kanda. Alati ei pruugi lapsepõlv aga kerge olla (Toren 1996). Kodus elavad inimesed moodustavad kokku perekonna ja M,Tuulik ning A,Tuulik defineerivad perekonda kui suhteliselt püsivat inimeste rühma, mille liikmed on omavahelistes vere,-abielu või lapsendamissuguluses ja moodustavad majandusliku ühtsuse ning keda seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne ning seaduslik vastutus (M. Tuulik, A. Tuulik 1999). Paljudes õigussüsteemides on vanemad oma laste hooldajad. Väikeste laste puhul on vanemad kohustatud vastutama nende hooldamise, julgeoleku ja kontrollimise eest, kusjuures vanem või personaalselt langetada otsusi lapse eest (Uord 1995). Vanematel on sageli raske sõnastada eesmärke, mida nad oma lapsi kasvatades taotlevad. Ometi on iga lapsevanem sunnitud pidevalt tegema valikuid, langetama otsuseid koduse elu korralduses, suhetes lastega ja valides, mida lastele lubada, mida keelata.
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Silja Luht AÜEP1 Laste hoolekanne Eestis Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Riiklikud sotsiaaltoetused ja teenused.................................................................................... 4 1.1. Peretoetused............................................................................................
Otsuse langetamisel on ülekaalus emotsioonid, et lapsel on peres parem, kui asenduskodus. Tegelikkuses pole võimalik, et kõik sobivad 100% ja sõel peab olema tihedam. · Enamus peredel on lapsendamise toimingute tegemisel tugevad emotsioonid. Seetõttu ei jõua nendeni oluline informatsioon lapse kohta, mis hiljem lapse kohanemisel peres võib tekitada küsimusi ja probleeme. · Kohtunike tase on ebaühtlane, nõudmised peredele ja ametnikele on erinevad. · Asenduskodudes elavate laste kohtuprotsessid on pikad. Lapse jaoks on iga päev hindamatu väärtusega ja seetõttu peab olema asenduskodu ajutine variant. Vanematelt võetakse kohustused ja neile jäävad õigused- see pole lapse (nõrgema) huvides. · Lapsendaja peredel puuduvad vajalikud teadmised psühholoogias- probleemide äratundmine on raske ja abi saamiseks pöördutakse liiga hilja (kui probleemid on juba liiga suured). · Õdede- vendade lahutamine on laste jaoks tragöödia- seeläbi kaob neil ainus
Merilin Uder KASVAMINE LASTEKODUS, MEELEMÜRGID JA VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Juhendaja: Elmo Medar MAARDU 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Lapse hoolekandeasutusse sattumine.................................................................4-5 Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele.................................5-6 Lastekodu kui kasvukeskkond.........................................................................6-8 Kasvandike enesehinnang, suhted eakaaslastega, käitumine probleemsituatsioonides......8-10 Sotsiaalne tõrjutus....................................................................................10-11 Väärkohtlemine lastekodudes......................................................................12-13
Tallinna Laagna Gümnaasium Lastekodulapsed Eestis Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles sooja kodusöögi lõhna, talvel koos perega suusatada, emale uhkusega koolitunnistust näidata ja veel palju muid pisikesi asju. Lapsed ei kasva kampaania korras, vaid vajavad kodusoojust iga päev. Vanemliku hooleta lapsed on noores eas ilma jäänud täiesti loomulikest
Tallinna Laagna Gümnaasium Lastekodulapsed Eestis Referaat Veronika Tsehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles sooja kodusöögi lõhna, talvel koos perega suusatada, emale uhkusega koolitunnistust näidata ja veel palju muid pisikesi asju. Lapsed ei kasva kampaania korras, vaid vajavad kodusoojust iga päev. Vanemliku hooleta lapsed on noores eas ilma jäänud täiesti loomulikest
Tallinna Laagna Gümnaasium Lastekodulapsed Eestis Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles sooja kodusöögi lõhna, talvel koos perega suusatada, emale uhkusega koolitunnistust näidata ja veel palju muid pisikesi asju. Lapsed ei kasva kampaania korras, vaid vajavad kodusoojust iga päev. Vanemliku hooleta lapsed on noores eas ilma jäänud täiesti loomulikest
..................................... 4 1.3 Linna-/ vallavalitsuse kohustused ............................................................................. 5 2. VANEMA ÕIGUSTE ÄRAVÕTMINE............................................................................... 5 2.1 Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed ja taastamine............................................... 5 3. PEREKONNA SIDEMETE SÄILITAMINE....................................................................... 6 4. LASTE ERALDAMINE PEREKONNAST EESTIS AASTATEL 2000 2007...................6 Tabel 1............................................................................................................................ 6 Tabel 2............................................................................................................................ 6 Tabel 3............................................................................................................................ 7 Tabel 4...
Kõik kommentaarid