Maailm kahe maailmasõja vahel. Eesti ja maailm. (0)

Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm.
Rahvasteliit .
Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad . Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge.
Versailles süsteem.
I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati.
Rapallo leping.
16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel (lepingu salaklausel nägi ette Saksa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamise Venemaal). See oli vastastikku kasulik leping, sest lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ja leping võimaldas Saksamaal väljuda Versailles’ rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist.
Briand- Kellogi pakt (samuti tuntud kui Pariisi pakt)
27. augusti 1928 allkirjastatud rahvusvaheline leping, mõistes hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. 15 riiki kirjutasid alla lubadusega mitte enam sõdida. Sealhulgas USA, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, Saksamaa jt.
Mille poolest erineb demokraatlik riik diktatuuririigist?
Demokraatia tunnused: vabad valimised, enamuse võimu teostamine, vähemuse õiguste austamine, põhiseadusel rajanev riigivõim, kontroll võimude tegevuse üle, valitsusväliste kodanikualgatuste loomise ja tegutsemise võimalikkus . Diktatuuris: võimul üks juht, mittevabad valimised, vähemuse õiguste mitteaustamine, juhikultus, tsensuur jt.
Nimetage tegureid, miks osades Euroopa riikides ja USAs säilis 1930ndatel demokraatia?
Kuna sõjas olid võitnud demokraatlikud riigid, tõstis see nende riigikorralduse autoriteeti.
Miks demokraatia asendati diktatuuriga?
Paljud lootsid, et üleminek demokraatiale toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. Et aga kohest majanduslikku heaolu ja poliitilist stabiilsust ei saabunud, levisid enamikus Euroopa maades nähtused, mida võib nimetada demokraatia kriisiks. Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ning viiks riigi majanduslikule õitsengule.
Kas totalitaarses riigis saab inimene käituda massist erinevalt?
Ei, sest kõigile on ette nähtud normid ning nende ületamine on karistatav. Totalitaarses riigis peavad kõik inimesed käituma nii, nagu ette on kirjutatud.
Kommunistlik Venemaa.
Kommunistid tulid võimule 1917 oktoobripöördega. Aastal 1922 ühendati NSV Liiduks Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia ja Venemaa. NSVL oli totalitaarne diktatuuririik, kus valitses Kommunistlik Partei. Juhikultuse rollis olid Lenin ja Stalin. Võim oli töölisklassil, valitses tsensuur, selgitati väja kulakuid, kiusati taga aadelkonda. Rahvast hirmutati fašistide ja natsidega. Sooviti teostada kommunistlikku maailmarevolutsiooni.


Sõjakommunism .(kuni 1921)
Kehtestati vilja monopol, tsentraliseeriti toiduainetega varustamise süsteemi, keelati erakaubandus, seati sisse toiduainete andmise kohustus, tööstus allutati keskvõimule, kehtestati üldine töökohustus, elukoht, transport ja teater olid linnas tasuta.
NEP. (Uus majanduspoliitika, 1921-24)
Toiduainete andmise kohustus asendus viljamaksuga, talupoeg võis pärast maksumaksmist jäägid maha müüa e. kehtis ettevõtlusvabadus.
Industrialiseerimine. 
Suurtööstuse loomine, mille tulemusena tööstuslik tootmine muutub majanduses valdavaks. Sellega kaasneb suurte tööstuskeskuste loomine, väiketootmise väljatõrjumine, kogu rahvamajanduse tehniline progress. Kapitalistlikes riikides algab industrialiseerimine kergetööstuse arendamisest, mis nõuab suhteliselt vähem kapitali ja annab kiiremini kasumit. Kui kergetööstuses on juba kasum tulemas, algab rasketööstuse arendamine. Sotsialistlikes riikides seisneb industrialiseerimine suurtööstuse, esmajoones rasketööstuse ja selle südamiku – masinatööstuse plaanipärases arendamises. See kindlustab sotsialistlikku korda, tagab riigi tehnilise ja majandusliku sõltumatuse kapitalistlikust maailmast. NVSL alustas industrialiseerimist 1926. aastal.
Sundkollektiviseerimine.
1920. aastate lõpul tekkisid NSVL-s raskusi viljavarumisega. Riik aga vajas vilja kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Stalin asus tarvitama vägivalda. Talupoegadelt konfiskeeriti jõuda kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. Selle tulemusena puhkes NSV Liidus 1932. aastal suur nälg. Tahtlikult tekitatud näljahäda tulemusel hukkus ligi 7 miljonit inimest.
Fašistlik Itaalia.
Esimene riik Lääne-Euroopas, kus kehtestati diktatuur. Itaalia oli I MS-s kandnud raskeid kaotusi ja seetõttu pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes. Olukorda teravdasid majandusraskused, kasvav tööpuudus . Alguse sai fašistlik liikumine, mida juhtis Benito Mussolini . Tema õpetuses oli tähtsaimal kohal rahvuse heaolu.
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa.
Saksamaal algasid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa töölisparteisse, mida juhtis Hitler . 1923. aastal üritas Hitler Münchenis võimu haarata, aga natside mässukatse suruti kiiresti maha. Uus võimalus avanes natsidele siis, kui puhkes ülemaailme majanduskriis. Paljude sakslaste arvates oli kommuniste võimalik peatada ainult pruuni mundrit kandvate Hitleri löögirühmade abil, see tõi kaasa natside populaarsuse kasvu.
Too näiteid selle kohta, kuidas Hitler rikkus Versailles lepingut!

Mussolini. Hitler. Stalin.
Mussolini – fašistliku Itaalia juht, kes lubas taastada Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Mõne aastaga likvideeris ta demokraatliku riigikorralduse, 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce’le anti seadustega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda, mis veenis itaallasi oma riigi vägevuses.
Hitler - Natsionaalsotsialistlikku Saksa töölispartei juht, hiljem Saksamaa diktatuuririigi juht, führer. Hitleris oli veendumus, et Saksamaa ei kaotanud tegelikult sõda, vaid et vapralt rindel võidelnud mehed langesid reetmise ohvriks. Võitlus ebaõiglase Versailles’ rahulepingu vastu muutus ta üheks olulisemaks eesmärgiks. Pärast suurt majanduskriisi tõusis esiplaanile lubadustega puhastada valge inimrass ja taastada majanduslik heaolu. Tegi koostööd NSVL-ga. Pani toime holokausti.
Stalin – pärast Leninit võimule saanud NSV Liidu juht. Stalini võimuletõusuga järgnes tema lõputu ülistamine . Ta kuulutati rahva juhiks ja õpetajaks. Stalini võimuletõus tähendas NEP-i lõppu. Ta saavutas täieliku kontrolli ühiskonna üle, likvideeris eraettevõtluse, pani panuse industrialiseerimisele. Kehtima hakkas plaanimajandus(tehti viieaastaku plaane), kadus küll tööpuudus ja hoogsalt arenes sõjatööstus , siis kuna puudus tururegulatsioon hakkas tootlikkus langema ja see põhjustas elanike vaesumise. Alustas sundkollektiviseerimisega.
Charles Lindbergh , Charles Chaplin , Isadora Duncan, Albert Einstein . 
Lindbergh – esimene inimene, kes ületas Atlandi ookeani lennukiga, aastal 1927.
Chaplin – oli inglise komöödiarežissöör, stsenarist, näitleja ja produtsent. Pani aluse kino populariseerimisele pärast sõda, tema tuntuimad filmid on tummfilmid.
Duncan – moderntantsu kuulsaks tantsija, USA-st.
Einstein – saksa päritoluga, juudi rahvusest füüsikateoreetik, 20. sajandu suurim teadlane. Pani aluse mitmetele teooriatele.
Kuidas muutus naiste roll pärast I maailmasõda?
Demokraatlikes riikides said naised valimisõiguse, naisi edentati tööpostidel, naistele lubati rõivamuutust ( pükse , lühemaid seelikuid, kleite).
Suur ülemaailmne majanduskriis.
Kriisi põhjused: ületootmine põllumajanduses, tehnika arenguga kaasnes tööjõuvähendus, osad valdkonnad arenesid kiiresti, aga teised ei suutnud sammu pidada, vale majanduspraktika, riikliku regulatsiooni puudumine, euroopa majanduse nõrkus, ameeriklased kehtestasid kõrged tollitariifid, USA tõi euroopast ära oma kapitali.
Uus kurss.
1932. aastal USAs valimised võitnud F.D Roosevelt reklaamis „Uut kurssi“. Viis selle USAs läbi.
Keinslus.
Põhineb majandusteadlase Keynes ’i teoorial: riik peab majandusse sekkuma, tuleb elavdada tootmist (anda riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida ühiskondlikku tööd, laiendada tarbimist)
Demokraatlik ja autoritaarne Eesti.
Demokraatlikus Eestis tööstustoodangu osakaal tõusis, majanduslik olukord oli stabiilne ja hea. Ülemaailmne majanduskriis jõudis aga ka Eestisse ning siis langesid hinnad, kasvas tööpuudus, pangad pankrotistusid ning alguse sai ka poliitiline ebastabiilsus. Hakati süüdistama erakondi ning ebasobivad põhiseadust. Võimule pürgisid Vapsid (vabadussõja veteranid) ja Rahvuslik Keskerakond. Päts ja Laidoner korraldasid 12. märtsil 1934 riigipöörde, ennetades vapside võitu. Käivitati puhastustöö riigiametites. Piirati sõnavabadust, kontrollima hakati ametiühinguid, omavalitsusi, kõrgkkoole, kirjandust jne. Keelustati kõigi erakondade tegevus. Isamaaliit, mida esitleti üldkultuurilise apoliitilise ühinguna, kujunes valitsuse tahed elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks. Muudeti põhiseadust.
Eesti väliskaubandus.
Autoritaarse Eesti ajal muutus väliskaubanduse bilanss positiivseks. Peamised partnerid olid Saksamaa ja Suurbritannia, neile järgnesid lähinaabrid. Väljaveos olid esikohal põllumajandussaadused, impordis tööstusseadmed ja toorained.
Võrdle EV põhiseaduseid.
1934. aasta põhiseadus: riigipea valitakse rahva poolt 5-ks aastaks, seadusandlik võim on riigikogul , milles on 50 liiget, riigivanemal on võimalus riigikogus vastu võetud seadustele peale panna veto ja riigikogu ennetähtaegselt laiali saata.
Tänapäeva põhiseadus: president valitakse riigikogu poolt 4-ks aastaks, seadusandlik võim on riigikogul, milles on 101 liiget. On õigus peale panna veto ja ennetähtaegselt laiali saata.
Eesti kultuuritegelased kahe maailmasõja vahelisest ajast.
Anton Hansen Tammsaare, Oskar Luts, Friedebert Tuglas, Amandus Adamson.
Vaikiv ajastu.
Algas riigipöördega. Riigikogu saadeti vaikivasse olekusse, vt Autoritaarne Eesti.
Mahatma Gandhi . Sun Yatsen. Mao Zedong. Chiang Kaishek.
Gandhi – olulisim rahvajuht Indias, kes pooldas iseseisvuse saavutamist vägivallata. Tema eestvedamisel algas 1930. aastal allumatusekampaania (inglise kaupade boikot, alkoholi mittetarvitamine, soolaretk mere äärde)
Sun Yatsen – Hiina riigi ühendamisega hakkas tegelema rahvuslikkodanlike jõudude juht Sun Yatsen. 1921. aastal moodustas Lõuna-Hiinas Kantonis valitsuse ja kuulutas end Hiina presidendiks.
Mao Zedong – Hiima kommunistide juht, kes kuulutasid Lõuna-Hiinas välja Hiina Nõukogude Vabariigi ja seal 1935. aastal tuli võimule kommunist Mao Zedong, kes hiljem suutis endale allutada kogu Hiina.
Chiang Kaishek – Pärast Yatseni surma jätkas tema poliitikat kindral Kaishek, kes alustas sõjapealike vastu kodusõda, enamus Hiina sai tema töö tulemusena ühendatud, probleemiks jäid aga kommunistid ja jaapanlased.
Euroopa kaart pärast I maailmasõda. (lk 63)