Malle Lattik
STSTB 1-kõ
Essee
„Kogukonna mõiste ja näited kogukondlikust sotsiaaltööst“
Vaated
ühiskonnale on pidevas muutumises, mis tähendab, et ka kogukonna
mõistet ei saa vaadata enam läbi ühe definitsiooni vaid seda peaks
vastavalt kontekstile ka ajaruumile uuesti mõtestama ja ehk ka
laiendama. Kuidas võiks tänapäeval määratleda kogukonda ja
milliseid näiteid võiks kogukondlikust sotsiaaltööst esile tõsta?
Ühelt poolt levib arvamus, et kogukond on enamasti territoriaalselt
määratletud inimeste kogum, keda ühendavad näiteks
sugulussidemed, ajalugu, sarnased väärtused ja eluviis, ning kes
tavaliselt elavad lähestikku (Säästva Eesti Instituut, 2017 ).
Teiselt poolt leviv arusaam ütleb, et kogukond ei seotud mitte
niivõrd geograafilise asukohaga, vaid sellega, kas ja millised on
inimeste ühised eesmärgid ja huvid. Kogukonnauuringu kohaselt, on
kogukondade peamine tegutsemise põhjus arendada kultuurilist
isetegevust ja suhelda kohalikega. (Vihma & Lippus , 2014) Selle
põhjal võiks justkui väita, et kogukonnad tekivad peamiselt ikkagi
oma naabruskondades. Siiski eristatakse kolme erinevat tüüpi
kogukondi: esimene on huvipõhine kogukond, teine väärtuspõhine ja
Omada ülevaadet piirkonna majanduslikust tegevusest Tegeleda piirkonda puudutavate sotsiaalsete probleemidega Omada ülevaadet KOV lävimisest kogukonnaga. Partnerid: KOV Külavanem Ettevõtjad Kogukonnas töötavad inimesed Maavanem, maakorraldaja Kodu-uurija Võimuesindajad Meedia rollid ja võimalused kogukonnatöös. (Hea kodanik, Külakiri jms) - Meedia võib toetada või kahjustada kogukonnatöö eesmärke ja tegevusi. Oleneb meedia sordist ja sihtrühmast. Kodanikeühenduste tähtsus sotsiaaltöötaja jaoks – Lihtsam teavet ja andmeid saada. Koostöö kodanikeühendustega on positiivne mõlemale poolele. Üks eesmärk ja ühine tegutsemine viib eesmärgile kiiremini lähemale. MTÜ (kogemusepõhine: isiklik + õppekäik)
Kõik kommentaarid