasvab majandus. Majanduskasvu üheks olulisemaks allikaks on seega rahvamajanduse säästumäära suurendamine. 11
annaabi.ee 
