teise juhtriigi USA kõrval ja Leonid Breznevi ajal 1970. aastate keskel saavutas NSV Liit oma suurima vägevuse · Stalinit nimetatakse NSV Liidu kõige edukamaks juhiks. Stalini peamiseks teeneks loetakse NSV Liidu piiride laiendamist ning rõhutatakse, et riik saavutas endise Vene impeeriumi mõõtmed ning kohati isegi ületas neid. · Stalini tegudest tõstetakse esile teaduse arengut, tööpuuduse sisulist kaotamist ning majanduse industrialiseerimist ja kultuurirevolutsiooni, mille tulemusena "tekkis NSV Liidus maailma parim haridussüsteem". · NSV Liidu viimase liidri Mihhail Gorbatsovi valitsusajast rääkides on 2 positiivsettegurit: külma sõja lõpp ja üleminekut turumajandusele. · Märgitakse, et Nõukogude võim oli Gorbatsovi tuleku ajal sada protsenti kindlustatud välis-ohu ja ka revolutsiooni eest kodumaal. NEGATIIVNE · Pärast Breznevi suurimaid saavutusi (1975
Stalini võimuletulek NSV Liidu esimese kümne aasta valitseja oli Vladimir Lenin. Ta oli kommunistliku partei tegelik juht. 1921 aastal haiguse põhjusest ta taandus poliitiliselt areenilt. 1924 aastal ta suri. 1927. aastal võimule tuli Jossif Stalin. Stalini võimutulekuga kaasnesid olulised muudatused majanduspoliitikas. Ta valis industrialiseerimist. See pidi muutma Venemaat tööstusriigiks. Massiline kollektiviseerimine 1920. Aastate teisel poolel toimus kollektiveseerimine. See tähendas kolhooside moodustamist, et kõik vilju riigile anda. See oli kohustuslik. 1929 – 1933 aastatel saadeti oma kodudest välja ligi 9 miljonit talupoega, sest arveti, et nad on nõukogude võimu vastu. Kollektiviseerimne muutis riigi industriaalseks. Paljud inimesed pidid maalt sõitma linna ja otsida tööd.
ühendas endas 6 Nõukogude vabariiki: Vene Föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia. b) Aastatel 1924-1945 ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuks kujunes 15. c) Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. 10. Kas Sina NL riigijuhina oleksid rakendanud industrialiseerimist ja kollektiviseerimist? Põhjenda oma arvamust kolme konkreetse argumendiga. Mina, kui NL riigijuhina ei rakendaks industrialiseerimist ja kollektiviseerimist, sest a) Industrialiseerimises loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest. Teha võib küll uusi ettevõtteid, kuid need ei pruugi saavutada ettenähtud võimsust, mida võiks saada kui investeeriks b) Sundkollektiviseerimise tulemusena oli hirmus näljahäda, milles hukkus
* Järgnes mitmeid edukaid rünnakuid ja linnade vallutamisi Castro ja Che Guevara vägede poolt (Maffo, Contramastre KeskOriente, Santa Clara jt.) . * 1.jaanuaril 1959. aastal õnnestus Castro väel, peale pikaajalist sõda, diktaator Batista kukutada ja tema asemel astus ametisse Castro. Kuuba kriis * NSV Liit toetas Fidel Castro natsionaliseerimist ja kollektiviseerimist ning aitas Kuuba industrialiseerimist. * Juba 1962. aasta suvel tõi NSV Liit Kuubale tuumalõhkepeadega keskmaaraketid. Hrustsov tahtis seeläbi sundida USAd järele andma SDV tunnustamise küsimuses, Castro aga soovis kaitset võimaliku sissetungi vastu. * 14. oktoobril 1962 märkasid USA luurelennukid Kuubal tuumarakette. * 22. oktoobril 1962 nõudis USA president John F. Kennedy avalikult rakettide tagasiviimist ja baaside likvideerimist ning blokeeris 24. oktoobril Nõukogude laevade pääsu Kuubale.
areng maas. Samuti kergetööstuse toorainet Turg toodetele, eriti tarbekaubale KOLOONIATE TÜÜBID Ümberasumiskolooniad uued elamiskohad Istanduskolooniad algul Lõuna-Ameerikas, Kariibi mere piirkond hiljem mujal põllumajandussaaduste tarbeks Ressursikoloonia - mitmeotstarbeline Faktooria sõjaline või kaubanduslik tugipunkt Reservkolooniad 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati nn. igaks juhuks, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused 20. sajandil: Emamaa nõrkus- endal probleeme Emamaa ei vajanud ümberasumist- omal tööjõu puudus Vähenes vajadus tooraine järele- uued tehnoloogiad Hoogustus kaubavahetus Põhi Põhi Kolooniate pidamine muutus kulukaks - kaugel! Kolooniates paranes haridustase, arenesid tööstusharud, pangandus, tekkis siseturg eeldused iseseisvumiseks Tekkisid iseseisvusest huvitatud grupid Maailm 20
Suharto saavutas 1966.a.võimu ja muutis järsult riigi kurssi. Kommunistlik partei purustati,normaliseeriti suhted Malaisia ja Filipiinidega, Indoneesia astus uuesti ÜRO-sse.Lagunes majandus õnnestus stabiliseerida.Indoneesial pole edu olnud võrreldes Jaapani või Malaisiaga ning üheks põhjuseks on jätkuvad kodusõjad Indoneesiast lahku lüüa soovivates piirkondades. Hiina. Toimus kaks julma sotsiaalset eksperimenti, mille organiseerijaks oli Mao Zedong.50ndatel alustas ta industrialiseerimist ja kollektiviseeris vägivaldselt põllumajanduse, millega tugvedas haaret. Kuuluttas välja petliku sõnavabaduse ja kutsus intelligentsi kriitikuid esinema. Hiljem kriitikut represseeriti.1958. käivitas nn suure hüppe-üritati 5 aasta plaan täita 1 aastaga ja 20a oma 5-ga, raua toodangu suurendamiseks pidi maarahvas rajama 7 milj. sulatusahju., talupojad aeti tuhandesse kommuunidesse, jõukuse asemel tuli nälga, tapeti
Dai=suur, Nihon=Jaapan). 1876.a. kaotati samuraireziim, Tokugawa Bakufu Jaapanis ja loodi kaasaegne Meijinvalitsus. 1889 kinnitati Jaapanis põhiseadus Euroopa mudeli järgi. 1890 avati Jaapani Riigipäev. 189495 sõdis Jaapan Hiina vastu, Jaapan võitis sõja ja sai Korea ja Taiwani oma võimu alla. Algas jaapanlaste tee koloniaalvõimude kõrvale. Aja jooksul muutus kliima Jaapanis europaseerumisest läbi Jaapani õppimise Euroopalt, et kiirendada moderniseerumist ja industrialiseerimist, natsionalismiks (et Jaapan pöördub tagasi kõige Jaapanipärase poole). See lõi konflikti kahe grupi vahel: ühed toetasid progressiivset europaseerumist, teised konservatiivset natsionalismi. Natsionalism hakkas vähehaaval domineerima üle kogu Jaapani. Keiser Kanmu viis 794.a. pealinna Nahast üle Kytosse. 1895 tähistati selle sündmuse 1100aasta juubelit Heian Jingu (Shint tempel) ehitamisega palee järgi, mis asus Kytos. 1100.a. tagasi
1918. a. tapeti "Lenini" korraldusel Nikolai II perekonnaga. Kommunistlik internatsionaal on kommunistliku liikumise keskne organisatsioon. 1921. a. uue majanduspoliitikaga kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ning asendati see rahalise maksuga. 1921. jäi Lenin haigeks, suri 21. jaan. 1924. 1922. a. sai peasekretäriks J. Stalin, kelle vastaseks oli L. Trotski, Stalin kõrvaldas konkurendid 1927. a. Kujunes välja Stalini ainuvõim, eelistati industrialiseerimist. 1920. aastatel võeti vägivaldselt talupoegade käest vili ära (riigivaru). Viidi läbi kollektiviseerimine (eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine kolhoosiga). Majanduselus juurdus plaanimajandus (majanduse plaanipärane arendamine). Tugev poliitiline terror. Industrialiseerimine on suurtööstuse rajamine ja arendamine, väiketootmise asendamine suurtootmisega. Kolhoos on põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand
kommunismi, juutluse ja teised ,,õõnestavad tegurid". Venemaa: 1917. tulid võimule enamlased ehk kommunistid, kõige tähtsam oli klass. Järgnes kodusõda ja 1922. aastal moodustati NSV Liit. 1924. aastal suri Lenin ning järgnes võimuvõitlus. Jossif Stalin tuli võimule 1927. aastal ja hakkas majandust sotsialismile viima ning selleks ta teostas uue majanduspoliitika, alustas sundkollektiviseerimist ja industrialiseerimist. Kõik olid totalitaarsed diktaatorid. Vägivalla kampaaniad, kommunistide tapmine, sunnitöölaagri süsteem. Riik kontrollis majandust plaanimajandus. Nooremat põlvkonda kujundati reziimile ustavaks (koolides rassiteooria, sõjaline õpe). Mõju kultuurile: kino (helifilmid, muusikafilmid), raadio (kõned, tekstid, tänukirjad) mõlemad propaganda eesmärgil. Mõju kujutavale kunstile (realism), teadus pidi olema marksistlik. 4
abiks.pri.ee 11. Iseloomusta kollektiviseerumist NSVLs 192933.a. Kollektiviseerumisega kaasnes ulatuslik vägivald, selle käigus toimus ka rikaste talupoegade kui klassi likvideerimine. Aastatel 192933 saadeti oma kodudest välja eelkõige riigi põhjapiirkondadesse ligi 9 miljonit talupoega. Sunniviisiline viljvarumine laastas põllumajanduse. 1930.aastate alguses tabas NSVLu laiaulatuslik näljahäda, mille käigus hukkus ligi 7 miljonit inimest. 12. Iseloomusta industrialiseerimist NSVLs. Stalini võimule tulekuga tehti panus tööstuse ja eriti raskemasinatööstuse eelisarengule industrialiseerimisele ning ühteaegu loobuti NEPi poliitikast. See valik pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. Suurtööstuse eelisarendamisele allutati kõik teised
Areng, oskused, kogemused) David Ricardo suhtelise eelise printsiip mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega, kui teised Koloniseerimise tulemusena tekkisid erinevad kolooniad: Ümberasumiskolooniad uued elamiskohad Istanduskolooniad algul Lõuna-Ameerikas, hiljem mujal Faktoonia sõjaline või kaubanduslik tugipunkt Reservkolooniad 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Miks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid? 1. 16.-18. sajandil kolooniad leevendasid ülerahvastatust, emamaale veeti eksootilisi saadusi söögiks ja tooraineks 2. 19. sajandil hakati sisse tooma maavarasid, tähtsaid toiduaineid, toorainet; töösturid nägid kaupadele uut turgu 19. sajandil oli koloniaalsüsteemi hiilgeaeg Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Suurbritannial 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud kaheks 1
sotsialismile. Maal seati sisse põllumajandusmaks (varasema põllumajandussaaduste sundriigistamise asemel), soodustati turu kujunemist ning erinevate omandivormide arengut. Venemaa majandus hakkas taastuma kuigi ebaühtlaselt. 12. Millal loodi NSV Liit? Kirjelda NSV Liidu ülesehitust. Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult mitte.Kõrgeim võim kuulus kommunistlikule parteile. 13. Kirjelda industrialiseerimist NSV Liidus. Mis oli industrialiseerimise eesmärk? Kas see saavutati? NEP kadus ära ning Stalin tahtis enda kätte kogu võimu: likvideeris kogu eraettevõtluse ning alustas suurtöösuse eelisarendamist. Taheti saada paremaks teisest kapitalistlikest riikidest ja enamikest riikidest saigi mööda. Alguses kadus tööpuudus, kuid hiljem hakkas tootlikkus langema ning rahvas vaesuma. 14. Milles seisnes sundkollektiviseerimine? Selle eesmärk? Millised olid
Inimesed talusid vägivallapoliitikat, kuna : 1) Kardeti, sest levisid kuuldused sunnitöölaagritest ja nähti, et paljud tuttavad kadusid jäädavalt. 2) Paljud uskusid, et kommunismi ehitamiseks on see vajalik. 11. Kes oli Stalin? Millist osa mängis ta NSVL-s ajaloos 1920.-30. aastail? Stalin mängis määravat rolli, sest ta oli ainuvalitseja. 1) Tema käsul alustati industrialiseerimist ja kollektiviseerimist. 2) Alustas riigi relvastamist, et maailma vallutada. 3) NSV Liit muutus lühikese ajaga agraarmaast tööstusriigiks, kuid seda inimelusid hävitades. 4) Ta käivitas riigis massilise terrori. 12. Natside võimuletuleku põhjused. Natside võimuletuleku põhjused olid : 1) Lubasid likvideerida Versailles' rahulepingu.
saksamaa ja berliini lõhestatus;kuulutati välja 2 erineva ühiskonnakorraga saksa riiki-saksamaa liitvabariik ja demokraatlik vabariik;sõjajärgsed demonstratiivsed vastasseisud: aatompomm USA1945/NSVL 1949;marshalli plaan 1948/vastasikkuse maj.abi nõukogu loomine 1949; NATO 1949/varssavi lepingu org(VLO)1955;NSVL tegevus Euroopa lõhestamiseks:riikides,kus al 1944 oli punaarmee läbi marssinud,aidati võimule kommunistid;riiki jäid nõukogude väeüksused ja instruktorid;alustati maj industrialiseerimist ja kollektiviseerimist Nõukogude mudeli järgi;vägivald teisitimõtlejate ja rahvuslaste vastu;demokraatia piiramine,demokraatlikult moodustatud valitsuste kõrvaldamine ja asendamine Moskva-meelsega;1960dad aastad:ebastabiilsuse ja konkurentsi jätkumine,koloniaalsüsteemi reaalne kokkuvarisemine, reaalsed kriisikolded üle maailma, desarmeerimise esimesed näited 60date a lõpust; Pingelõdvendus Pingelõdvenduseks hakati
modernismi edasiarendusega. 1960.1970. aastatel, sugenenud postmodernismi üks põhitunnuseid on erinevuste esiletõstmine. Lähtutakse sellest, et mitte ühelgi inimesel, muu hulgas ka autoritel, ei saa olla universaalset teadmist. Paljud uurijad on täheldanud, et postmodernism on ühiskondlik nähtus seda eriti Venemaal, kus kõik ilmingud võtsid ideoloogilise tähenduse. 1960. aastatel tekkis omalaadne suund külaproosa. Postmodernistid uskusid, et enam polegi vaja progressi, industrialiseerimist. Külaproosa kajastas üldiselt Nõukogude Venemaa talurahva raskusi, võttis omaks idealiseeritud traditsioonilise külaelu kujutelma, kritiseerides kaudselt või otseselt kaasajastamise projekte nad ei ihanud progressi. Näiteks Valentin Rasputini romaan ,,Lahkumine Matjorast", mis ilmus 1979. aastal, loob pildi väljamõeldud Siberi külast, mida hakatakse evakueerima, et sinna lähedale, Angara jõele, saaks ehitada hüdroelektrijaama paisu. 1990
kolooniaid vabatahtlikult loovutama ja seetõttu puhkesid koloniaalsõjad: * Prantsuse Indo-Hiina (Vietnami) sõda 1945.a.-1954.a. ja Alzeerias 1954.a.-1962.a. * Holland Indoneesias 1945.a.-1949.a. * Portugal peaaegu kõigis oma kolooniates. * Hiljem (1980nendatel aastatel) metropolid lihtsalt leppisid tõsiasjaga. 5.Mauistliku Hiina majandus.Hiina p2rast Maod Suur hüpe (1958-60) kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga: kiirendati industrialiseerimist loodi rahvakommuune (ühismajandeid), kus tegeldi ka algelise tööstusega üle 7 miljoni väikese sulatusahju, kust saadi vähekõlblikku metalli Suur hüpe ebaõnnestus tööstustoodang vähenes järsult ja põllumajanduses oli kaos Hiina p2rast Maod : Vqimule tuli Deng Xiaoping.Pqllumanajduses likvideeriti kollektiivmajandid.lqdvendati kesket juhtimist.Taastati osaliselt eraomand.haridussusteem kujundati umber.majandus ja kultuurisuhted v2lismaaga hakkasid tihenema
nõuab suhteliselt vähem kapitali ja annab kiiremini kasumit. Kui kergetööstuses on juba kasum tulemas, algab rasketööstuse arendamine. Sotsialistlikes riikides seisneb industrialiseerimine suurtööstuse, esmajoones rasketööstuse ja selle südamiku – masinatööstuse plaanipärases arendamises. See kindlustab sotsialistlikku korda, tagab riigi tehnilise ja majandusliku sõltumatuse kapitalistlikust maailmast. NVSL alustas industrialiseerimist 1926. aastal. Sundkollektiviseerimine. 1920. aastate lõpul tekkisid NSVLs raskusi viljavarumisega. Riik aga vajas vilja kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Stalin asus tarvitama vägivalda. Talupoegadelt konfiskeeriti jõuda kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. Selle tulemusena puhkes NSV Liidus 1932. aastal suur nälg. Tahtlikult tekitatud näljahäda tulemusel hukkus ligi 7 miljonit inimest.
natsionaliseeriti tööstusettevõtted ja maa. · 1941 juunis küüditati Eestist ~11 000 inimest. · 1941 suvi kuni1944 sügis oli Eesti Saksa okupatsiooni all. · 1944 septembris tehti Otto Tiefi valitsuse poolt ebaõnnestunud katse Eesti omariikluse taastamiseks. · 1944 sügisel taasokupeeriti Eesti Nõukogude vägede poolt. · 1940-ndate lõpul alustati Eestis kollektiviseerimist (kolhooside rajamist) ja kiirendatud tempos industrialiseerimist, millega kaasnes taditsioonilise maakultuuri hävitamine, muulaste massiline migratsioon Eestisse jne. · 1944-1953 pidasid eesti metsavennad võitlust Nõukogude võimu vastu. · 1949 märtsiküüditamisega viidi Siberi vangilaagritesse ja asumisele ~20 000 eestlast. · 1950 toimus EKP VIII pleenum, mille tulemusena süvenes stalinism ja isikukultus ning juunikommunistidest juhtkond asendati Moskva-meelsemate tegelastega. · 1967 1968 oli Tartus nn
See vastuolu kajastus väga selgelt ka belgia kirjanduses ja sellest sündiski Maurice Maeterlincki dramaturgia. Müstikuna ja jumalaotsijana jägis ta tähelepanelikult ja murelikult tehnika arengut, tööstuslinnade kasvu. Kirjanukku häiris kapitalistliku tsivilisatsiooni areng ning ta tundis oma jõuetust selle ees. Maeterlinck oli erakordselt vastuoluline inimene. Ta tundis huvi keskaja müstikute õpetuse vastu ning samal ajal harrastas poksi, vihkas industrialiseerimist ja ülistas masinaid. Maeterlinck oli ka esimesi Euroopa kirjanikkem kes õppis autot juhtima. Vastuolud tema iseloomus olid suurelt osalt tingitud tema ajastu vastuolulisusest. Maeterlincki heidutas inimese väärtuse langemine masinate ajastul. Nägemata vastuolude sotsiaalseid põhjusi, püüdis kirjanik neid lahendada subjektiivse sümboolika kaudu üksikisiku seisukohalt, kelle jaoks väliskeskkonna vastuolud omandasid paratamatult traagilise, saatusliku iseloomu.
vähenemist 30 kuni 50 korda. Dioksiinid on võimelised kanduma edasi emalt lapsele. Riski suurendab rinnaga toitmine. Laste kehakoormus dioksiini suhtes on sageli mitu korda kõrgem kehakaalule vastavast normist. Vanuseni 8 kuni 10 aastat on rinnaga toidetud lastel sageli suurem dioksiini kehakoormus kui mitte rinnaga toidetud lastel. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab siiski rinnaga toitmist viimase muude heade omaduste tõttu. [7] Ajalugu Looduslike protsesside tõttu oli enne industrialiseerimist dioksiinide hulk keskkonnas madal. Dioksiinid paiskusid tahtmatult kõrvalproduktidena keskkonda esmakordselt aastal 1848 Leblanci protsessi käigus Saksamaal (sooda tootmisest tingitud mõju). Esimene tahtlik klooritud dibensodioksiini süntees toimus aastal 1872. Tänapäeval on leitud dioksiine kõikides inimestes, kõrgem dioksiinide hulk neis, kes elavad rohkem industrialiseeritud maades. Kõige mürgisem dioksiin, 2,3,7,8-tetraklorodibenso-p-dioksiin (TCDD) sai tuntuks kui Agent
1928. aasta alguses mindi üle sõjakommmunismiaegsele praktikale ja hakati isegi seemnevilja ära võtma. 1928. aastaks oli kontroll riigi üle täielikult Stalini käes. NEP-i lõpetas 1928. aastal Jossif Stalin, kes algselt oli NEP-i toetanud, et vastanduda Lev Trotskile. 1920. aastate lõpus ja 1930. a-te alguses kujunes administratiiv-bürokraatlik sotsialismimudel: Käibele lasti suurel hulgal katteta paberraha. Alustati industrialiseerimist ehk tööstuse eelisarendamist teiste majandusharude arvelt. Massiline sundkollektiviseerimine maal. Planeerimine hakkas toimuma siis viisaastakute kaupa. Punaarmee ümberrelvastamine. Viidi sisse kaupade kaardisüsteem. Kujunes kohtuväline karistussüsteem. Määratleti rahvavaenlaste hulk ühiskonnas (4.6% ehk umbes 7.4milj. inimest). Majanduses hakati massiliselt kasutama sunnitööd. Peeti näidiskohtuprotsesse selleks, et hirmutada inimesi. Hukati või saadeti maalt
Sotsialistlikku Nõukogude Vabariiki (Mirovaja Sotsialistitseskaja Sovetskaja Respublika Mirovaja SSR). 1936.aasta ega 1977. aasta konstitutsioonis seda enam sees pole. Kuni sõjani oli NSV Liidu hümniks "Internatsionaal". Üleliidulise raadio I programmi nimetati "Kominterniks". Loosungiks "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" Vapp: maakera, üle kõigi kontinentide kujutatud sirp ja vasar NSV Liidu sümbolid Majandus 20-ndate keskel · alustati industrialiseerimist. Tähelepanu pöörati raskemasinaehitusele ja sõjatööstusele. Tööstust arendati teiste majandusharude arvelt. Tohutu käsitsitöö, palju kasutati vangide tööjõudu. . Mindi üle plaanimajandusele (5- aastaku plaanid; I viisaastak 1928/29 1932/33). Suurettevõtted vajasid suures koguses toitu. See otsustati peaaegu tasuta talupoegadelt ära võtta. · Algas kollektiviseerimine. Talupoegi sunniti kolhoosidesse ja sovhoosidesse
sotsiaalse elu korraldajana; atraktiivsed majandid- eluase ja sissetulek; asustussüsteemi muutused- väikelinnad vs majandikeskused. Loomade arvu ja loomakasvatussaaduste tootmise dünaamika Eestis. Produktivism ja post-produktivistlik siire. Produktivism- dom poliitika põllumajanduses 1940-80 keskpaigani. Keskseks eesmärgiks oli põllumajandustoodangu suurendamine. See tähendas põllumajandustootmise intensiivistamist ja industrialiseerimist, sh kemikaalide kasutamist, mehhaniseerimist ja farmide spetsialiseerimist. Süsteemi toetati riiklike subsiidiumidega. Post-produktivistlik siire- järk-järguline muutus poliitikas ja tootmise praktikas produktivistlikust säästlikumale põllumajanudsele. Lisandusid mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud eesmärgid. Taime- ja loomakasvatusele spetsialiseerunud piirkonnad Eestis Mahetootmisele enam spetsialiseerunud piirkonnad Eestis TURISM MAAPIIRKONDADES (L7)
Eestlaste suremus suurnes ning toimus eestlaste väljarännet. Rahvastiku migratsioon muutus Eesti NSV töölisklassi täienemise põhiliseks allikaks kogu sotsialismi ehitamise perioodi jooksul. 1945.1949. aastal moodustas loomulik juurdekasv vaid 1,7% vabariigi rahvastiku üldisest juurdekasvust ja 5,2% linnarahvastiku juurdekasvust. Sisseränne 1940-ndate lõpul alustati Eestis kollektiviseerimist (kolhooside rajamist) ja kiirendatud tempos industrialiseerimist, millega kaasnes taditsioonilise maakultuuri hävitamine, muulaste massiline migratsioon Eestisse. Aastatel 1945 - 1990 käis läbi 1,5 miljonit inimest. 600 000 tuhandest muukeelsest inimesest valdas eesti keelt alla 10 % . Kindlasti on need faktorid, millest järeldusi oskab ennast eestlase olukorda panev inimene isegi teha ja mis mõjutavad eestlaste suhtumist rahvusvähemustesse tänapäevani. 1989.a
Esile tõusis Dzugasvili Stalin. Stalin tõusis võimule tänu pidevale pooltevahetamisele. Tekkis isikukultus, millega kuulutati Stalin töörahva juhiks ja õpetajaks. Kirjutati ümber kompartei ajalugu ning võltsiti ajaloolisi fotosid. Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat. NEP'i lõpp, industrialiseerimise algus Stalini võimuletõus tähendas NEPi lõppu. Likvideeriti igasugune eraettevõtlus. Käivitati ulatuslik relvastusprogrmm. Alustati industrialiseerimist loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõtlusest, majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane (I 1928-1932). Tootmismahtude poolest oli NSVL tipus, kuid kvaliteet oli väga madal. Kadus tööpuudus. Eriti hoogsalt arenes sõjatööstus. Kuna puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema. Sundkollektiviseerumine 1920.a. lõpus tekkisid NSVL raskused viljavarumisega. Õiglase hinna kehtestamise asemel asus stalin konfiskeerima
aastani oli enamiku lääne ajaloolaste seisukoht kaunis ambivalentne. Nad tunnistasid, et Stalin lõik kõige jõhkrama diktatuuri ning kasutas kohutavamaid meetodeid, kuid ta saavutas ka märkimisväärseid tulemusi. Tänu eriti tema industrilaiseerimisele sai võimalikuks võita fasismi üle ja seejärel NL kujunemine üliriigiks. E.H. Carr usub, et Stalinit oli vaja sest ta oli üks ajalo tõukejõude, mille sigitasid bolsevistliku revolutsiooni järgsed olud. Kui Stalin poleks industrialiseerimist käivitanud, pidanuks seda tegema keegi teine. Selles mõttes oli Stalin revolutsioonilise poliitika täideviija. Kuid ta oli ka vastuoluline inimene: tohutute vägitegudega kaasnes ülim julmus. Carri sõnul oli ta vabastaja ja türann. Selle mõtteviisi peavastane on Ulam, kes eelistab rohkem rõhutada Stalini vigu ja leiab, et Venemaa käsi oleks temata käinud hoopis paremini. Ta kummutab väite, et just Stalini indstrialiseerimiskava abil lohistati
riikidel on kas loomulik eelis(geograafiline asend, loodusvarad) või omandatud eelis (kogemused, tehnoloogia) David Ricardo suhtelise eelise teooria Koloniaseerimise tulemusena tekksid eri tüüpi kolooniad: Ümberasumiskoloonia ülerahvastumine Istanduskoloonia Ladina-Ameerikas, hiljem ka teistes, istandussaaduste saamiseks Faktooria sõjaline või kaubanduslik tugipunkt, võeti piirkond oma valdustesse Ressurssikolooniad Aafrikas, Aasias Reservkolooniad industrialiseerimist ei viidud läbi, vallutati niisama impordiks ja loodusvarade saamiseks tööstuslikult arenenud Põhja riigid mahajäänud Lõuna riigid õp 13 TV lk 8 1 koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused TV lk 8 1. INFOÜHISKOND globaliseerumine- ülemaailmastumine kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem kasvavad riikidevahelised kaubavood süveneb spetsiliseerumine globaalne tööjaotus
süsteem ning mindi üle administratiiv-bürokraatlikule sotsialismimudelile muudatused 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate alguses Stalinliku majanduspoliitika algus · lõpetati majanduse reguleerimine turusuhete ja vabalt konverteeritava rubla abil. Käiku paisati suurel hulgal katteta paberraha. Tururegulatsiooni asendas juhtimise range tsentraliseerimine, käskude, keeldude ja karistuste süsteem · alustati ülimalt forsseeritud industrialiseerimist, mis sisuliselt tähendas vaid raskemasinaehituse väljaarendamist. Sellega rikuti majanduse sisemist tasakaalu · alustati talurahva massilist, sunniviisilist kollektiviseerimist, mis polnud kooskõlas ei talurahva huvide ega riigi majanduslike võimalustega · majandust hakati planeerima viisaastakute kaupa. Viisaastakute elluviimisel ignoreeriti majandusseadusi ja reaalset majanduslikku olukorda.
Areng, oskused, kogemused) David Ricardo suhtelise eelise printsiip mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega, kui teised Koloniseerimise tulemusena tekkisid erinevad kolooniad: Ümberasumiskolooniad uued elamiskohad Istanduskolooniad algul Lõuna-Ameerikas, hiljem mujal Faktoonia sõjaline või kaubanduslik tugipunkt Reservkolooniad 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Miks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid? 1. 16.-18. sajandil kolooniad leevendasid ülerahvastatust, emamaale veeti eksootilisi saadusi söögiks ja tooraineks 2. 19. sajandil hakati sisse tooma maavarasid, tähtsaid toiduaineid, toorainet; töösturid nägid kaupadele uut turgu 19. sajandil oli koloniaalsüsteemi hiilgeaeg Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Suurbritannial 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud kaheks 1
ideest loobutakse Stalini ajal kujunes NSVL -is lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur, millele olid iseloomulikud järgmised jooned: A) Majanduses: 1. majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. See tähendab, et loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle käsumajandusele Moskavast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida 2. alustati industrialiseerimist (raskemasinaehituse väljaarendamine) 1927, eelkõige rasketööstuse eelisarendamist teiste majandusharude arvelt: põllumajandusest, kergetööstusest 3. kehtestati plaanimajandus: majandust hakati planeerima viisaaastakute kaupa. Plaani elluviimisel ignoreeriti majandusseadusi ja reaalset majanduslikku olukorda. 4. talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine (1929): see polnud kooskülas ei rahva huvide ega riigi majanuslike võimalustega 5
(15,8) ja Poola (14). Eesti keskel (3,7). Madala osatähtsusega riigid on Suurbritannia (1,4), Luxembourg (1,4), Malta (1,7) ja Belgia (1,8) Taimekasvatuse muutused ja osatähtsused Eestis Produktivism ja post-produktivistlik siire Produktivism – domineeriv poliitika põllumajanduses 1940´ - 1980´keskpaigani. Keskseks eesmärgiks oli põllumajandustoodangu suurendamine. See tähendas põllumajandustootmise intensiivistamist ja industrialiseerimist, sh kemikaalide kasutamist, mehhaniseerimist ja farmide spetsialiseerumist. Süsteemi toetati riiklike subsiidiumidega. Post-produktivistlik siire: järk-järguline muutus poliitikas ja tootmise praktikas produktivistlikust säästlikumale põllumajandusele. Lisandusid mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud eesmärgid. Tootmisüksuste dünaamika põllumajandusmaa suuruse järgi Taimekasvatusele, loomakasvatusele ja mahetootmisele spetsialiseerunud
Esimesed poliitilised vabadused esindajatekogu valimise näol anti elanikkonnale 1905. aastal – 1914. aastaks oldi seega juba harjutud end õiguslikumana tundma. Nii kontrollivast valitsemisviisist tulenevalt on ilmselt ka filmi olustik küllaltki range ja selgepiiriline. Uue direktori küllaltki absolutistlik suhtumine annab ka koheselt kogu filmile rangema õhkkonna. 11 8. HARIDUS Kool tähendab kreeka keeles „vaba aega“ ehk enne industrialiseerimist saidki haridust need, kellel oli raha ja vaba aega. Antud filmis on tegu lütseumiga, ehk kooliga, mis oli Vene Keisririigis loodud vaid aadlikele, kõrgemast soost rahvale. Lütseumis kehtib funktsionalistlik vaatenurk. Koolipersonal eristab targemaid ja rumalamaid õpilasi. Filmist näiteks 28.-29. Minutil arutlevad õpetajad direktoriga õpilaste käekirjade ja oskuste üle, kes parem ja kes kehvem. Tol ajal puudusid küll igasugused IQ jms testid,
Kuna inimesed ei old kommunistidega väga rahul, siis nad muutsid oma majanduspoliitikat: NEP Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga, ülejäänud toodangu või turustada. Rahareform. Eraettevõtlusele õigused. Kommunistid lootsid selle süsteemi ikkagi kiirelt likvideerida. 1924. suri Lenin. Soovitas uueks Lev Troskit, aga ta ei olnud väga suuteline võimu hoidmiseks. Stalin tuli siis. Ta lõpetas kohe NEPi. Alustas industrialiseerimist ehk suurtööstuse eelisarendamist.Viisaastaku plaanid. Sundkollektiviseerimine. Suur terror. 1934. Senini vaid talupoegade vastu, siis aga ka kompartei, julgeolekuorganite jms vastu. Loodi GULAG. Sunnitöölaagrid. Soome. Lapua liikumine vastukaaluks kommunistidele vist. Edukad. Poola. Jozef Pilsudski laskis okupeerida Vilniuse. 1926. riigipöörde tegi, kuulutas end peaministriks ja kehtestas sanatsioonireziimi. (tervendamine). Lätis oli alates 1934
alustas põhjalike puhastustega partei- ja riigiaparaadis 8.Hiina RV a) Kommunistliku Hiina tekkimine: pärast Jaapani väljatõrjumist (1945) taasjätkus kodusõda (1946-49), kus Guomindangi väed said lüüa ja tõrjuti Taivanile 1949 oktoobris kuulutati välja Hiina RV KP esimeheks Mao Zedong Hiina viimine suuriigiks juhtivaks riiklik sektor + industrialiseerimine ja kollektiviseerimine b) Suur hüpe (1958-60) kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga: kiirendati industrialiseerimist loodi rahvakommuune (ühismajandeid), kus tegeldi ka algelise tööstusega üle 7 miljoni väikese sulatusahju, kust saadi vähekõlblikku metalli Suur hüpe ebaõnnestus tööstustoodang vähenes järsult ja põllumajanduses oli kaos c) Kultuurirevolutsioon (1966-76) vägivaldne poliitika vastuseisu mahasurumiseks Maole partei juhtkonnas ja ühiskonnas: hungveipingid noorte punavalvurite salgad, kes kiusasid taga Mao vastaseid
Ameerikaga. Arenes suureks ka tänu sellele, et seal hakati ehitama laevu ning tegeleti ka hoogsasi kalapüügiga. Tänapäeval on üks tähtsamaid kaubanduslinnu Suurbritannias. 13 Leeds: omal ajal oli Leeds põhiline Suurbritannia varustaja lambavillaga. Tänapäeval on ta Londoni kõrval üks tähtsamaid finantsteenuste ja äri keskus. Liverpool: sadamalinn, kus enne industrialiseerimist käis juba kaubandus Iirimaa, India ja Kesk-Euroopa kaupmeestega. London: Suurbritannia pealinn on maailma üks suurimaid linnu ning üks tähtsamaid äri, finants, kaubandus, kultuuri, poliitiks, meelelahutuse ja moe linnu maailmas, täna millele võib Londonit nimetada ka globaalses mõttes suurlinnaks Manchester: tänaseks on tegu ühe kõige kiiremini kasvava linnaga. Manchester on linn, kust sai alguse industrialiseerimine ning linn, mis mängis pearolli Tööstus Revolutsiooni ajal.
.................................... Stalini ajal kujunes NSVL -is lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur, millele olid iseloomulikud järgmised jooned (Vt võrdluseks konspekt "Totalitaarse riigi tunnused"): A) Majanduses: 1) majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. See tähendab, et loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle käsumajandusele Moskavast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida 2) alustati industrialiseerimist (.........................................)1927, eelkõige rasketööstuse eelisarendamist teiste majandusharude arvelt................................................ ..................................................................................................................... ..................................................................................................................... ............................................................................................
arengumaade vaesuse kohta. Probleem on aktuaalne ja igaüks peaks võtma selle suhtes seisukoha, sest vaesus ähvardab aja jooksul meiegi olemasolu. Aga mida tuleks teha -- kui iga Lääne riikide elanik annaks 25% oma palgast neile toiduainete ostmiseks ja ravimiteks, oleks arengumaades rahvastiku juurdekasv plahvatuslik. Teisalt ei lubaks loodusvarade piiratud hulk ega looduse võime taluda tööstuslikku saastamist arengumaade täielikku industrialiseerimist. On selge, et arengumaade inimeste minimaalne heaolu tuleb kindlustada mingil muul viisil. Sellist faktilist tausta arvestades võime nüüd esitada normatiivse küsimuse. Kas me oleme üksikisikutena isiklikult vastutavad arengumaade viletsuse eest, kui nimelt meie demokraatlikult valitud parlament ja valitsus ei pea kas võimalikuks või vajalikuks neid praegusest enam aidata? Praktilise eetika üheks ülesandeks on teha need küsimused arutelu aineks.
· Moskva, kus on vene oma kapital, millega pannakse tööle tekstiilitööstus. Kunsti keskus. · Peterburg ja Baltikum, kus on palju saksa ja prantsuse kapitali. · Donbaz Ukrainas (Lõuna - Venemaal), Inglise kapitalil põhinev Bakuu naftatööstus · Uuralid, kust hakkab kujunema metallurgia keskus. Riigil on suur roll industrialiseerimises tegemist polnud vaba ja normaalse tööstuse arenguga. Poliitikas on oluline Sergei Witte (lk 44. ), kes kordineerib Venemaa industrialiseerimist. Kodumaist tööstust kaitstakse kaitsetollidega. Rubla viiakse kulla alusele. Kehtestatakse riigiviina monopol, millest saab suur tuluallikas. Alustatakse raudteede ehitamisega(1861 Peterburg Moskva). Hakkab Suur- Siberi magistraali rajamine 1891-1906. Renditakse Hiinalt Mandzuuria (Hiina on nõrk), et ühendada Baikali äärseid piirkondi Kaug Idaga. Hilisemas perspektiivis toob see kaasa halbu suhteid Jaapaniga. POLIITIKA Piiramatu isevalitsuslik monarhhia
töörahva partei (UTP) ühendadakse Sotsiaaldemokraatlikuda ja sellest sai põhimõtteliselt kommunistlik partei. Juhkis sai M. Rakosi. kes oli täielik Stalinist ja represeeria. 1949 kehtestati ungaris uus konstitutsioon, millega kinnitatakse üheparteivõim, ning 1949 luuakse URV Ungari Rahva Vabariik. Suurimaks kommunisltikusk vastaseks oli katolik kirik, sealne kardinal mõistetakse eluks ajaks vangi ja katolik kirik allutatakse seal kommunistlikule parteile. Alustatase Industrialiseerimist, tuhanded hukatakse, viiakse maalt välja, kollektiviseerimine ja natsionaliseerimine. Ungarile mõjuvad veel kehvasti reparatsioonid mida Venemaa neilt pidevalt nõuab. Kui Stalin sureb, siis 1953 peab Rakosi lahkuma. Ning uueks valitsusjuhiks saab Imre Nagy (Nadi). Nagy on võimul kuni 1955, ta on kommunist aga liberaalsem kui Rakosi. Ei tunnista kollektiviseerimist ja natsionaliseermist. Kui 1955 ärkavad Kommunistid üles, et mis toimub
Loomadele anti teada, et toodang on pidevas kasvus, kuigi loomad olid näljas (lk 66-67). Napoleoni hakati kutsuma Juhiks ja öeldi, et kõik, mis on hästi, on seda tänu temale (lk 67). Napoleon hakkas ennast ka ise autasustama ja uusi autasusid välja mõtlema (lk 61-62)/(lk 75). Peeti rongkäike, kus ülistati Napoleonit ja kehtivat korda (lk 80-81). Stalini valitsusaja eesmärk oli riigi tööstuse kiire taastamine eelisarendades rasketööstust e industrialiseerimist. Teoses pandi suurt rõhku tuuleveski ehitamisele, mille abil saadud elekter pidi töid lihtsustama. NSVL-s oli puudus tarbe- ja toidukaupadest. 1946-1947 aastatel oli näljahäda. Juba alguses sai loomadele selgeks, et nad saavad kasutada vaid seda, mida suudavad toota (lk 21). Siiski tuli puudus nii toidust kui ka tarbeesemetest (lk 50). Noori juhiti NSVL-s pioneeriliikumise kaudu, mis oli Kommunistliku partei laste- ja
Kunst peab austama loodust ja loodusseadusi. Kunst peab lugupidama inimese inspiratsioonist. Kunst peab olema sild looduse, loovuse ja inimese loovuse vahel. Kunst peab tagasi saama oma universaalse funktsiooni ja mitte olema moekas äri. Kunst ei peaks kannatama spekulatsiooni ja kultuurset industrialiseerimist. Kunst ei peaks kannatama dogmaatilist orjastamist läbi negatiivse teooria. Kunstil peab olema eesmärk. Kunst peab looma kestvaid väärtushinnanguid. Julgus püüda harmoonilist ilu koos loodusega. ( Harel .J . ; S chm i ed.W . ,, Hundert wasser Kunst HausW i en".1999, l k 9. ) Kolmanda rajooni kolmas nahk "Inimesel on kolm nahka: tema nahk, riided ja elamu. Kõik need
4. Milles seisnes sõjakommunismi poliitika? See seisnes selles, et kodusõja ajal rakendas nõukogude võim erakorralisi abinõusid sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks. 5. Kuidas muutus majanduspoliitika pärast kodusõda? Sõjakommunismi poliitika ennast enam ei õigustanud. Alustati uut poliitikat. Kaotati toiduainete andmine riigile, see asendati hoopis maksudega. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusala. 6. Miks võib nimetada kolhoseerimist ja industrialiseerimist ,,suureks murranguks’’? Sest, nendega tehti palju läbimurranguid, uuendati tehnikat ja leiutati uut tehnikat. 7. Mida tõi ,,suur murrang’’ kaasa ühiskonnaellu? Likvideeriti rikkad talupojad, põllumajanduses toimus kollektiviseerimine. 8. Milline koht oli nõukogude ühiskonnas vägivallal? Väga kõrge koht. Vägivallapoliitikat viisid ellu julgeolekuorganid. Loodi ulatuslik vangilaagrite süsteem. Stalin arvas et vägivald on loomulik riigis. Töövihik 1
Venemaal oli keskkond siiski erinev ning selle tegevuse ebaõnnestumise põhjused olid alljärgnevad. Kultuuritus, eelkõige madal tööviljakus, mis pidurdas loodusrikkuste kiiret kasutuselevõtmist. Tööstuse halb organisatsioon. Pikk tööpäev, madal palk, kartlik ja harimatu tööline. Vene kapitali aeglane akumulatsioon. Witte ütles, et ilma väliskapitalita pole võimalik tagada Venemaa industrialiseerimist. Vene ühiskonna eripära ehk asiaatlus. Puudub usaldusväärne majanduslik kliima. Talurahva pärisorjusest vabastamisel pärisorjuslike sidemete faktiline säilimine. Kapitalistliku ettevõtlikkuse, võimekate firmajuhtide, kvalifitseeritud kaadri puudumine. Sergei Witte oli Venemaa rahandusminister aastatel 1892-1903. Muutis industrialiseerimise valitsuse majanduspoliitika prioriteediks. Tema eeskujuks oli List, kes pidas valitsuse
) kui ohtu globaalsele rahule ja julgeolekule. India kasutas korduvalt jõudu oma naabrite ja kunagi (ajalooliselt) temaga ühendatud olnud territooriumide suhtes. Tema jaoks oli nn. kolmas maailm (arengumaad) tähtsaim. Selles nägi ta maailma arengu tulevikku. Oma ideede elluviimisel põrkus J. Nehru tõsistele siseprobleemidele. Majanduse edusammud olid loodetust aeglasemad. J. Nehru formuleeris eesmärgiks majanduse moderniseerimise, mille all ta tegelikult mõistis industrialiseerimist. Keskvalitsus seadis oma prioriteediks riikliku rasketööstuse edendamise, seda peamiselt välisriikide abil. Olulist osa etendas NSV Liit, kes andis nii finantse, tehnikat, planeerimisabi kui ka kvalifitseeritud kaadrit. Nii kerkis mitu tööstusgiganti (Bhilai kombinaat, mis alustas tootmist 1959, Bokaro kombinaat, mis valmis 1978 jt.). Ent kolmanda viisaastaku lõpuks (1966) saavutati tööstustoodangu aastane juurdekasv suurtööstuses vaid 8% planeeritud 10,7% asemel;
eest. Järgneva 2-3 aasta jooksul lõhuti NSV liidus kogu uue majanduspoliitika süsteem ning mindi üle administratiiv- bürokraatlikule sotsialismimudelile. Olulisemad muudatused 1920-ndate aastate lõpus ja 1930dat a esimesel poolel: lõpetati majanduse reguleerimine turusuhete ja vabalt konverteeritava rubla abil alustati ülimalt forsseeritud industrialiseerimist (raskemasinate väljaarendamine) alustati talurahva massilist, sunniviisilist kollektiviseerimist majandust hakati planeerima viisaastakute kaupa hakati ellu viima suurte kulutustega seotud Punaarmee ümberrelvastamise programmi. Viidi sisse toiduainete ja esmatarbekaupade kaardisüsteem Seadustati seadusetus rahva jaoks.
sajanditel? Millised on peamised erinevused ja millest need tulenevad? Esimesed linnad on teada juba enam kui 5500 aastat tagasi Siiski kuni kaasajani elasid paljud inimesed külades ega näinud kogu elu jooksul linna Linnastumise tõukejõuks moderniseerumine ja industrialiseerumine muutus see, kuidas ja kus elati Tänapäeva linnaelanikkond vähemalt 70% kogu elanikkonnast Peamine põhjus linnade kasvamiseks oli linnaelanike varustamine eluks vajalikuga + transport: kui enne industrialiseerimist jõudis 5 linnaelanikku ülal pidada 95 talupoega, siis tänapäeval jõuab 1 ameerika farmer toita enam 100 mittepõllumeest Milline oli eelindustriaalne linn: väike, räpane, haiguseid täis, ülerahvastatud segadik, kus puudus turvalisus Keskmiselt elas linnades umbes 5000-10 000 elanikku, mis vahetus äärmiselt kiiresti Vaid mõnes pealinnas oli 40 000 ja enam elanikku ning vaid antiik-Roomas oli 500 000 elanikku, kuid
Riigid, mis ei näita seda parimast küljest, see viib autoritaarsuseni ja see pole inimestele hea. 7. Demokratiseerumise põhjused: jõukus. Robert J. Barro; Samuel P. Huntington; Guillermo O’Donnell; Adam Przeworski jt. Pole täiesti kindlat teooriat kas demokraatia on jõukuse kõrvalnäht, tagajärg või pole nad kuidagi seotud. Kõrgem sisemajanduse kogutoodang on tavaliselt seotud demokraatiaga. On üldine arvamus, et enne industrialiseerimist polnud eriti demokraatiat, arvatakse, et majanduslik areng ja jõukuse kasv aitab kaasa demokraatia tulekule või vähemalt viia sinna teele. See on siis modernisatsiooniteooria kohaselt. Mõned arvavad, et mida paremaks läheb majandus, siis seda raskem on vältida demokraatiat. Samuti, kui on juba jõutud demokraatiasse, siis kõrgem sissetulek aitab sellel demokraatial ellu jääda. Eriti kui on olemas suur, normaalse sissetulekuga keskklass
Viidi läbi rahareform Lubati tegutseda väikestel eraettevõtetel Võimuvõitlus 1924 suri Lenin Algas võimuvõitlus Trotski ja Stalini vahel Stalini võimuletulek Võimuvõitluses jäi Stalin peale, sest kasutas oma vastase omavahelisi lahkhelisid 1927 visati Trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti välismaale Idustrialiseerimine Stalin algatas relvastusprogrammi ja ettevalmistused pealetungisõjaks. Selleks oli vaja suurtööstuse eelisarendamist- industrialiseerimist Loobuti eraettevõtlusest, majandus allutati kesksele juhtimisele Majandust hakati arendama viisaastakute plaanide alusel. Industrialiseerimise tulemus Rasketööstuse arengult möödus NSVL enamikest maailma riikidest. Toodangu kvaltieet oli kehv. Ülemaailmne majanduskriis Nõukogude Liitu ei puudutanud Kollektiviseerimine Riik vajas vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Vilja hindade langetamiseks viidi läbi kollektiviseerimine- ühismajandite ehk kolhooside loomine
Sügisel tekkisid raskused vilja varumise. Talupojad hoidsid vilja, sest kokkuostuhinnad olid madalad. Algul otsustas riigi juhtkond rakendada surve abinõusid nende talupoegade suhtes, kelle varud ületaid 30 tonni. 1928a alguses mindi üle sõja kommunismiaegsele praktikale ja hakati isegi seemnevilja ära võtma. 1920ndate aastate lõpus ja 1930ndate alguses kujunes administraatiiv-bprokraatlik sotsialismimudel. 1) Käibele lasti suurel hulgal katteta paberraha 2) Alustati industrialiseerimist ehk tööstuse eelisarendamist teiste majandusharude arvelt 3) Massiline sundkollektiviseerimine maal 4) Planeerimine viisaastakute kaupa 5) Punaarmee ümberrelvastamine 6) Viidi sisse kaupade kaardisüsteem 7) Kujunes kohtuväline karistussüsteem 8) Määratleti rahvavaenlaste hulk ühiskonnas 9) Majanduses hakati massiliselt kasutama sunnitööd 10) Peeti näidiskohtuprotsesse (hirmutamiseks)
● Viidi läbi rahareform. ● Lubati tegutseda väikestel eraettevõtetel. Võimuvõitlus ● 1924. suri Lenin ● Algas võimuvõitlus Trotski ja Stalini vahel. Stalini võimuletulek ● Võimuvõitluses jäi Stalin peale, sest kasutas oma vastaste omavahelisi lahkhelisid. ● 1927 visati Trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti välismaale. Industrialiseerimine ● Selleks oli vaja suurtööstuse eelisarendamist- industrialiseerimist. ● Loobuti eraettevõtlusest, majandus allutui kesksele juhtimisele. ● Majandust hakati arendama viisaastakute plaanide alusel Industrialiseerimise tulemus ● Rasketööstuse arengult möödus NSVL enamikest maailma riikidest. ● Toodangu kvaliteet oli kehv. Kollektiviseerimine ● Riik vajas vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Vilja hindade langetamiseks viidi läbi kollektiviseerimine- ühismajandite ehk kolhooside loomine.
annaabi.ee 
