Poliitika maailmasõdade vahel (2)

http://www.abiks.pri.ee
Mõisted
Füürer
-Saksamaa rahva juht
Isolatsionism 
-USA välispoliitika 30.-ndatel aastatel
NEP    
-uus majandus poliitika Venemaal
Guomindang  
-rahvuslik rahvapartei Hiinas
Intrerventsioon        
-ühe riigi pealetung mingile riigile
Neutraliteedi seadus 
-USA ei tohi müüa relvi sõdivatele riikidele
Maailmarevolutsioon  
-kommunistide unistus võimu haaramisest kogu maailmas
Sõjakommunism       
-Nõukogude Venemaa majandus poliitika kodusõja ajal
Kodusõda      
-sõda ühe riigi sees, erinevate grupeeringute vahel
Idustrialiseerimine    
-tööstuse arendamine NSVL -s
Rahvakomisaride Nõukogu    
-Nõukogude Venemaa valitsus
Kommunistlik Internatsionaal
-kommunistlike parteide ühendus
“ Mein Kampf”    
-Hitleri teos, mille ta kirjutas
Hitlerijugent  
-natside noorsoo organisatsioon
Kolmikpakt     
-Sõjaline ja poliitiline liit (Jaapan-Saksa-Itaalia)
Gastapo        
-riiklik salapolitsei Saksamaal Hitleri ajal
Kolhoos        
-ühismajand NSVL-s
“kristalliöö”    
-juutide tagakiusamise öö
Wermaht       
-Saksa sõjavägi Hitleri ajal
“pikkade nugade öö” 
-rünnakrühmade likvideerimine Hitleri käsul
 
Lühendid
NSVL  
-Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide liit
SS     
-Hitleri ihukaitse
NSDAP
-Natsionaal Sotsialistlik Saksa Töölispartei
VNFSV
-Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik partei
SA     
-natside rünnakrühmlased
SD     
-natside luure ja julgeolek
 
Nimed
E. Hoover       
-USA president
C. Chaplin       
-kuulus  näitleja, koomik ja rezhisöör
Sun Yatsen   
-Hiina esimene president
E.M. Remarque
-Saksa kirjanik “Läänerindel muutusteta”
M. Gandhi       
-India poliitik , iseseisuslane
S.Dali 
-sürrealist
J.Džugašvili   
-e. Stalin – NSVL diktaator
W.Disney      
-kuulus multifilmide looja
C.Kaishek      
-Hiina, Taiwani president
E.Hemingway 
-kuulus kirjanik 20.saj.
J. Nehru         
-India poliitik , peaminister
H. Ford
-USA autode tootja
 
Kirjuta nimi
USA president 1933-45       
-F.D. Roosevelt
NSVL diktaator 1922-1953   
-J.Stalin
Saksa president 1933
-P.v.Hindenberg
Saksa diktaator 1934-45     
-A. Hitler
SS ja Gastapo juht            
-H. Himmler
Hitleri propaganda minister  
-J. Goebbels
Hispaania diktaator 1939-75
-F. Franco
 
1. Millised majanduslikud ja poliitilised tegurid aitasid kaasa natside võimule tulekul Saksamaal?
Majandus kriis Saksamaal oli väga raske. Oli tohutu inflatsioon . Palju inimesi jäi töötuks. Hitler lubas neile tööd ja inimesed valisid tema. Saksamaal oli ka kommunismi oht. Kommunistid tahtsid võimule, kuid rahvas kartis nende võimule tulekut ning valisid natsid
 
2. Missugused sõjalised ja majanduslikud abinõud tagasid enamlaste võimul püsimise NSVL-s?
NSVL suutis kodusõjas koondada kõik jõud enda kätte. Kehtestati sõjakommunismi poliitika.Inimesed hakkasid hoidma punaste poolele #######
 
3. Miks kehtestati enamus Euroopa riikides maailmasõdade vahelisel ajal autoritaarseid (totalitaarseid) rezhiime?
demokraatia traditsioonid noortes riikides oli nõrk (Poola)
majanduskriisi tõttu said diktaatorid võimule (Saksamaa)
Ebastabiilne poliitiline olukord (Venemaa) revolutsioonid revolutsioonide otsa
 
4. Iseloomusta sõjakommunismi poliitikat (kus?, millal?, milles seisnes?)
Nõukogude Venemaal kodusõja ajal 1918-20.a. Seisnes toiduainete andmise kohustuses, üldise töö kohustuses. Jagat tasuta linnaelanikele trantsport, korter , söök, teater, pesu.
 
5. Iseloomusta NEP-I (kus?, millal?, milles seisnes?)
1921-27. Osaliselt mindi üle turumajandusele, kaotati toiduainete andmise kohustus. Eraettevõtlus oli riigi käes. Soodustused kaotati, kaupa oli võimalk müüa ja osta turul. Majandus taastus.
 
6. Iseloomusta Hitleri sisepoliitikat.
 Kriisi püüdis Hitleri rezhiim ületada majanduse riikliku reguleerimisega sisuliselt tähenas see kogu maa ja rahva mobiliseerimist üheainsa suure eesmärgi nimel – riigi sõjalise võimsuse tõstmiseks. Võeti laenu ja rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja –varustuse tootmiseks, ehitati tuhandete km kaupa kiirteid. Need meetmed antsid paljudele tööd ning tänu sellele paranes rahva majanduslik olukord, mis omakorda suurendas Hitleri ja tema pooldajate populaarsust.
 
7. Iseloomusta Hitleri välispoliitikat
1935 hakati Berliinis rääkima Varsailes’ rahu revideerimisest ning seati sisse üldine väeteenistuskohustus, endise vabatahtlikest koosneva Reichehri asemelem loodi Wehrmacht – võimas massiarmee. Järgmisel aastal asusid Saksa armeed toetama kindral Francot Hispaania kodusõjas. Samal ajal toimus Saksa-Itaalia ja Saksa-Jaapani lähenemine, mille tulemusena kujunes kolmikliit , mis kujutas suurt ohtu  lääneriikidele. Sel hetkel ei pidanud Inglismaa ja Prantsusmaa seda ohtu veel liiga suureks ning lootsid Saksamaa agressiivsust järeleandmistega maandada. 1930.a lõpu sündmused aga näitasid, et sellisel lootusel polnud mingit alust.
 
8. Nimeta totalitaarse riigi tunnuseid
Võimul on ainult üks partei ja üks ideoloogia. On juhikultus . Piiratud on demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi. Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest. Rahvast hirmutatakse pidevalt sise- ja välisvaenlastega. Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks.
 
9. Kirjelda president Roosevelti sisepoliitikat
Kriisist väljumiseks hakati kasutama 1933.a seadusepakketti, midakutsuti “uus kurss ”. Esmaülesandeks oli pangasüsteemi stabiliseerimine ning töötutele ja hädalistele abi korraldamine. Seejärel võttis president käsile ettevõtjatevahelise konkurentsi korrastamise, tööandjate ja töövõtjate suhete reguleerimise ning ühiskondlike tööde korraldamise. Põllumajanduse elavndamiseks võeti vastu seadus, mis nägi ette farmeritele materiaalse abi osutamist ning toodangu mahtu vähendanud põllumajandustootjate premeerimist. Tähtsaks uuenduseks sai ka pensionikindlustus-seadus.
 
10. Kirjelda Roosevelti välispoliitikat.
1933.a otsustas ta seada sisse diplomaatilised suhted NSVL-ga. USA välispoliitilise kursi prioriteediks sai Ladina-Ameerika. Roosevelt üritas rajada suhteid selle regiooni riikidega siseasjadesse mittesekkumisele, vastastikku kasulikule kaubandusele ning tehnilise abi osutamisele. Ameerika välispoliitika uus suund võimaldas Washingtonil tugevdada oma positsioone läänepoolkeral.
 
11. Iseloomusta kollektiviseerumist NSVL-s 1929-33.a.
Kollektiviseerumisega kaasnes ulatuslik vägivald, selle käigus toimus ka rikaste talupoegade kui klassi likvideerimine. Aastatel 1929-33 saadeti oma kodudest välja eelkõige riigi põhjapiirkondadesse ligi 9 miljonit talupoega. Sunniviisiline viljvarumine laastas põllumajanduse. 1930.aastate alguses tabas NSVL-u laiaulatuslik näljahäda, mille käigus hukkus ligi 7 miljonit inimest.
 
12. Iseloomusta industrialiseerimist NSVL-s.
Stalini võimule tulekuga tehti panus tööstuse ja eriti raskemasinatööstuse eelisarengule – industrialiseerimisele – ning ühteaegu loobuti NEP-i poliitikast . See valik pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. Suurtööstuse eelisarendamisele allutati kõik teised majandusvaldkonnad .