Diktatuurid. Saksamaa, NSV Liit ja Itaalia (0)

Diktatuurid . Saksamaa, NSV Liit ja Itaalia
1. Diktatuuride teket soodustavad asjaolud.

Diktatuuride võimule pääsemist soodustasid järgnevad punktid :
a) Ülemaailmne majanduskriis 1929. – 1933 , milles rahvas süüdistas demokraatlikke valitsusi.
b) Ilmnes Pariisi rahukonverentsil sõlmitud lepingute ebaõiglus, sest lepingutega kehtestatud riigipiirid ei arvestanud erinevate rahvaste ja kaotajate huve. Rahvas soovis võimule isikut, kes ebaõigluse likvideeriks.
c) Demokraatlikes riikides käis parteide vahel pidev võimuvõitlus, mis vihastas rahvast.
d) Diktatuuri pooldajad lubasid rahvale kõikvõimalikke hüvesid. Venemaal ja Itaalias oli diktatuur kehtestatud juba varem. ( Venemaal 1917 ja Itaalias 1922 ) Põhjuseks oli Maailma sõjast tingitud suured majandusraskused ja äärmuslaste ( Venemaal kommunistid ja Itaalias fasistid ) lubadused .
2. Totalitaarsete, autoritaarsete ja demokraatlike riikide võrdlus.

Totalitaarne diktatuur
Autoritaarne diktatuur
Demokraatia
● Võim on ühe isiku või väikese rühma käes, reegline kujuneb isikukultus e. juhikultus.
● Võim kuulub rahvale, mistõttu isikukultus ei saa tekkida.
● Seadusi muudetakse
vastavalt juhi soovidele.
● Seadusi saab muuta rahva poolt valitud parlament .
● Rahvas ei saa riigi
valitsemises osaleda.
● Rahvas osaleb riigi valitsemises valimiste ja rahvahääletuste kaudu.
● Kehtib ühepartei süsteem.
● Erakondade tegevus piiratud või ühepartei süsteem.
● Mitmepartei süsteem .
● Pidevalt rikutakse inimõigusi.
● Inimese vabadusi ja õigusi piiratakse.
● Rahvale on tagatud õigused ja vabadused .
● Inimesi hoitakse pideva hirmu all, kontrolli teostavad sala - ja julgeolekuteenistused ( nt Saksamaal Gestapo ), rajatakse vangilaagreid, massirepressioone.
● Inimesi ei hirmutata ent mõningal määral kontrollitakse rahva meelsust.
● Inimeste järele ei nuhita ega hirmutata neid, puuduvad vangilaagrid.
● Mõeldakse välja sisevaenlased ( nt Saksamaal haritlased, juudid )
●
Sise vaenlasi välja ei mõelda
● Nt. Saksamaa ja NSV.
● Nt. Eesti, Poola, Läti, Leedu, Rumeenia .
● Nt. Norra, Soome, Rootsi.
3. Esita järgmistele tunnustele vastav konkreetne näide NSVL , Saksamaa ajaloost.
a) võimul ainult 1 partei ja üks ideoloogia
b) juhikultus
c) demokraatlike vabaduste ja inimõiguste piiramine,
d) rahvast hirmutatakse pidevalt nii sise- kui välisvaenlastega
e) valmistumine sõjaks
4. Nõukogude riigivõimuaparaat.
Nõukogude riigivõimuaparaadi kujunemine algas 1917. aastal , kui riigipöörde tulemusena said võimule kommunistid. Seadusandlik võim kuulus nüüd Ülevenemaailmsele Kesktäitevkomiteele. Täidesaates võim kuulus Rahvakomissaride Nõukogule. Vene riigis oli vaid üks partei ja see oli kommunistlik, mis kontrollis kõigi riigivõimu organite tööd. Riigi pealinnaks sai Peterburi asemel Moskva . Nõukogude Venemaa aitas ka naaberaladel kommuniste võimule. Pärast seda liideti need rahvad sunniviisiliselt endaga ja nii tekkiski Nõukogude Sotsialistlike Vabariide Liit. Sinna kuulusid nt. Venemaa, Ukraina , Valgevene, Gruusia , Armeenia, Aserbaidzaan.

5. Venemaa kodusõda.

Kommunistide võimule tulekuga ei olnud rahul paljud Venemaa kodanikud. Puhkes kodusõda (- sõda ühe riigi piires, kahe vaenuliku poole vahel )
PUNASED
VALGED
Olid rahul enamuslaste võimule tulekuga.
Soovisid enamlaste võimu likvideerimist, ( neid aitasid ka Inglismaa, Prantsusmaa, USA )
Kodusõja võitsid punased, sest nad suutsid luua tugeva punaarmee, kes võitles nõukogude võimu eest.
6. Sõjakommunismi ja nepi võrdlus.
7. Nepi poliitikast loobumise põhjused.
8. Industrialiseerimine , selle eesmärk ja tagajärjed.

Industrialiseerimise eesmärgiks oli muuta Venemaa lühikese ajaga võimsaks tööstusriigiks ja tagada riigi sõjalise võimsuse kiire kasvu.
Tagajärjed :
1) Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile , kehtestati plaanimajandus .
2) Väike ettevõtted likvideeriti, erasektor kadus .
3) Tekkis toiduainete ja tarbekaupade puudus.
9. Kollektiviseerimine, selle eesmärk ja tagajärjed.

Kollektiviseerimise eesmärgiks oli luua suurmajandid, et tagada toiduainete olemasolu pidevalt kasvavale töölisklassile ja sõjaväele.
Tagajärjed :
1) Likvideeriti talupojad.
2) Küüditati umbes 9 miljonit talupoega.
3) Põllumajandus laastati.
4) NSV- Liitu tabasid näljahädad.

10. Miks talusid nõukogude inimesed ühiskonnas toimuvat vägivallapoliitikat?
Inimesed talusid vägivallapoliitikat, kuna :
1) Kardeti, sest levisid kuuldused sunnitöölaagritest ja nähti, et paljud tuttavad kadusid jäädavalt.
2) Paljud uskusid, et kommunismi ehitamiseks on see vajalik.

11. Kes oli Stalin ? Millist osa mängis ta NSVL -s ajaloos 1920.-30. aastail?
Stalin mängis määravat rolli, sest ta oli ainuvalitseja.
1) Tema käsul alustati industrialiseerimist ja kollektiviseerimist.
2) Alustas riigi relvastamist, et maailma vallutada.
3) NSV – Liit muutus lühikese ajaga agraarmaast tööstusriigiks, kuid seda inimelusid hävitades.
4) Ta käivitas riigis massilise terrori.

12. Natside võimuletuleku põhjused.

Natside võimuletuleku põhjused olid :
1) Lubasid likvideerida Versailles ’ rahulepingu.
2) Lubasid likvideerida demokraatia, sest rahvas arvas , et demokraatia ongi süüdi Saksamaale osaks saanud hädades.
3) Lubasid likvideerida tööpuuduse ja taastada majanduse.
4) Hirm kommunismi ees, mille vastu astusid välja just natsid.
13. Kes oli Hitler ? Millist osa mängis ta Saksamaa ajaloos 1920.-30. aastail? “ Mein kampf ”

Hitler oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei esimees, kes 1933. aastal sai kantsleriks. Ta mängis tähtsat osa, kuna ta likvideeris Versailles’ rahulepingu tingimused, ta astus välja kommunismi vastu koos natsidega. Tema raamat „Mein Kampf“ andis edasi teda ideoloogiat:
1) Saksamaa peab taas saama tugevaks riigiks.
2) Laiendada aaria ( saksa ) rassi eluruumis, sakslastest peavad saama maailma valitsejad.
3) Riigis tuleb tagada kord.
4) Demokraatia ja kommunismi teede levikut tuleb takistada.
5) Juudid, enamus mustlastest ja slaavlastest tuleb hävitada, sest need on alamad rassid.

14. Natside ümberkorraldused, nende elluviimise põhjused.

Ümberkorraldused
Ümberkorralduse põhjused
● Pärast riigipäevahoone põlemist kehtestati üheparteisüsteem. Tulekahjus süüdistati kommuniste.
● Kogu võim koonduks ainult natsipartei kätte.
● Kantsleri ja presidendi ametikoht ühendati, Hitlerist sai füürer.
● Hitler soovis olla Saksamaa ainuvalitseja.
● Keelati ametiühingud.
● Et töölised ei saaks enda õigusi kaitsta ja riigil oleks lihtsam neid oma võimule allutada.
● Demokraatlikult valitud omavalitsused asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega.
● Et võtta rahvalt ära võim.
● Ettevõtete juhtidele anti volitused lahendada kõik tootmisküsimused ainuisikuliselt.
● Et võtta rahvalt otsustamisõigus ja sundida inimesi vaid käske täitma.
● Kaotati kodanike õigused ja vabadused.
● Et võtta rahvalt võimalus enda eest seista.
● Sakslaste seksuaalne vahekord teiste rahvustega keelati, vaimuhaiged ja kurjategijad ei tohtinud lapsi saada.
● Et aaria rass saavutaks puhtuse , et sünniks rohem terveid ja tugevaid lapsi, kes riiki teeniksid.
17. Milliseid võtteid kasutatakse totalitaarses riigis juhikultuse kujundamiseks?

Võim ühe inimese käes ja seadusi muudetakse vastavalt juhi soovidele.

18. Selgita:
isikukultus – riigijuhi pime kummardamine, kõigi tema otsuste ainuõigeks pidamine.
kodusõda – sõda ühe riigi piires, kahe vaenulise poole vahel.
interventsioon – välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse.
Punaarmee - Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus.
maailmarevolutsioon - ülemaailma pidi töölisklass üles tõusma ja võtma võimu enda kätte. Venemaa püüdis seda igati õhutada.
Kommunistlik Internatsionaal - rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon.
plaanimajandus – majandus, mille korral kõikidele ettevõtetele ja asutustele koostatakse riigi poolt kohustuslikud plaanid.
füürer – tähendab saksa keeles juhti. ( Führer ) Kasutatakse enamasti Saksamaa diktaatori Adolf Hitleri kohta.
SS – sõjaväeline organisatsioon, mida kutsuti ka kaitsemalevaks.
Gestapo - lühend sõnadest Geheime Staatspolizei – riiklik salapolitsei
aaria rass – ehk sakslaste nn. rass.
NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit.
NKVD – NSV Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.