Me oleme euroopa liidu liikmed, mida on see meile andnud (0)

Alates 1. maist 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu täieõiguslik liikmesriik. Euroopa Liidu liikmelisus on avanud Eesti kodanikele palju uusi võimalusi ning aidanud oluliselt kaasa kogu riigi majanduslikule arengule. Avalikkuse toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu on kõrge. Koos ülejäänud liikmesriikidega kujundab Eesti Euroopa Liidu poliitikat ning osaleb liidu õigusaktide väljatöötamisel. Osalemine Euroopa Liidu tuleviku kujundamises on muutunud valitsuse ministrite ja ametnike igapäevatöö lahutamatuks osaks.
Kõik Riigikogu liikmed puutuvad pidevalt kokku Eesti seisukohtade kujundamisega Euroopa Liidu algatuste suhtes või seaduseelnõude menetlemisega, mille aluseks on Euroopa tasemel vastu võetud reeglid. Euroopa Liidu edasiarendamine koostöös teiste liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonidega on Eesti välispoliitika absoluutses keskmes.
Veelgi enam, järjest rohkem saab selgeks, et Euroopa Liit on midagi enamat kui pelgalt välispoliitika, kui lihtsalt osalus ühes rahvusvahelises organisatsioonis. See on kui ühe pere liikmeks olemine. See on täiendav tase meie riigisisesele otsusetegemisele. See on järjest enam meie rahva identiteedi ja tulevikunägemuse lahutamatu osa.
Euroopa Liit on meie ühine projekt ja edu nimel oleme töötanud koos 26 ülejäänud liikmesriigi ja Euroopa Liidu institutsioonidega. Eesti on omandanud Euroopa-meelse ja konstruktiivse liikmesriigi maine.
Eesti suuremate saavutuste hulka möödunud aastast kuulub just nimelt raskete vaidluste järel sõlmitud kokkulepete sünni juures tehtud konstruktiivne panus – sellega peetakse silmas nii reformilepingu mandaati kui ka energiaeesmärke.
See kõik ei tähenda, et algatusvõime oleks väheoluline – ka see näitab hoolimist Euroopa tulevikust. Meie viimase aja initsiatiivide hulka kuuluvad lähimineviku kogemustest lähtuvad ettepanekud Euroopa küberjulgeoleku alase õigusruumi ühtlustamiseks.
Olles Euroopas üks pioneere digitaalse allkirja kasutamisel , on Eesti samuti teadvustanud vajadust ühtlustada reegleid selle piiriüleseks kasutamiseks lähitulevikus.
Me tegutseme järjepidevalt ELi naabrite , eriti Gruusia ja Moldova , liidu tähelepanu keskmes hoidmise nimel. Me teeme kõik endastoleneva, et jätkuks Euroopa Liidu laienemise protsess. See kõik lisaks julgelt Euroopa-meelsele konstruktiivsusele on Andrus Ansipi arvates päris hea saldo . Selles osas olen temaga täiesti ühel meelel .
Eesti Euroopa-poliitika keskmes on soov jõuda senisest veelgi tugevama Euroopa Liiduni, mis põhineks liikmesriikide solidaarsusel. Nagu me oleme ise tundnud , see eesmärk on käegakatsutav.
Enne liitumist kartsime Euroopa Liidu suuremat rolli välispoliitikas ja igasugust „ maksustamise “ sõna mainimist. Kodanikud tundsid muret keele ja kultuuri kadumise pärast. Ettevõtjad küsisid, kas Euroopa Liit ei tähenda mitte sotsialismi naasmist majandusse. Liitumise järel kartsime üle meie pea tehtavaid otsuseid ja soovisime end iga hinna eest kehtestada. Tänaseks, neli aastat pärast liitumist, on kõigile selge, et nendel kartustel polnud alust. Eesti elanike toetus kuulumisele Euroopa Liitu on järjest kasvanud, olles pidevalt märgatavalt kõrgemal tasemel kui liitumiseelsel rahvahääletusel. See näitab, et inimesed pole pidanud oma ootustes pettuma. See näitab ka, et meie suund tugevale ja solidaarsele Euroopale on õige.
Hetkel on kõige olulisemaks Euroopa Liidu ees seisvaks küsimuseks kokkuleppe saavutamine reformilepingu sisu osas. Jõustumise järel kujuneb see leping Euroopa Liidu raamistikuks järgnevate aastate jooksul. Uus leping lisab kehtivatele lepingutele suurema osa varem põhiseaduse lepinguga kokku lepitud muudatustest. Leping annab meile 27 ja enama liikmesriigiga toimimiseks vajaliku institutsionaalse struktuuri – selle jõustumise järel peaks pikaks ajaks lõppema debatid ELi sisemise töökorralduse või edasise laienemise võimatuse üle ja me saame keskenduda tegelikele probleemidele nagu energeetika , kliimamuutused, majanduse areng jne.
Reformileping pole ainult vormilt erinev põhiseaduse lepingust. Eesti jaoks on väga positiivne, et selles on aja vaimule vastavalt käsitletud ka uusi teemasid . Iseäranis oluline on meie jaoks suurema tähelepanu pööramine energia valdkonnale ja liikmesriikide vahelise energiasolidaarsuse selgesõnaline sätestamine – juhul kui ühe riigi energiavarustus on häiritud, tulevad teised sellele riigile appi. Reformileping annab ka senisest veelgi suurema rolli riikide parlamentidele ütlemaks oma sõna Euroopa Liidu otsuste kujundamisel. Samas jääb rahvusparlamendi kaasamise meetod iga riigi enda otsustada.
Minu hinnangul on Eestis juba täna hästi toimiv süsteem, mis võimaldab Riigikogul, eriti Euroopa Liidu asjade komisjonil, riigi seisukohtade kujundamisel aktiivselt kaasa lüüa.
Pikemaajalisem debatt leiab aset energia teemadel . Nii iga riigi kui liidu ees tervikuna seisavad vältimatult küsimused, kuidas tagada kindel varustatus energiaga, kuidas samal ajal vältida liigset survet keskkonnale ning sõltuvust impordist ebastabiilsetest piirkondadest. Me oleme võtnud endale ambitsioonikad kohustused, nüüd on aeg hakata töötama nende elluviimise nimel. Kolm nädalat tagasi esitas Euroopa Komisjon ettepanekute paketi parandamaks energia siseturu toimimist. Nende ettepanekute heakskiitmine võimaldaks meil tagada parem järelevalve turu toimimise üle. Lisaks komisjoni ettepanekutes sisalduvale on Eestile oluline tagada Euroopa Liidu varustatus elektrienergiaga lähtuvalt omaenda ressurssidest. See võimaldaks välistada tulevikus sunnitud vajadust dumpinghinnaga (näiteks keskkonna arvelt kokku hoides ) elektri impordi järele.
Eestist on Schengeni viisaruumi täieõiguslik liige. Leping võimaldab nüüdsest säästa minuteid piirikontrollis, annab kõigile siinsetele elanikele õiguse ületada enamiku Euroopa riikide piire igal ajal ja meelepärases kohas piirikontrolli pelgamata. Lõpeb tobe olukord, kus piirilinna Valga paljud elanikud peavad puukuuri või sauna minekuks riigipiiri ületama. See on Euroopa, mille riigid ja rahvad usaldavad üksteist. Need riigid ja rahvad on üksteisele kindlad partnerid ja liitlased.
Siinkohal peab meenutama, et Schengeni alaga liitumine ei tähenda ainult piirikontrolli kadumist. See tähendab ka elektroonilise andmevahetussüsteemiga liitumist ning politsei- ja piirivalveametnike lähedasemat koostööd teiste liikmesriikide kolleegidega, mis tagab selle, et kontrolli kadumisega ei halvene riigi ja kodanike turvalisus.
Minu arvates just usaldus ja liitlaseks olemine on meile selle taganud. Tõkkepuude äraviimine, piiripunktide sulgemine ja paljude kinniaetud piiriteede avamine on osa ühendatud Euroopa sisemise usalduse loost . See sümboliseerib meie kasvavat lõimumist ülejäänud Euroopa Liiduga. Kontrolli kaotamine Euroopa Liidu sisepiiridel on selge märk sellest, et on üks Euroopa.
Eestit puudutavalt tasub mainida kahte valdkonda. Esiteks on mul hea meel, et tänu Lissaboni protsessi käigus seatud eesmärkidele oleme ka meie pööranud enam tähelepanu teadus- ja arendustegevusele kui me seda ehk muidu oleks teinud. Aastail 2001-2005 kasvasid meie teadus- ja arendustegevuse kulutused absoluutmahus keskmiselt 21% aastas. Veel olulisem on, et valitsusest kiirem on erasektori investeeringute kasv moodustades 31% aastas. Eesti selle valdkonna investeeringute kasv on olnud Euroopa Liidu kiireim.
Teiseks nn Lissaboni teemaks on tööhõive. Just tööhõive kasvatamise kaudu saame kõige paremini kaasa aidata nii majanduse kui inimeste heaolu kasvule.
Tänaseks on Eesti jõudnud olukorda, kus meil on tööturul hõivatud 69 protsenti tööealisest elanikkonnast. Seega oleme nende liikmesriikide seas, kes on saavutanud või väga lähedal 2010. aastaks seatud eesmärgile.
Minu arvates peame muutma töösuhteid paindlikumaks. Meil tuleb propageerida ja lihtsustada osaajalist töötamist ning tuua senisest veel enam tööturule vanemaealisi inimesi.
Eesti majanduskasv olnud viimase kolme aasta jooksul Euroopa kiiremaid. Selles on oma osa olnud meie enda tublidusel ja ettevõtlikkusel, ent tähtsat rolli on mänginud ka see, et oleme Euroopa Liidu liikmed. See on andnud nii meile endile kui välisinvestoritele kindlust Eesti tuleviku suhtes, kindlus on aga majandusedu vältimatu eeldus. Juba tänaseks on meie majandusedule oluliselt kaasa aidanud Euroopa Liidu tõukerahastud, ent usutavasti on nende pikaajaline mõju veelgi suurem.
Euroopast lähtuv kindlus pole ainult majanduslik. Meil tasub tagasi mõelda möödunud kevadele, mil meile keerulisel ajal näitasid kõik teised liikmesriigid üles solidaarsust Eestiga.
See solidaarsus ei tulnud meile niisama. Selle aluseks on meie enda poolne pühendumus tugevama Euroopa ehitamisele. Selle aluseks on meie enda igapäevane töö mõistmaks probleeme, mis seisavad teiste liikmesriikide ja kogu Euroopa ees.
Struktuuritoetus on eraldatud Eestile Euroopa Liidu poolt selleks, et toetada majanduse arengut ning vähendada seeläbi arenguerinevusi Euroopa regioonide vahel ning tõsta Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõimet maailmaturul.
Struktuuritoetust antakse perioodil 2007-2013 kolmest fondist, mis on Euroopa Liidu peamised toetusallikad. Nendeks on:

• Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF);
  
• Euroopa Sotsiaalfond (ESF);
  
• Ühtekuuluvusfond (ÜF).
  

Nimetatud fondidest saavad toetust kõik liikmesriigid, kuid toetuse maht on regioonide lõikes väga erinev. Kõige enam toetust saavad just Ida-Euroopa riigid, kus sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on Euroopa Liidu keskmisest tunduvalt madalam. Perioodil 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada vahendeid 53,3 miljardi krooni ulatuses, seega aastas ligikaudu 2 korda rohkem kui eelnevatel aastatel. Neid summasid suurendavad Eesti riigi poolt kohustusliku kaasrahastamisena lisatud vahendid. Näiteks perioodil 2007-2013 on Eesti-poolne lisapanus ligi 9 miljardit krooni.
Kuigi Euroopa Liidu tasandil on otsustatud, kui suures summas liikmesriigid toetust saavad, sõltub raha maksimaalne ärakasutamine siiski liikmesriigist endast. Struktuuritoetust antakse tagantjärele - projektid tuleb eelnevalt ellu viia ja kulutused enda vahenditega ära teha ning alles siis on võimalik taotleda nende hüvitamist Euroopa Komisjoni poolt. Seetõttu sõltub see, kui hästi Eesti suudab Euroopa Liidu poolt antavad toetust ära kasutada paljuski sellest, kui aktiivselt projekte algatatakse ning kui edukalt neid ellu viiakse. Alljärgnevalt on välja toodud täiendavalt struktuurifondide vahenditele jagatavad EL toetused valdkondade kaupa: 

• Areng
  
• Energiamajandus
  
• Grandid
  
• Haldusvõimekuse tõstmine
  
• Haridus
  
• Infoühiskond
  
• Keskkond
  
• Kodanikuühiskond
  
• Konsultatsioonid ja kontaktid
  
• Kultuur
  
• Laenud
  
• Lapsed
  
• Linnakeskkonna areng
  
• Majandus ja ettevõtlus
  
• Meedia
  
• Noored
  
• Põllumajandus
  
• Rahvusvahelised suhted
  
• Regionaalareng
  
• Siseturvalisus
  
• Sotsiaalküsimused
  
• Tarbijakaitse
  
• Teadlikkus EL-st
  
• Tervishoid
  
• Transport
  
• Vabadus, turvalisus, õiglus
  

Minu arvates, tänu Euroopa Liidule on meil Eestis:

• Ohutumad ja odavamad lennud
  

EL on mõjutanud lennuliikluse arengut selliselt , et täna on lendamine üheaegselt nii odav kui turvaline. Samuti on suurenenud konkurents erinevate lennuliikluse pakkujate vahel kõikides liikmesriikides.

• Õpilasvahetusprogrammid
  

Viimase 10 aasta jooksul on EL loonud mitmeid erinevaid haridusprogramme, et tudengid saaksid kogeda teisi kultuure ja laiendada oma maailmapilti. Tänaseks on ERASMUSest ja teistest programmidest kasu saanud ligi 1,2 miljonit tudengit ja sarnaselt jätkub see tegevus ka tulevikus.

• Ühisturg
  

Ühisturg on ainulaade "nähtus", mis tagab inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise. ELi kodanil on võimalus elada, töötada, õppida ja ettevõtlusega tegeleda kõikjal ELis, samas saavad inimesed nautida ka teenuste ja kaupade soodsamaid hindasid.

• Intellektuaalse omandi kaitse
  

Intellektuaalne omand tegeleb peamiselt tööstusliku omandi ja autoriõigustega. Nii ei tohi keegi kasutada võõraid ideid ja inimeste ning ettevõtete teadmised ja projektid on seaduslikult kaitstud.

• Rahu
  

Rahu alguseks Euroopas võib pidada Saksa- ja Prantsusmaa koostööd. Liikmesriikide rahumeelse koostöö asemel on täna muutunud olulisemaks rahvusvaheline julgeolek.

• Tõukefondid
  

ELi silmapaistvaimateks eesmärkideks on liidu ühtsus ja solidaarsus. Just seetõttu on regionaalpoliitikal sedavõrd suur tähtsus ka tavakodanike jaoks, sest seeläbi peaks ühtlustuma kõikide ELi kodanike heaolutase.

• Odavamad ja paremad telefonikõned
  

Telekommunikatsiooni teenuste vabaks laskmine aastal 1998 on andnud tulemuseks järjepideva hinnalanguse, mis võimaldab tarbijatel täna helistada oluliselt soodsamalt oma lähikondsetele ja valida erinevate operaatorite vahel.

• Tarbijakaitse
  

Tarbijakaitse ja toiduohutuse tagamine on ELis alati toimunud käsikäes. Euroopa Komisjoni Tervise ja Tarbija Direktoraat tegeleb järjepidevalt vastava seadusandluse loomise ja inimeste õiguste kaitsega ses vallas.

• Tervem Euroopa
  

ELi kesksed terviseteemad puudutavad nii vanasid kui noori kodanikke, nii mehi kui naisi. Euroopa Ravikindlustuskaart on muutunud omamoodi garantiiks piirideülese arstiabi kättesaadavuse kohta.

• Keskkonnakaitse
  

Keskkonnakaitse ei ole ELis mitte pelgalt sõnakõlks, vaid valdkonnas on astutud ka reaalseid suuri samme. Nii on ELil täna juhtiv roll Kyoto protokolli praktikas rakendamisel.

• Võrdsed võimalused – ei diskrimineerimisele
  

Võrdsete võimaluste ees võitlemine on viimastel aastatel suure hoo sisse saanud ja EL seisab hea selle eest, et kõikides liikmesriikides väheneks kodanike vaheline ebavõrdsus. 2007. aasta on Euroopas ametlikult kuulutatud võrdsete võimalust aastaks. Samuti on algatatud tegevusplaan " Teekond võrdseteks võimalusteks naiste ja meeste vahel 2006-2010", mis toob välja järgmise kuu aasta prioriteetsed tegevused soolise võrdõiguslikkuse tagamisel .

• Välisturg
  

Edu välisturgudel on olnud ELi jaoks väga tähtis ja viimased aastad on tõestanud Euroopa olulisust maailmaturul. Täna moodustab ELi tegevus 20% ülemaailmsest impordist ja ekspordist olles sellega number üks kaupleja maailmas.
Arvan, et Euroopa Liit on andnud Eestile väga palju uusi võimalusi: turgude laienemine, et muuta oma majandus stabiilsemaks, julgeoleku kindlustamine ja rahu säilitamine. Liitumisega muutus riigipiiride ületamine lihtsamaks ja inimestel avanes võimalus vabalt liikuda . Aga iga uus võimalus arengus toob kaasa ka riske. Tuleb vahet teha Euroopa Liidu kui majandus-ühenduse, Euroopa Liidu kui poliitilise ühenduse ja Euroopa kui kultuuriregiooni vahel. Euroopa Liit on tekkinud eeskätt suurte riikide loominguna. Eestlased on üks väiksemaid rahvusi Euroopa mandriosas. Kipub olema nii, et meie sõnaõigusel ja sõnadel on vähe kaalu, samas see oleneb meie teadmistest ja oskustest erinevates valdkondades.
Kuid noor inimene hindab Euroopa ühtsust ja läbi selle ühtsuse tulenevaid avaramaid võimalusi ning paremaid tingimusi. Head suhted riikide vahel loovad turvatunde. Liit aitab ära hoida konflikte, sõbralik läbisaamine riikide ja rahvaste vahel võimaldab meil elada rahus . Seda ka mina Euroopa Liidult kõige enam loodan ja ootangi!
Kasutatud materjalid:
http://www.valitsus.ee/
artikkel: „Peaministri ettekanne Riigikogus valitsuse Euroopa Liidu poliitikast ”
http://www.riigikantselei.ee/euroopa
http://www.postimees.ee
artikkel: „Euroopa Liit ja Eesti”
http://www.struktuurifondid.ee
otsingumootor, võtmesõna: eurotoetus
http://www.midaarvameeuroopast.eu
http://www.president.ee/et
http://www.riigikantselei.ee/euroopa