Essee kogukonnatööst (0)

Malle Lattik
STSTB 1-kõ
Essee „Kogukonna mõiste ja näited kogukondlikust sotsiaaltööst“
Vaated ühiskonnale on pidevas muutumises, mis tähendab, et ka kogukonna mõistet ei saa vaadata enam läbi ühe definitsiooni vaid seda peaks vastavalt kontekstile ka ajaruumile uuesti mõtestama ja ehk ka laiendama. Kuidas võiks tänapäeval määratleda kogukonda ja milliseid näiteid võiks kogukondlikust sotsiaaltööst esile tõsta?
Ühelt poolt levib arvamus, et kogukond on enamasti territoriaalselt määratletud inimeste kogum, keda ühendavad näiteks sugulussidemed, ajalugu, sarnased väärtused ja eluviis, ning kes tavaliselt elavad lähestikku (Säästva Eesti Instituut, 2017 ). Teiselt poolt leviv arusaam ütleb, et kogukond ei seotud mitte niivõrd geograafilise asukohaga, vaid sellega, kas ja millised on inimeste ühised eesmärgid ja huvid. Kogukonnauuringu kohaselt, on kogukondade peamine tegutsemise põhjus arendada kultuurilist isetegevust ja suhelda kohalikega. (Vihma & Lippus , 2014) Selle põhjal võiks justkui väita, et kogukonnad tekivad peamiselt ikkagi oma naabruskondades. Siiski eristatakse kolme erinevat tüüpi kogukondi: esimene on huvipõhine kogukond, teine väärtuspõhine ja kolmas avatud tüüpi kogukond. Kui väärtuspõhine kogukond omab ühiseid arvamusi ning ajalugu ja huvipõhistel on peamine rõhk just suhtlusel, siis avatud tüübis võivad osaleda kõik ja see koondub peamiselt ühe kooskäimiskoha ümber. (Bugarszki et al, 2015) Nii võib öelda, et kogukonnad kujunevad nii kuuluvuse kui ka ühiste huvide alusel: ühest küljest ajaloo, keele, territoriaalse kuuluvuse järgi ja teisest küljest mingite sarnaste ideoloogiate ja arusaamade alusel. (Vihma & Lippus, 2014) Kogukondlikku mõistet on võimalik määratleda kahe dimensiooni kaudu: kui tihedalt ja mis viisil kogukonnaliikmed suhtlevad ning milline on suhtluse kvaliteet ja positsioon ühiskonnas. Võib ette tulla olukordi , kus mõni grupp on kogukonnas hoopis välistatud ja omavahel hakatakse konkureerima. Eriliselt tähtis on sotsiaalsed suhted oleksid tugevad ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks oleks vaja ühist võrgupõhist keskkonnamudelit. (Vihma & Lippus, 2014)
Kogukonnatööst rääkides, ei saa ümber sotsiaalsest kapitalist . Sotsiaalne kapital tähistab kollektiivset ressurssi, ühist koostööd, võrgustikke ja usaldust, mis tõstavad kogukonna liikmete võimet tegutseda ühise eesmärgi nimel. (Avatud Eesti..., 2007) Üks tuntumaid sotsiaalse kapitali käsitlejaid Robert Putnam on öelnud , et kõrge sotsiaalse kapitaliga ühiskondades on valitsuse töö tõhusam ja majandusareng parem (Smith, 2007). Kogukonnatöö ongi eesmärgistatud ja professionaalne tegevus sotsiaalse kapitali kasvatamiseks kogukonnas. Kogukond saab oma liikmeid toetada eelkõige erinevate tegevuste kaudu ja neid pakutakse üksikindiviididele või gruppidele vabatahtlikkuse alusel. (Bugarszki et al, 2015) Kogukonnateenus aitab oluliselt kaasa sotsiaalsete probleemide vähenemisele, sest abistab indiviidi/elanikku just teda otseselt puudutavates küsimustes. Ka president Kersti Kaljulaid toonitas vabariigi aastapäeva kõnes, et kogukonna ja ühise elu heaks saab panustada igaüks läbi nende ressursside, mis tal parasjagu olemas on, olgu see siis aeg, raha või oskus.
Olulised kogukonnateenused väiksemates kohtades võivad paikneda näiteks ühises seltsimajas, kus külarahval on võimalik koos tegutseda ja kus toimuvad erinevad üritused. Eriti oluline on selline osalemisvõimalus just eakamal inimesel, kes tunneb, et on läbi tegevuste ühiskonda kaasatud. Tänu pidevale suhtlusele on võimalik jälgida eaka heaolu ja märgata muresid, mis vajaksid lahendamist. (Eesti Külaliikumise... s.a.) Kogukonna ja kohalike omavalitsuste koostöös on tekkinud nii mõnedki tegevusvormid: päevakeskused, seltsingud, kodus eakate iseseisvat toimetulekut toetavad tegevused, üksi elavatele eakataele eluaseme pakkumine, erinevate huvitegevuste arendamine ja üritustekorraldamine (Bugarszki et al, 2015).
Pauluse koguduses läbiviidud uuringu üks põhieesmärkidest oli teada saada, kui tähtis on kohalik kogudus kohaliku kogukonna jaoks sotsiaaltöös. Kogudus ei ole nii piiritletud kui ametnikud, mistõttu on neil võimalik vaadata inimest laiemalt, temaga parem kontakt luua ning koheselt teatud osas abistada. Näideteks võib tuua supiköögi olemasolu, tasuta riiete jagamist või abivajaja võimalust vestelda inimestega, kes tõeliselt kuulavad. Nõustus ka uuringus osalenud linnavalituse spetsialist, et kogudus on jäänud silma just inimliku suhtumisega ja et kiriku mõju võib inimest distsiplineerida. Uuring toob välja, et ilmalikul sotsiaaltööl oleks nii mõndagi kristlikust sotsiaaltööst õppida ning lisaks vältimatule sotsiaalabile, pakub kirik ka abivajajate suunamist õigetesse kohtadesse, lastehoiu teenust ning vaimseid väärtusi. (Toplaan, 2014)
Heaks näiteks kodanikuaktiivsusest ja üks viis sotsiaalsüsteemi arendamisest, on erinevad külaseltsid, kes vastavalt oma elanikkonna vajadustele ja huvidele mõtlevad välja abistavaid tegevusi. Näiteks Sadala külaselts pakub oma eakatele jututoa võimalust, kus käiakse koos suhtlemas ja korraldatakse koos üritusi. Samuti tegutseb kohvik ja pakutakse pidulaudade ettevalmistamise ja koristamise teenust. Antud tegevused aitavad kindlasti ennetada eakate sotsiaalset tõrjutust maapiirkondades ja on suureks abiks üldise sotsiaaltöö edendamisel. ( Paas , 2010)
Kogukonnaks saab nimetada seda teatud gruppi inimesi või suuremat rahva hulka, kellel on ühised väärtused ja eesmärgid ning kes on valmis üksteist toeatama. Kõige tähtsam kogukonnatöös on, et kogukonna liikmed peaksid välja selgitama vajadused ja koos liikuma nende vajaduste lahendamise suunas.
Kasutatud allikad
Avatud Eesti Fond (2007): Sotsiaalne kapital muutuvas maailmas. XI Avatud Ühiskonna Foorum . Tallinn: Avatud Eesti Fond. Alla laaditud 15.03.17  https://oef.org.ee/_repository/Document/aef%20sotsiaalne%20kapital%20muutuvas%20maailmas%20indd.pdf
Bugarszki, Z., Leppik, L., Kriisk, K., Medar, M., Saia K., Tabur, H., Tulva T., Wu, J. (2015). Kogukonnapõhine toetus üksi elavate eakate toimetuleku tagamiseks ja institutsionaalse hoolduse ennetamiseks. Uuringuraport. Tallinn. Alla laaditud 15.03.2017 https://www.researchgate.net/publication/309396044_Kogukonnapohine_toetus_uksi_elavate_eakate_toimetuleku_tagamiseks_ja_institutsionaalse_hoolduse_ennetamiseks
Eesti Külaliikumine Kodukant. (s.a.) Kogukonnateenused külas. Trükis. Alla laaditud 15.03.17 https://kodukant.kovtp.ee/documents/1727611/3730742/Voldik+-+Kogukonnateenused+k%C3%BClas.pdf/58745a55-8d0d-4db4-8c71-fc66cbe0faf5
Paas, Eha. (2010). Kogukonnateenused külas. Hea Kodanik. Alla laaditud 15.03.2017 http://www.bioneer.ee/eluviis/kogukond/aid-7336/Kogukonnateenused-k%C3%BClas
Smith, M. K. (2007) Robert Putnam: social capital and civic community. Alla laaditud 15.03.17 http://infed.org/mobi/robert-putnam-social-capital-and-civic-community/ #
Säästva Eesti Instituut. (2017). Kogukond. Tallinn. Alla laaditud 15.03.17 http://www.seit.ee/sass/?word=kogukond&ID=1&showing=2&search_word=Otsi&keel=ee&type=hagus )
Toplaan, J. (2014). EELK Tartu Pauluse koguduse sotsiaaltöö. Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut. Tartu. Bakalaureusetöö. Alla laaditud 15.03.17 http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/43296/toplaan_johanna_ba_2014.pdf
Vihma, P., Lippus, M. (2014). Eesti kogukondade hetkeseis. Uuringuraport. Tallinn: Linnalabor ja Eesti Külaliikumine Kodukant. Alla laaditud 15.03.17 http://www.kysk.ee/failid/Upload/files/Uuringud/Kogukonnauuring.pdf