Eesti koht inimarengu pingereas ja inimarengu indeksi moodustamine (0)

Eesti koht inimarengu pingereas ja inimarengu indeksi moodustamine.
Majanduse arengu tase maailma riikides on kujunenud väga erinevaks. Iseloomustame erinevust 1996. aasta andmetel sisemajanduse kogutoodanguga ühe elaniku kohta (SKT) USA dollarites: ühes rikkamas riigis Šveitsis on see 40 746 USD ja ühes vaesemas riigis Sudaanis on see 40 USD, seega erinevus on kümnete tuhandete kordne. Samas eksisteerivad suured erinevused ka riigisiseselt, erinevate regioonide ja sotsiaalsete kihtide vahel.
Arenenud riike iseloomustab astmeline tõus madalamalt tulutasemelt kõrgemale, kusjuures jõukad grupid teenivad enam kui on riigi üleüldine kõrge sissetulek, kuid tippgrupid saavad väiksema osa kogutulust kui võrreldavad grupid vähemarenenud maades. Arengumaades pole domineeriv mitte keskklass , vaid eksisteerib terav kontrast ülekaaluka rahvastikuosa, kelle keskmine sissetulek on tunduvalt allpool maa üldiselt madalat keskmist ja väga kõrge sissetulekuga väikesearvulise ladviku vahel.
Majandusteadus on alati otsinud vastust küsimusele: mis määrab riigi majanduskasvu ja heaolu. Praegu sõnastatakse sellele vastus üsna lihtsalt: inimkapital ja institutsioonide kvaliteet. Inimkapitali käsitlemise alus on ÜRO mõõdetav inimarengu indeks ja selle komponendid. Institutsionaalse kvaliteedi puhul tuginetakse majandusvabaduse hinnangutele.
Alates 1990. aastast annab ÜRO välja globaalset inimarengu aruannet, mis sisaldab ka inimarengu indekseid maailma riikide kohta. Inimarengu indeks on ühendnäitaja, mis sünteesib numbrilisel skaalal inimarengu kolme aspekti:

• tervist, mida iseloomustab keskmine oodatav eluiga sünnimomendil;
  
• haridust, mida iseloomustatakse kirjaoskajate osatähtsuse ja koolikohustuse järgimise alusel;
  
• üldist elatustaset, mille indikaator on SKT ühe elaniku kohta.
  

ÜRO arvestuses oli Eesti inimarengu indeksi järgi 2003. aastal 38. kohal.
Nüüd aga vaatame, mida näitab viimane Inimarengu aruanne.
Inimarengu Aruanne 2007 koosneb neljast peatükist. Esimeses analüüsitakse meie positsiooni inimarengu pingereas, inimarengu komponentidest on põhjalikumalt vaatluse all haridus . Teine peatükk on pühendatud Eesti demokraatia ja kodanikuühiskonna edenemisele, kolmandas on vaatluse all mitte-eestlaste roll ja perspektiivid Eesti ühiskonna osana . Viimane, neljas peatükk käsitleb Eesti majandusarengu väljavaateid, uurides meie majandusstruktuuri võimekust tagada meie järelejõudmine Euroopa edukamatele riikidele.
Inimarengu pingereas oleme langenud 44. kohale ( Leedu on 43., Läti 45., Venemaa 67.) ja langust on põhjustanud peamiselt haridus ning kehvad tervisenäitajad (madalaks peetakse oodatavat eluiga, mis on 71,2 aastat). Hariduse osas viidatakse olukorrale, kus igal aastal jätab põhikooli õpingud pooleli ligi tuhat Eesti last. Meie töötute koolitused tegutsevad ebaefektiivselt, peale koolitusi läheb küll erialasele tööle ligi pooled koolitusel osalenutes, kuid töösuhe kestab vaid mõned kuud. Osa koolituse läbinutest ilmselt ei viitsigi tööle naasta, aga siin ongi elukestvaõppe alustalad – motivatsioon ja sotsiaalsete oskuste rakendamine – juba ammuilma kaotsi läinud, sest elukestva õppe kujundamine peab algama juba kodust ja lasteaiast. Samuti peavad rakenduskõrgkoolid endale teadvustama elukestvaõppe kui elus hakkamasaamise õppe ja Eesti edu „mootori”, mille tõrgeteta tööks on vaja kõikide osapoolte konstruktiivset koostööd.
Eesti Koostöö Kogu mitmest aruande osast aga paistab välja tõsiasi – siiani Eestit edasiviinud arenguressursid hakkavad ammenduma. Pikemad tööpäevad, kõrgema taseme hariduspaber või muulastele laialdasem keeleõpetamine pole enam need mootorid, mis meid Euroopa parimate hulka viivad. Kiire arengu jätkamiseks tuleb vastata palju keerulisematele küsimustele – millistele majandussektoritele tasub Eestis panustada, milline hariduse sisu ja struktuur toetab Eesti edenemist, kuidas üle saada vastastikustest hirmudest ning tuua mitte-eestlaste ressurss oluliselt suuremal määral meie ühist tulevikku ehitama. Eesti ei ole enam lihtsa töö ja lihtsate mõtete maa. Aruande sõnum on – meid viib edasi läbikaalutud eesmärgipüstitus, panustamine teadmistele ja koostööle.
Oleme harjunud rääkima ettevõtte intellektuaalsest kapitalist ja aru saanud selle arendamise vajalikkusest, kuid ühiskonnas peaksid kehtima samad reeglid. Ka ühiskonna intellektuaalne kapital määrab ära tervikedu ja näitab kätte võimalikud arengusuunad või kitsaskohad. Vananev rahvastik , kasvav immigratsioon ja uuenenud tehnoloogia seab meid peagi olukorda, kus kvalifitseeritud tööjõudu tuleb väljast sisse tuua, samas kohalikke töökäsi laseme raisku minna.
Eesti Koostöö Kogu nõukogus on kinnitatud Eesti Inimarengu Aruande 2008 teemafookused. Need on rahvatervis ja elujõud, rahvustevahelised suhted Eestis ning sallivus ühiskonnas, haridus, tööjõud ja meie majanduse tulevikuarengud seoses inimkapitaliga.