Eesti
Kunstiakadeemia
Disainiteaduskond
Klaasikunst- ja disain , III
kursus
Mai
Schults
Arthur Coleman Danto
Referaat
Tallinn
2012
Sisukord
SISSEJUHATUS 2
Kriitikust
3
Tuntuimad
teosed
3-5
KOKKUVÕTE 6
Kasutatud
kirjandus. Kasutatud pildiallikad 7
Sissejuhatus
Mis
on kunst ?
Küsimus,
mille üle on palju arutletud, kuid kindlat arvamust ei ole siiani
kujunenud.
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Kuigi sõna "kunst" tarvitatakse sageli väärtuse kandjana (arutletakse ju selle üle, kas miski on väärt nimetamist kunstiteoseks), pole kunstifilosoofia ülesandeks Dickie meelest öelda, mis on hea kunst, vaid mis on ühist kõigel, mida nimetatakse kunstiks. Dickie näitas, et varjatud tunnuseks, mis on ühine kõigile kunstiteostele, on see, et nad võlgnevad oma staatuse teatud sotsiaalsele raamistikule või institutsioonile, mida ta Arthur Danto eeskujul nimetas "kunstimaailmaks" (artworld). Tuleb aga märkida, et Dickie mõistis kunstimaailma all hoopis midagi muud kui Danto. Danto jaoks oli kunstimaailm lihtsalt see õhkkond, mis kunstiteoseid ümbritseb -- kunstiajalugu ja -teooria. Kunstimaailma mõiste võttis Danto kasutusele selleks, et seletada, kuidas saavad seda laadi asjad nagu readymade'id muutuda kunstiteosteks. Küsimus, mille üle ta pead murdis, oli järgmine: miks Duchamp'
tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühe kunstiteoste kogumi. Selline käsitlus jätab mulje, et kunstiteoste olemasolu sõltub inimese teadmistest ning kui inimesel pole vastavaid teadmisi, siis pole olemas ka kunsti. Probleemse näitena on toodud Marcel Duchampi looming, kes tõi oma traditsioonilisest keskkonnast välja pissuaarid ning esitles neid kunstina. Duchampi loomingu pidamine kunstiks eeldab teadmisi kunstiajaloost. 4. Arthur Danto argument põhineb Marcel Duchampi töödel, kes esitles kunstina oma loomulikust keskkonnast eraldatud tehasetoodangut. Võhiklik kunstihindaja ei pruugi Duchamp'ist midagi teada ning võib tema kuulsa purskkaevu töö puhul arvata, et tegemist on lihtlabase pissuaariga. Danto tõestab sellega, et kunsti defineerimine nõuab ka teadmisi kunstiajaloost. 5. Institutsionaalse kunstiteooria järgi on kunstiteos liigitavas tähenduses
toimingute selge, ammendav, vastuoludeta tõlgendus ja analüüs. Esteetiku huvi on suunatud esmajoones probleemide tõestamisele, mõistete selgitamisele ja eelduste kriitilisele läbivaatamisele. 3. Nimetage vähemalt 3 filosoofilise esteetika koolkonda! Esteetika koolkonnad: esteetikat tehakse koolkondades/vooludes, mis erinevad üksteisest aine ehk põhiprobleemide ja meetodite poolest. On olemas näiteks: analüütiline esteetika (Beardsley, Dickie, Danto, Sibley), eksistentsialistlik esteetika (Sartre, Heidegger), feministlik esteetika (Felski, Battersby), fenomenoloogiline esteetika (Ingarden, Merleau-Ponty), marksistlik esteetika (Adorno, Lukacs, Stolovits), pragmatismi esteetika (Dewey, Shusterman). 4. Iseloomustage analüütilist esteetikat! Filosoofia esteetika kui analüütiline esteetika: kunstipraktika põhimõistete loogiline ja mõisteline analüüs (sageli tarvilikes ja piisavates tingimustes), argumenteeriv-põhjendav,
Kennicki argument on selline: 1. Me oskame tarvitada mõistet “kunst” (teame millal seda õigesti rakendada). 2. See tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteoste kogumi. 3. Seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. Ent 2. eeldus on väär, sest tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi! (Sircello) 2) visuaalselt eristamatud paarid Danto ütleb, et on arvatud, et kunstiteosed peavad oluliselt erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas aga, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe (pissuaar on ka kunst, kui seda galeriis näidata). Danto – näha miskit kunstina nõuab midagi sellist, mida silm ei suuda märgata – kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost. Järeldus – isik
Kunsti määrab ära tema taotlus olla kunst ja institutsionaalne kontekst. Küsitakse kuidas saavad artefaktid kunstiteose staatuse? Dickie eristab LIIGITAVAID KUNSTIDEFINITSIOONE (nt Platoni jäljendusteooria), mis toovad välja kunstiteoste ühised jooned, ja VÄÄRTUSELISI DEFINITSIOONE (nt Clive Belli fomalistlik tähenduslikkuse teooria ja esteetilise elamuse teooria), mis on hinnanguline ja ei püüagi kõiki kunstitaotlusi kunsti alla hõlmata. Arthur Danto nimetab kontektsi, kus kunstiteos saab kunstiteose definitsiooni “kunstimaailmaks”, see aga erineb Dickie instiutsionaalsusest, tähendab see täpsemalt kunstiajalugu ja eelnevaid teadmisi kunsti kohta. Kunst on SOTSIAALNE PRAKTIKA, milles teatud ARTEFAKTIDELE omastatakse KOKKULEPPELISELT kunstisteose STAATUS ja roll. Kunstiteooria võib lähtuda teose defineerimist läbi selle FUNKTSIOONI. Margit Sutrop
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita metafüüsilisi küsimusi st. tegeleti e
ühtne kunstiteoste klass? Kennicki argument: me oskame tarvitada mõistet kunst, see tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteostekogumi, seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb nende puuduvad ühised omadused. Teine eeldus on väär, sest tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi. Visuaalselt eristamatud paarid sajandeid on arvatud, et kunsiteosed peavad erineva reaalsetest asjadest, mida saab kergesti eristada. Duchamp aga näitas, et seda erinevust silmaga ei näe. Danto kirjutab, et kunsti nägemine pole võimalik silmaga ja selleks on muid teadmisi vaja. Järeldus on et isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult. 4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Kennicki näites tuvastab isik kunstiteosed ainult juhuslikult, sest erinevust puhtalt silmaga ei näe ning kunsti nägemine nõuab rohkemat kui silm. 5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid.
1) ’’kunst” tavakasutus ja kunstiteoste klass Kennicki argument on selline: 1.Me oskame tarvitada mõistet “kunst” (teame millal mõistet õigesti rakendada). 2.See tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteoste kogumi. 3.Seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. 2) Visuaalselt eristamatud paarid Isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult – “pime kana leiab ka tera” 4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma. 5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 1.Artefakt- inimese poolt tehtud objekt.Valmistamine või omistamine. 2.Hindamisele kandideerimine- Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid