Eelkoolipedagoogika (0)

Enesehinnang
Mis nähtus on enesehinnang?
-See on arvamus/kujutlus endast. Minapilt .
Mis aitab enesehinnangut kujundada?
- Teised inimesed
- Enda oskused/teadmised
- Läbielamised
Enesehinnang on
...osa kasvutööst
Ühiskond muutub järjest keeruisemaks ja väljakutsuvamaks. Uute ohtude ja pingetega puutuvad kokku ka lapsed
Enesehinnanu toetamine ja selle tõstmine on tähtis eelkõige sellepärast, et korras, hea enesehinnang aitab kujuneda tasakaalukaks inimeseks .
Lapse kasvades areneb ja kujuneb ta minapilt.
Temperament
Erineva temperamendiga inimesed käituvad erinevalt
Kui neid oskuslikult toetada, võib igaühest kujuneda end väärtustav, endaga rahul olev inimene,, kes on end leidnud ja on isikupärane.
Eneseväärikustunne on selgroog, mis aitab elus tuultele ja tormidele vastu seista.
Laps, kellel enesehinnanguga on
..kõik korras, on omaenese nahas rahul
..ta on rahul sellega, milline ta on
..ta teab, mida teeb ja saavutab oma eesmärgid
..ta on enesekindel , avatud ja saab teistega hästi läbi
..ta teab, millised on ta võimed ja omadused ning saab hakkama ka oma puudustega
Alusharidus - teadmiste, oskuste, vilumuste kogum, mis loob eeldused
Alusharidus omandatakse kodus või lasteaias.
Koolieelse lasteasutuse ülesanne:

• soodustada lapse igakülgset arengut
  
• tõhustada koostööd lastevanematega
  
• kasvatada vastutustundlikke kodanikke
  
• soodustada lapse loovust
  
• tagada lapse heaolu
  
• valmistada lapsi ette kooliks ja edasiseks eluks
  

Eesti koolieelse lasteasutuse põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades:

• luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennast usaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav
  
• hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut.
  

Kvaliteedi tähendus on suhteline sõltuvalt mõiste kasutajast ja kontekstist, kus mõistet kasutatakse.
Kvaliteet on suhteline oma ulatuse poolest, mida ühelt poolt võib vaadelda absoluudina nagu tõe või ilu mõistet, teiselt poolt käsitatakse ulatust tunnusena, mis tuleb ületada selleks, et midagi saaks kvaliteetseks nimetada.
Kvaliteetne koolieelne lasteasutus soodustab laste kehalist, emotsionaalset, sotsiaalset, intellektuaalset heaolu ja arengut ning toetab vanemaid laste kasvatamisel ja hooldamisel (Tietze1998)
Kvaliteet koolieelses lasteasutuses on suhteline mõiste, mis põhineb erinevate huvigruppide väärtustel ja veendumustel (Qualitätziele... 1996)
Alushariduse valdkonnas on kvaliteedi tagamise ja selle hindamise, olulisemaks eesmärgiks alushariduse areng ning kvaliteedi säilitamine, mida nimetatakse kvaliteedijuhtimiseks (Hujala2004)
Päevahoiu kvaliteet sisaldab nelja vaatenurka, mis on määratletavad õppekava ja selle realiseerimise vahelise suhtega, struktuuri ja soorituse vahelise suhtega, vanema ja lapse vajaduste ning teenuse, teabe ja selle mõju vahelise suhtega (Brotherus jt 2001)
Galileiliku printsiibi järgi on hindamine suunatud objektidele, mida saab märgata ja mõjutada. Sellist hindamistegevust iseloomustab:

• loogilisus ja süstemaatilisus
  
• keskendumine põhjus-tagajärg seostele
  
• objektiivuss
  
• täpsed hindamismeetodid
  
• viib otsusteni
  

Aristotelese printsiib :

• igapäevase tegevuse osa
  
• suunatud tähenduslikele elamustele, kogemustele
  
• suunatud teadlikkuse süvendamisele
  
• õppimise vahend
  
• vastastikune mõju hindaja ja hinnatava vahel
  

Hindamise eesmärgistamine:

• konkreetsed (täpselt sõnastatud, arusaadavad)
  
• mõõdetavad (saavutamise kontrolliks on olemas mõõdik)
  
• kokkuleppelised (määratakse täideviijad, kooskõlastatakse erinevate osapooltega)
  
• saavutatavad (vajalikud on täideviijate teadmised, oskused, piisavad ressursid)
  
• ajastatud (kindel tähtaeg) (Valk 2003.)
  

Hindamistulemusi analüüsides võetakse kokku kogu hindamisprotsess. Hinnatakse eesmärkide saavutamist, ettevalmistuse tõhusust, meetodite usaldusväärsust, läbiviimise efektiivsust ja üldist õhkkonda hindamisel. Tehakse kokkuvõte.
Hinnata võib organisatsioonisiseselt või siis väljastpoolt. Oluline on, et hinnatakse süstemaatiliselt ning saadud tulemusi analüüsitakse.
Välishindamisel saadav info:

• kuidas haridusasutused täidavad neile pandud ülesandeid
  
• kuidas haridusasutused kasutavad neile antud resursse
  
• milline on asutuse töö tulemuslikkus
  
• kuidas on realiseerunud riiklik koolituspoliitika
  
• kuivõrd efektiivselt toimib haridussüsteem tervikuna jm.
  

Välis- ja sisehindamine on teineteisest sõltumatud
Ühe hindamise käigus koostatud hinnanguid ei arvestata teise hindamise puhul.
Välis- ja sisehindamine sõltuvad teineteisest
Sisehindamise tulemusi arvestatakse välishindamise raames ja vastupidi.
Kasvukeskkonnad kujunevad
Füüsiline kasvukeskkond - maja, ümbrus, atraktsioonid.. Füüsiliselt mõõdetavad parameetrid .
Vaimne kasvukeskkond- sotsiaalne, emotsionaalne keskkond, suhted
Arendav õppevara- mänguasjad jms
Õppekvaliteedist rääkides räägime lisaks inimese, perekonna, kogukonna ja ühiskonna arengu eeldustest:

• inimese kodanikuks kujunemise ja kodanikuna elamise eeldused.
  

• põlvkondade järjepidevuse ja kultuuriseose kestvuse eeldused
  
• elanikkonna füüsilise ja vaimse, intellektuaalse, kõlbelise ja sotsiaalse eelduse loomine..
  

Eelkoolipedagoogika mõisted ja ajalugu
Eelpedagoogika kuulub kasvatusteaduste valdkonda.
Jan Amos Komensky ( 1592 -1670)
-Esimene eelkoolikasvatuse süsteem on loodud Jan Amos Komensky poolt
-Ta väljendas uudset suhtumist lapsesse, tunnustades lapse õigust rõõmule ja aktiivsele tegutsemisele.
-Esimesena pedagoogika ajaloos koostas õpperaamatu laste kasvatamisest 0-6 aastani. Komensky nimetas eelkooliealise lapse kasvatamise ja õpetamise põhiprintsiibid ja metoodika ning pani sellega aluse eelkoolipedagoogika kui teaduse loomisele.
John Locke (1632-1724)
-Inglise filosoof, psühholoog ja pedagoog John Locke rõhutas varase lapse-ea olulist inimese isiksuse kujunemisel. Locke on esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast.
-Ta formuleeris uue vaate lapse loomusele, rõhutades just kasvatusprotsessi olulist rolli lapse isiksuse kujunemisel.
-Erilist tähelepanu pööras Locke eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arendamisele.
Jean Jacques Rousseau ( 1712 -1778)
-Prantsuse demokraat Rousseau töötas välja oma ideestiku lapse kasvatamiseks ja arendamiseks. Neid ideid kannab ka tema teos „Emil ehk kasvatusest “.
-Rousseau leidis, et lapsel on õigus rõõmsale lapsepõlvele ja igakülgsele arengule, ta rõhutas, et mäng on lapse kasvamisel peamine.
-Ta nimetas, et täiskasvanu peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi kõige ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust.
John Heinrich Pestalozzi (1746-1827)
-Šveitsi pedagoog-demokraat, kelle peamine idee oli, et rahva tulevane heaolu peitub õigesti kasvatatud lastes .
-Pestalozzi leidis, et inimese olemuspärane areng ei saa õigesti teostuda väljaspool organiseeritud kasvatusprotsessi perekonnas ja koolis.
-Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuses, millel on oluline roll täiskasvanupoolsel juhtimisel. Pestalozzi nõudis ühtsust ja seostatust eelkooliealiste ja kooliealiste laste kasvatamises ja õpetamises. Ta töötas välja eelkoolipedagoogika didaktilised alused. Iga kirjaoskaja ema võib ja peab oma last õigesti kasvatama ja õpetama.
„Lienhard ja Gertrudd“
Friedrich Fröbel ( 1782 -1852)
-Institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja.
-Asutas esimese eelkooliasutuse , mille nimi oli „ lasteaed “ ja töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega.
-Pedagoogilist tegevust mõjutas nii isiklik elukäik, looduse- ja geomeetriaõpinguid, kokkupuude Pestalozzi tegevusega .
-Tema maailma aluseks oli kristlik maailmapilt, looduse tähenduslikkus ja humanism .
-Neli pedagoogika põhiprintsiipi
Täiuslikkuse printsiip
Isetegemine
Mäng
Usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel
-Töötas välja oma mängupedagoogika. Ta leidis, et inimese kujunemine lapseeast algab läbi mängu.
-Leidis, et lasteaias peaks olema võimalik mängida:
liikumismänge
ettekujutamismänge
matkimismänge
kõndimis- ja jooksumänge
tähe- ja lillemänge
Carl Heinrich Niggol (1851-1927)
-Võib pidada eelkoolipedagoogika rajajaks. Ta arendas edasi Fröbeli ideid ning tutvustas laialdaselt Montessori mõtteid (1921 raamatu „Fröbel ja Montessori“)
-“Kasvatuse radadelt“, esimene osa kasvatusest ja kasvataja omadustest ning teine osa kirjeldab õpetust lasteaia tööst.
Johannes Käis (1885-1950)
-Töötas välja algõpetuse metoodika alused, üldõpetuse ja koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. Tema üldõpetuse, koduloo ja loodusõpetuse käsitluse põhimõtted on kaasajal lasteasutustes rakendatavad ja viidatud ka Koolieelse Lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008), kus on nimetatud üldõpetust ühe õppe- ja kasvatusprotsessina.
-Pedagoogika põhiprintsiibid:
Õpetuse ühtluste põhimõte
Näitlikustamine
Isetegevuse põhimõte
Kodukoha ehk kodumaa põhimõte
Vaheldus töövõtetes
Üldõpetusliku töökäigu kasutamine
Kodulooline vaateõpetus
-Olulisel kohal oli lapse individuaalne iseseisev töö, mida toetasid rühmatöö ja ühisarutlused. Õppeaine valiku ja käsituse alusprintsiipide puhul oli oluline:
lapseärasuse nõue- õpetuse sisu on lapse huvideringi kuuluvad asjad ja nähtused, mis on talle jõukohased
eluläheduse nõue- õpetus hoiab sidet lapse kodu, koduse elu ja ümbrusega.