Ajaloo kordamisküsimused (0)

Ajaloo kordamisküsimused
1. Suur ülemaailmne majanduskriis : põhjused, abinõud (New Deal) ja tagajärjed.
Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon , mis enamikes riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi USAs. Pikim majandussurutis 20. sajandil. Kriis kestis 5 aastat.
Põhjused:

• ületootmine (kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta)
  
• esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme
  
• riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu
  

New Deal ehk Uus Kurss - kontroll panganduse üle, loodi uusi töökohti, riik hakkas majandust ja kaubandust reguleerima, sotsiaalhoolekanne.
Tagajärjed:

• levis üle maailma
  
• tuhanded ettevõtted läksid pankrotti
  
• miljonid inimesed jäid töötuks
  

2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel: Suurbritannia , Prantsusmaa, USA.
Suurbritannia: sõda põhjustas majanduslanguse, raha väärtuse langus, kolooniate osaline iseseisvumine , naised said valimisõiguse, sõjast põhjustatud areng meditsiinis.
USA- majanduskriis, organiseeritud kuritegevus , demokraatia.
Prantsusmaa- sõjavõlad, finantsprobleemid, Ruhri piirkonna okupeerimine, erimeelsused teiste antaadiriikidega, julgeoleku kasvatamine , vastastikuse abistamise leping Nõukogude Liiduga, Müncheni kokkulepe.
3. Mussolini Itaalia, Stalini Nõukogude Liit, Hitleri Saksamaa – totalitaarsed diktatuurid , iseloomulikud jooned.
Itaalia: Benito Mussolini tuli võimule 1922. aastal Itaalias ähvarduste teel, kõige tähtsam oli rahvus ning tahtis taastada riigi korra ja muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium .
Saksamaa: Adolf Hitler tuli võimule 1933. aastal Saksamaal demokraatlike valimiste teel, kõige tähtsam oli rass ning tahtis kehtestada uue korra, mis pidi kõrvaldama demokraatia, kommunismi, juutluse ja teised „õõnestavad tegurid“.
Venemaa: 1917. tulid võimule enamlased ehk kommunistid , kõige tähtsam oli klass. Järgnes kodusõda ja 1922. aastal moodustati NSV Liit. 1924. aastal suri Lenin ning järgnes võimuvõitlus. Jossif Stalin tuli võimule 1927. aastal ja hakkas majandust sotsialismile viima ning selleks ta teostas uue majanduspoliitika , alustas sundkollektiviseerimist ja industrialiseerimist.
Kõik olid totalitaarsed diktaatorid . Vägivalla kampaaniad , kommunistide tapmine , sunnitöölaagri süsteem. Riik kontrollis majandust – plaanimajandus. Nooremat põlvkonda kujundati režiimile ustavaks ( koolides rassiteooria , sõjaline õpe).
Mõju kultuurile : kino (helifilmid, muusikafilmid), raadio (kõned, tekstid, tänukirjad) – mõlemad propaganda eesmärgil. Mõju kujutavale kunstile ( realism ), teadus pidi olema marksistlik .
4. Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda – teekond uude sõtta – Hitler tühistab Versailles ’ lepingu, Hispaania kodusõda, Anšluss, Müncheni sobing , MRP.
Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu  sätete 
rikkumine .
Hispaania kodusõda: 1936-1939, juhtis Francisco Franco , sõda oli poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste erinevuste tulemus.
Anšluss: Austria annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi  poolt märtsis 1938.
Müncheni sobing: Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatuse.  Läänes võeti Müncheni leping vastu vaimustusega.
Molotovi-Ribbentropi Pakt: mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel, millele kirjutati alla Moskvas 23. augustil 1939. Kahepoolne mittekallaletungileping kehtis kuni 22. juunini  1941, mil Saksamaa ründas NSV Liitu.
5. Teine maailmasõda: põhjused, üldine kulg, pöördepunktid, osalevad pooled, tagajärjed.
1. september 1939 – 2. september 1945. Ajaloo ohvriterohkeim sõda.
Põhjused: Teist maailmasõda peetakse I MS jätkuks. II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas. Lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida.
Saksamaa tungib Poola – baaside leping Balti riikidega – Talvesõda Soomega – Hitler vallutab Kesk-Euroopa – Saksamaa tungib NSV Liidule kallale – Jaapan astub sõtta – edu pöördub liitlaste kasuks – Itaalia kapituleerub – avatakse Teine rinne – Saksamaa kapituleerub – Jaapan kapituleerub.
Osalevad pooled:
Liitlased: Suurbritannia, USA, NSVL , Hiina, Prantsusmaa, Tšehhoslovakkia, Poola, Holland, Belgia, Norra, Kreeka, Kanada , Austraalia .
Teljeriigid: Saksamaa, Jaapan, Itaalia, Soome, Rumeenia , Ungari, Bulgaaria , Tai.
Tagajärjed:

• inimkaotused (50-70 mln inimest)
  
• hiigelsuured sõjakulud
  
• maailma poliitilise kaardi muutus (Balti riigid kaotasid iseseisvuse, Saksamaa lõhenemine)
  
• tekkis uus jõudude vahekord maailmas – kapitalistlik maailm vastandus sotsialismileerile, USAst ja NSV Liidust kujunesid üliriigid
  
• sõjas laastatud riikide majandus oli segipaisatud
  
• langes inimeste usaldus demokraatliku korra ja selle institutsioonide vastu
  
• kadus usk inimkonna progressi
  

6. Mõisted: autoritaarne ja totalitaarne diktatuur, okupeerimine ja annekteerimine, uus kurss, totaalne sõda, industrialiseerimine, kollektiviseerimine .
Autoritaarne diktatuur- kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises.
Totalitaarne diktatuur- lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte on ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine.
Okupeerimine- võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese võimu kindlustamine.
Annekteerimine- võõra riigi  territooriumi  (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge. Annekteerimisele eelneb tavaliselt okupatsioon.
Uus Kurss- Franklin D. Roosevelti koostatud reformide kava majanduskriisist väljumiseks.
Totaalne sõda- isiku huvid ja õigused ega ka rahumeelse elanikkonna julgeolek ei maksnud midagi, ainsaks eesmärgiks oli sõda võita, sunnitud olid osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud.
Industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine.
Kollektiviseerimine- talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks.
7. Sündmuste järjekord :
Suur majanduskriis – diktatuuride kehtestamine – anšluss – Müncheni sobing – MRP - Teise maailmasõja algus