Kvant teooriad (0)

Kvantitatiivse uuringu tarbeks saan üheks aluseks võtta Gabor Toka valija tüüpide määramise teooria. Oma teooria töötas ta välja Bartolini ja Mairi ning Knutseni ja Scarbroughi „lõhestuvuse“ teooriatest . Mõiste (valijate) „lõhestuvus“ tähistab konkreetset konflikti tüüpi demokraatlikus poliitikas, mis on tulenenud sotsiaalsete struktuuride muundumisest ning mille on käivitanud ulatuslikud protsessid nagu näiteks riigi ühesehitamine, industrialiseerimine ja tõenäoliselt ka postindustrialiseerimise tagajärjed. ( Simon Bornschier ). Bartolini ja Mair formuleerisid „lõhestuvuse“ kontseptsiooni“ eristades selle kolm komponenti: sotsiaalne struktuur, väärtused ja uskumused, institutsionaalse ja organisatsiooniline kord (Mariano TORCAL). Algselt struktureerimata sotsiaalset lõhestuvust hakkavad selle kontseptsiooni järgi poliitilised osalejad poliitilises sfääris korrastama. Bartolini-Mair 1990: 216-218). Kui Bartolini ja Mair nägid , et nii sotsiaalseid, kui poliitilisi lõhesid hakkasid postindustriaalses ühiskonnas korraldama organisatsioonilised ja institutsionaalsed jõud, siis Knutsen ja Scarbrough nägid asja teisiti. Nemad nägid, et lõhestuvuse osapooled annavad oma hääle valimistel ikka eelkõige väärtuste ja uskumuste baasil ning lõhestuvuse korraldamine käib pigem „alt üles“, kus poliitilistel osalejatel on vähe ruumi midagi organiseerida (Mariano TORCAL). Nendele kahele arusaamale tuginedes lõi Gabor Toka oma teadus artiklis uue mudeli, mille järgi saab anda hinnangu, kas inimene teeb valimistel oma otsuse „lõhestuvusest tulenevalt“, „väärtushinnangutest tulenevalt“ või „struktuursetest mõjutusest tulenevalt“ (toka). Oma uuringus järeldab ta kompromissiga temale eelnenud teadlaste seisukohtadele, et pidades silmas jätkusuutlikku pühendumist teatud poliitilistesse parteidesse, siis väärtuste järgi valimine on vähemalt sama efektiivne, kui valimine poliitiliste organiseerimiste mõjutusel (toka). Selle asemel, et jääda truuks erakondadele kelle poolehoidjad või juhid on valijatele endile sarnased, valivad nad erakonnad , kes on suuremates küsimustes nendega sama meelt . Struktuurilisteks saab Toka (19?) pidada näiteks töölisklassi valijaid, kes muidu ei tunnista vasakpoolset maailmavaadet, aga valivad sellegipoolest vasakpoolseid parteisid. Või näiteks keskklass (Toka 19?), kes ei tunnista kõrgklassile omaseid parempoolseid tõekspidamisi, kuid valivad ikka neid, kes seda propageerivad. Lõhestunud valija on aga see, kellel on nii struktuurne , kui väärtushinnanguline pool esindatud . Näiteks kõrgklassi konservatiiv , kellel on parempoolne vaade majanduslikest teemadest (Toka). Enda uuritavates andmetes katsun siis kasutada seda Gabor Toka valija tüüpide määramise mudelit, et kas valija on siis antud juhtudel pigem väärtushinnangute põhine, lõhestunud või struktuuriline.
BARTOLINI, Stefano and MAIR, Peter: Identity , Competition and Electoral Availability. The Stabilization of European Electorates 1885-1985. Cambridge , Cambridge University Press, 1990.
KNUTSEN, Oddbjorn and SCARBROUGH Elinor: «Cleavage Politics» in VAN DETH , Jan W. and
SCARBROUGH, Elinor (eds.): The Impact of Values. Oxford , Oxford University Press, 1995.