“Loomade farm” George Orwell (0)

“Loomade  farm ” 
George Orwell 
 
1. Kus, millal, kui kaua toimub teose tegevus? 
 
Teose  tegevus  toimub  kolmekümnendate aastate lõpul ühes Inglismaa karjafarmis. Karjafarm kuulus 
esialgu  Jonesile  ja  sel e  nimi  oli  Karjafarm.  Hiljem  muutsid  loomad  farmi  nime  Loomade  farmiks. 
Tegevus toimus mitme aasta vältel (7-10). 
 
2. Missugune on  kujutatav  ühiskond teose alguses? 
 
Teose  alguses  ei  ole  loomad  vabad.  Vana   Major   kirjeldab  elu  järgmiselt:  “Meie  elu  on  vilets,  täis 
töörügamist ja üürike. Me sünnime, meile antakse just n
  i p
  alju süüa, e
  t meil h
  ing s
  ees p
  üsiks, ja need 
meist, kes seda suudavad, peavad töötama vi mase jõuraasuni, ning sedamaid, kui meist e
  nam k
  asu 
pole, n
  otitakse m
  eid j ulmalt maha. Ükski I nglismaa l oom, kes o
  n üle a
  asta v
  ana, ei tea, m
  ida t ähendab 
õnn  või  jõudeaeg.  Ükski  Inglismaa  loom  ei ole vaba. Loomade elu on üksainumas viletsus ja  orjus  - 
see  on  sulatõde  (lk  14).”  Halva  elu  põhjuseks  peab  vana  Major  inimest:  “Ainuüksi  meie  farm  võiks 
elatada mõnikümmend hobust, paarkümmend l ehma, sadu  lambaid  - j a k
  õik n
  ad v
  õiksid e
   lada  n
  i  hästi 
ja jõukalt, et seda on praegu võimatu ettegi kujutada. Miks m
  e s
  i s üha viletsuses v
  ireleme? A
  ga s
  el e 
pärast, et inimesed meilt peaaegu kogu meie töövilja ära r
  öövivad. K
  ukutage i nimene ja nälja ning ü
  le 
jõu käiva töö peamine põhjus on  igaveseks  ajaks kõrvaldatud (lk 14-15).” 
 
Teose alguses valitseb inimese türannia. “Inimene on ainus  olend , kes tarbib, ise tootmata. Kas pole 
si s  päevselge,  seltsimehed,  et  kõik  hädad  loomade  elus  tulevad  inimese  türanniast?  Vaja  ainult 
inimesest  lahti  saada  ja  meie  töö  vili  jääb  meile  endile.  Peaaegu  üleöö  saaksime  rikkaks ja vabaks 
(lk15-16).” Vana Major õhutab loomi ülestõusule: “See on mu sõnum teile, seltsimehed: ülestõus! M
  a 
ei tea, mil al sel e ülestõusu aeg koidab, s
  innani võib m
  inna n
  ädal v
  õi a
  astasada, aga ni sama kindlalt, 
kui ma näen neid õlgi oma jalgade al , tean ma, et varem või hiljem õiglus võidab (lk 16).” 
 
Türannia  on  ühe  isiku  vägivaldne  võimu  omastamine . Türann on ebaseaduslikult võimule tulnud ehk 
isehakanud   hirmuvalitseja.  Türannia  tunnuseks  on ohjeldamatu omavoli. Teoses oli türanniks  Jones . 
Jones  kontrol is  loomade  elu  igal  vi sil.  Ta  kontrol is  loomade  toidukoguseid,  töötunde,  sündi,  elu  ja 
surma. Loomad elasid hirmu al , sest kui neid enam tarvis ei olnud, si s nad kõrvaldati. 
 
Pärast  Majori  kõnet  ja  mõni  päev  hiljem  aset  leidnud  surma,  hakkasid   farmis   levima  revolutsiooni 
meeleolud.  [ Revolutsioon   on  ri gipööre,  mil e  tulemusena  vana  poli tiline  kord  asendatakse 
(vägivaldselt)  uuega.]  “Kolm  siga olid arendanud vana Majori õpetused terviklikuks mõttesüsteemiks, 
mil ele nad andsid nime animalism. Mitu ööd nädalas, si s kui Jones oli magama jäänud,  pidasid  nad 
küünis salakoosolekuid ja selgitasid teistele animalismi põhimõtteid (lk 21).” 
 
3.  Sisukokkuvõte,   tuues   välja   kesksed   tegelased,  probleemid,  farmi  muutumise  põhjused  ja 
tagajärjed. Arhetüübid. 
 
Teos  algab  vana  Majori  kõnega.  Major  on  näituse  kult  ja  väga  lugupeetud  loom  farmis.  “Ta  oli 
kaksteist  aastat  vana,  vi masel  ajal  üpris  tüsedaks  läinud,  kuid  endist  vi si  majesteetliku 
väljanägemisega  siga,  väliselt  targa  ja  heatahtliku   moega ,   ehkki   tal  polnud  kunagi   kihvu    murtud  
(lk12).”  Major  on  teoses  kui   prohvet ,  kes  kuulutab, mil ine peaks tegelikult elu olema ja mida sel eks 
tegema peab. Kõik loomad on teda k
  uulama k
  ogunenud. M
  ajor  arvab , et ü
  kskord p
  eavad kõik loomad 
inimese  alt  vabaks  saama  ja  kui  see  juhtub,  si s algab õitseaeg, sest kõigis praegustes hädades on 
süüdi inimene. Mitmed loomad on ideest vaimustuses ja koosistumise l õpuks o
  n k
  õigil s
  elge ka M
  ajori 
õpetatud  laul “Inglismaa loomad”.  Laulule  teeb lõpu Jones, kes  laseb  haavlitega küüniseina, arvates, 
et  rebane  on loomi kimbutama tulnud. 
 
Major  suri  kolm  ööd  hiljem   rahulikku   surma ja ta maeti viljapuuaia äärde. Majori kõnest alates on ni  
mõnedki  loomad  ülestõusu   ootuses .  “See  oli  märtsi  alguses.  Kolm  järgmist  kuud  käis  vilgas 
salategevus. Farmi ärksamates  loomades  oli Majori kõne tekitanud hoopis uue  vaate  e
  lule. Nad k
  ül e
  i 
teadnud ,  mil al  Majori  ennustatud  ülestõus aset leiab, neil polnud mingit alust oletada, et see toimub 
veel  nende  eluajal,  kuid  igatahes  said  nad  selgesti  aru,  et  nende  kohus  on  valmistuda  (lk  20).” 
Loomadest  tõusid  esile  kolm  siga. Eriti kaks noort kulti, Lumepal  ja  Napoleon , keda Jones kasvatas 
müügiks. “
  Napoleon o
  li s
  uur, õ
  ige  metsiku  v
  äljanägemisega b
  örkširi tõugu k
  ult, a
  inus oma t õu e
  sindaja 
farmis; ta polnud suurem asi kõneleja, kuid oli tuntud s
  el e poolest, e
  t t a i kka oma t ahtmise l äbi s
  urus. 
Lumepal   oli  Napoleonist  elavama  loomuga,  osavam  sõnaseadja  ja  nutikam,  kuid  Napoleoni  peeti 
loomult  sügavamaks.  Kõik  ülejäänud  isasloomad  farmis olid nuumsead. Tuntuim neist oli väike paks 
siga nimega  Kiunats , punnispõskne, vilavasilmne, kärmete li gutuste ja kimeda häälega. Ta oli h
  i lgav 
kõnemees ja mõne keerulise küsimuse üle väideldes oli tal kombeks ühelt küljelt t eisele kõikuda ning 
saba  võngutada,  mis  mõjus  kuidagi  eriti   veenvalt .  Teised  rääkisid  Kiunatsist,  et  ta  suutvat  mustagi 
valgeks  rääkida  (lk  20-21).”  Nemad  kolm  arendasid  Majori  õpetused  animalismiks  ja  hakkasid seda 
teiste  seas  levitama.  Ni   mõnedki  loomad  ei  tahtnud  sigade  õpetustega  kaasa  minna,  sest  leiti,  et 
Jones   toidab   neid  ja  ilma  temata  sureksid  nad  kõik  nälga.   Sigadele   valmistas  raskusi  ka  ronga 
Moosese  jutustused  salapärasest  maast  nimega  Kristal suhkru  Mägi.  Nad  pidasid  Moosese   jutte  
valedeks.  Sigade  ustavaimad  jüngrid  olid  tööhobused  Tümpsa  ja   Ristik ,  kes  ei  olnud  just  väga 
taibukad, aga kui nad olid sead juba õpetajaks tunnistanud, si s uskusid nad neid jäägitult j a l evitasid 
sigade argumente ka ise edasi. Edasi peeti salakoosolekuid ja lauldi “Inglismaa loomasid”.  
 
Ülestõus  sai  peagi  teoks.  Jones,  ehkki  peremehena  karm,  aga  si ski  edukas  põl uharija,  oli 
kohtuprotsessis palju raha kaotanud . S
  el etõttu o
  li ta h
  akanud n
  orutama ja jooma. “
  Tema s
  ulased o
  lid 
laisad   ja  sulid,  põldudel  lokkas   umbrohi ,  hoonete  katused  oleksid  parandamist  tahtnud,   hekid   olid 
pügamata  ja  loomad  said  li ga  vähe  süüa  (lk  22).”  Halbade  olude  tõttu  olid  loomad  rohkem  sigade 
juhtimisel ülestõusu uskuma hakkanud. Ühel j aanipäeval läks Jones Wil ingtoni j a j õi e
  nnast “
  Punases 
Lõvis” ni  täis, et jõudis koju al es järgmise päeva lõunaks. L
  ehmad o
  lid k
  ül  sulaste poolt lüpstud, a
  ga 
loomad toitmata. Jones magas õhtuni, kuni loomadel sai mõõt täis ja üks l ehmadest m
  urdis a
  idaukse 
lahti. Kõik loomad tormasid salvedest sööma, mil e peale Jones ärkas ja tuli k
  oos o
  ma n
  elja sulasega 
loomi  pi tsutama.  Näljased  loomad  ei  suutnud  seda  enam  kannatada  ja  tormasid  pi najatele  kal ale. 
Mehed ehmusid loomade k
  äitumisest ja v
  arsti e
  i ü
  ritanudki n
  ad e
  nnast k
  aitsta v
  aid p
  õgenesid. Sel ega 
oli Jones minema  aetud  ja karjafarm loomade p
  äralt. L
  oomad olid väga õnnelikud. N
  ad h
  ävitasid k
  õik, 
mis meenutas neile  Jonesi . Karjafarmi n
  imi muudeti ära. O
  tsustati, et m
  aja j ääb muuseumiks j a s
  eal e
  i 
tohi  keegi  elada  ning  seinale  kirjutati   SEITSE  KÄSKU: “1. Kõik, mis käib kahel jalal, on  vaenlane . 2. 
Kõik, m
  is k
  äib  neljal  jalal v
  õi l endab, on s
  õber. 3
  . Ü
   kski  l oom e
  i t ohi kanda r
  õivaid. 4
  . Ü
  kski l oom e
  i t ohi 
magada  voodis. 5. Ükski loom ei tohi p
  ruukida a
  lkoholi. 6. Ü
  kski loom e
  i t ohi t appa teist l ooma. 7
  . K
  õik 
loomad on võrdsed (lk 26).”  
 
Loomade  jaoks  oli  väga  tähtis  nende  oma  Loomade  farm   heale   järjele  vi a  ja  kõik  pidid  sel e  nimel 
töötama.  Sigadest  said  töödejuhatajad,  kuigi  nad  tööd  ise  ei  teinud,  vaid  juhatasid  ja  valvasid  teisi. 
Heinategu läks ki remini kui kunagi varem ja keegi ei olnud farmist suutäitki varastanud. K
  õigile j ätkus 
ilma  inimesteta  rohkem  süüa.  Kõige rohkem rassis tööhobune Tümpsa, kes ärkas teistest pool tundi 
varem,  et  rohkem  tehtud  saaks.  Ainult  mõned  üksikud  loomad  hi lisid  tööst  kõrvale.  Mol i e  oli 
hommikuti   laisk  tõusma  ja  ta  lahkus  töö  juurestki  varem.   Kass  oli töö ajal kadunud, aga söögi ajaks 
ilmus  jäl e  välja.  Benjamin  tegi  tööd  sama  aeglaselt  ja  jäärapäiselt  kui  varem.  “Kui  talt küsiti, kas ta 
pole õnnelikum nüüd, kui Jones ära on, ütles t a v
  aid: “Eeslid e
  lavad k
  aua. Ükski t eist ei ole i  al n
  äinud 
surnud  eeslit.”  (lk  30).”  Pühapäeviti  oli  puhkepäev  ja  si s  tõmmati  lipumasti  roheline  lipp  ning  peeti 
tseremooniat. Peeti koosolekuid, k
  us o
  tsuseid  pakkusid  välja alati s
  ead, s
  est t eised e
  i m
  õistnud kunagi 
omast  peast   ettepanekuid   teha.  Lumepal   ja  Napoleon  ei  olnud  kunagi  ühel   meelel .  Sead  õppisid 
raamatutest mitmeid eluks vajalikke oskuseid. Loomadele loodi komiteed. Loomadele h
  akati õ
  petama 
lugemist ja kirjutamist, aga see käis  paljudele  loomadele üle jõu.  Lambad  õppisid käskudest ä
  ra “Neli 
jalga  hea,  kaks  jalga  halb”  ja  hakkasid  seda  korrutama.  Napoleon  võttis  enda  vastutuseks   noorsoo  
kasvatamise.  Koerakutsikad  võeti  emadelt  ära  ja  Napoleon  hakkas  neid  pööningul  eraldatult 
kasvatama. Iga päev lüpsti lehmi ja sead vi sid pi ma minema. Varsti sai selgeks, et sead ise tarbisid 
pi ma  oma  rokaga.  Samuti  võtsid sead endale ka kõik küpseks saanud õunad. Teised kül  nurisesid, 
kuid sel est polnud kasu. Alati, kui loomad nurisesid, ähvardati neid Jonesi tagasi tulemisega ja seda 
ei tahtnud keegi. 
 
Suve lõpuks o
  lid p
  aljud Loomade f armi sündmustest teada saanud j a s
  ead h
  akkasid t uvidega levitama 
propagandat. Mitmed teised  farmerid  kartsid L
  oomade farmis t oimunud sündmusi j a h
  akkasid l evitama 
laimavaid jutte Loomade farmi kohta. S
  i ski l evis m
  ässumeelne l aine k
  a m
  ujal f armides l oomade s
  eas. 
Eriti  levinud  oli  laul  “Inglismaa  loomad”.  Inimesed  valmistusid  Jonesiga  farmi  tagasi  võtma. 
Ettevalmistusi  tegid  ka  loomad.  Oktoobris  tulid  inimesed  farmi  tagasi  val utama.  Loomadel  olid  aga 
nutikad sõjaplaanid ja inimesed aeti minema. Sõja ajal  arvas  Tümpsa, et oli ü
  he p
  oisi t apnud: “
  “Ta o
  n 
surnud,”  ütles  Tümpsa  kahetsevalt.  “Ma  ei  kavatsenud  seda  teha.  Mul  läks  meelest  ära,  et  mul  on 
rauad  al . Kes usub, et ma seda meelega ei teinud?” “Ei mingit sentimentaalsust,  seltsimees !” hüüdis 
Lumepal ,  kel e  haavadest  ikka  veel  verd  tilkus.  “Sõda  on  sõda.  Ainult  surnud  inimene  on  hea 
inimene.”(lk 37).”  
 
Loomad olid oma järjekordsest võidust vaimustuses. Mol ie o
  li e
  nnast s
  i ski v
  õitluse ajaks ä
  ra p
  eitnud. 
Loomad  asutasid  sõjaväelise  aumärgi  “Esimese  järgu   sangar ”,  mis  anti  kohapeal  Lumepal ile  ja 
Tümpsale.  Lumepal   oli   haavata   saanud,  aga  ta  oli  väga  kangelaslikult  käitunud.  “Teise  järgu 
loomsangari”  medali  sai  lammas,  kes  oli  lahingus  hukkunud.  Jonesi  püssist  hakati  Lehmalauda 
lahingu aastapäeval ja jaanipäeval ülestõusu aastapäeval tulistama kui suurtükist. 
 
Talve edenedes hakkas M
  ol ie’ga ü
  ha e
  nam t üli o
  lema. Ta j äi  hiljaks  j a h
  i lis tööst k
  õrvale. Ühel päeval 
oli Mol ie’t nähtud sulasega k
  oos.  Sulane  oli M
  ol ie’ga rääkinud ja ta k
  oonu silitanud. M
  ol ie lükkas k
  õik 
süüdistused ü
   mber , a
  ga k
  olm päeva h
  iljem k
  adus t a ä
  ra. Saadi t eada, et M
  ol ie o
  li j äl e i nimeste juurde 
läinud.  
 
Jaanuaris  oli  kibe külm. Kuna põl ul ei saanud midagi teha, si s peeti palju mi tinguid. Sead tegelesid 
tulevase  hooaja  tööde  planeerimisega.  Napoleon  ja Lumepal  vaidlesid üha rohkem. Nad olid kõiges 
erimeelel.  “Mi tinguil  võitis  Lumepal   oma  hi lgavate  kõnedega  enamuse  tihti  enda  poole,  kuid 
Napoleon oli tugevam endale  vahepeal  toetust hankima. Eriti s
  uur e
  du o
  li t al l ammaste juures (lk 4
  9).” 
Lumepal   esitas  oma  idee  tuuleveskist,  mis  pidi  andma  pi savalt  elektrit,  et  valgustada  tal isid  ja 
soojendana  neid  talvel.   Elekter   pidi  abiks  olema  ka  mitmete  masinate  juures,  mis  pidid  töid 
lihtsustama.  Napoleon  oli  algusest  peale  kuulutanud,  et  on   tuuleveski   vastu.  Napoleon  pidas 
tähtsamaks  hoopis  kaitse  tugevdamist.  Tema  arvates  oli  vaja  tulirelvi  hankida  ja  neid  käsitsema 
õppida.  Loomad  ei osanud poolt valida. Lõpuks tuli päev, kui Lumepal  sai veskiplaanid valmis ja asi 
pandi  hääletusele.  Näis,  et  loomad  olid  Lumepal i  idee  poolt,  aga  just  enne  hääletamist  kiunatas 
Napoleon  kõrgehäälselt.  Sel e  peale  tulid  küüni  üheksa  hi glaslikku   koera ,  kes  Lumepal i  poole 
sööstsid.  Lumepal   jõudis  si ski  põgeneda  ja  rohkem  teda  ei  nähtud,  kuigi  kuulujutte  räägiti  temast 
palju.  Napoleon  teatas,  et  enam  mi tinguid  ei  toimu,  vaid  kõik  otsused  võetakse  vastu sigade poolt. 
Loomad tahtsid kül  protestida, aga ei leidnud õigeid a
  rgumente ja needd, kes j ulgesidki rääkida s
  uruti 
koerte   urinaga maha. Otsuseid hakkas  edastama  Kiunats, kes suutis loomadele ka veenvalt  ajupesu  
teha.  Iga  nurin  summutati ähvardusega, et Jones tuleb tagasi. Napoleon muutis mõne nädala pärast 
meelt  ja andis teada, et tuuleveski ehitatakse si ski. See pidi tähendama rasket tööd ja toiduportsude 
vähendamist.  
 
Loomad  töötasid  nagu   orjad ,  aga  ei  nurisenud,  sest  teadsid,  et  teevad  tööd  iseenda  jaoks.  Ka 
pühapäev  muudeti  poolenisti  tööpäevaks.  See  oli  kül   vabatahtlik,  aga  puudujad  said  väiksema 
toiduportsu.  Muud  põl utööd  olid  unarusse  jäänud  ja  tuuleveski  oli  kõige  tähtsam.  Suve  edenedes 
hakkasid  esile   tulema   mitmed  puudujäägid  parafi ni,  õli,  naelade,  nööri,  koerakakkude, 
hobuseraudade  ja  muu  näol,  mida  farm  ei  suutnud  ise  toota.  Napoleon  teatas,  et  inimestega 
hakatakse  ära  tegema,  kuigi  see  oli  algselt  keelatud  olnud.  Taheti  hakata  kanade  mune  müüma. 
Protesti surusid taas  koerad  urinaga maha. Kiunats a
  jas t agasi, et s
  el ine a
  si k
  unagi k
  eelatud oli o
  lnud 
ja kuna midagi sel ist ei oldud kirja pandud, si s ei saanud loomad ka kindlad ol a, et sel ine a
  si ü
  ldse 
olemas oli olnud.  
 
Varsti hakasid sead  majas  voodites magama. Jäl egi rääkis Kiunats musta valgeks. Tümpsa t egi t ööd 
veelgi  rohkem.  Ta  käis  isegi  öösel  tööd  tegemas.  Novembris  oli  suur  torm.   Vaevaliselt   ehitatud 
tuuleveski  oli  varemetes. See aeti aga Lumepal i süüks. Kohe hakati uuesti tuuleveskit ehitama, sest 
plaan pidi saama täidetud. Otsustati tuuleveski vastupidavamaks ehitada, mis tähendas rohkem tööd.  
 
Napoleon  tegi  koostööd  Vinguriga, kes oli  advokaat . Tema kaudu levis mujale ilma ka farmi olukord. 
Jaanuaris  tuli  toidust  nappus,  aga  si ski  näidati  välismaailmale,  nagu  oleks  toitu  kül alt  ja  veel 
rohkemgi .  Napoleon  ei  ilmunud  enam  ni   tihti  avalikkuse ette ja hoidus maj a, kus kõiki  uksi  valvasid 
koerad.  Ühel  päeval  teatati,  et   kanad   peavad oma munad ära andma. Kanad ei olnud sel ega nõus, 
sest  olid  juba  valmistunud  kevadiseks  hauduminseks.  Kanad  hakkasid  mässama  ja  munesid  mune 
sarikal, kust need si s maha katki kukkusid. Kanadelt võeti toit ära ja ähvardati igaühte, kes k
  anadele 
toitu annab surmanuhtlusega  karistada . Vi s päeva pidasid kanad vastu, aga si s andsid al a. Üheksa 
kana   olid  surnud,  aga  surma põhjuseks nimetati hoopis koktsidioosi. Koostööd taheti hakata tegema 
ka  teiste  farmeritega.  Lumepal i  hakati  süüdistama  kõiges,  mis  halvasti  oli  ja  teda  kasutati  teiste 
loomade hirmutamiseks. Lumepal i sangarlust Lehmalauda lahingus hakati  muutma . Toimus ajupesu. 
Napoleon  oli  ennast  ise  autasustanud  “Esimese  järgu  loomsangari”  ja  “Teie  järgu  loomsangari” 
medaliga.  Napoleon  rääkis  Lumepal i  salaagentidest ja lasi koertel neli siga ära tappa ja ässitas nad 
isegi  Tümpsale  kal ale.   Tapeti   ka  kolm  kana  nende  unenäo  tõttu  ning  hani,  kes  oli  kuus  viljapead 
kõrvale   pannud .  Samuti  kolm   lammast   ja  mitmeid  teisigi.  See  käis  kül    rangelt   reeglite  vastu,  aga 
reegleid  oli  vahepeal  muudetud.  El ujäänud  loomad  olid  sügavalt   pettunud   ja  õnnetud.  Teati,  et 
il usioon  võrdsusest  on  täielikult   purunenud .  Lohutust  leiti  veel  laulust “Inglismaa loomad”, aga kohe 
teatati, et seegi on ära keelatud.  
 
Loomade  elu  oli  vilets.  Oli  aegu,  kui  loomadele   paistis ,  et  nad  tegid  pikemaid  töötunde  ja  said 
halvemini  süüa  kui  Jonesi  päevil.  Loomadele  öeldi,  et  toodang  kasvab,  aga  si ski  olid  nad  näljas. 
Napoleonist  hakati  rääkima  kui  juhist.  Teda  ülistati.  Hukati  need,  kes  olid  Lumepal iga  mestis. 
Naaberfarme laimati kordamööda. Sügisel saadi tuuleveski valmis. Napoleon, kes oli Frederickiga äri 
ajanud, oli tüssata s
  aanud. Varsti t oimus L
  oomade farmile u
  us k
  al aletung, mil e t ulemusena l asti õ
  hku 
ka  tuuleveski.  Loomad  kül   võitsid,  aga  olid  väsinud  ja haavatud. Napoleon oli ennast uue autasuga 
autasustanud.  Sel  õhtul  hakkasid  sead  alkoholi  jooma,  kuigi  ka  see  oli  reeglitega  keelatud.  Käsk 
muudeti jäl egi sigadele  sobivaks .  
 
Tümpsa  ei  olnud  enam  hea  tervise  juures,  aga  si ski  pingutas  ta  väga,  sest   oldi   alustatud  uue 
tuuleveski ehitamisega. Tümpsa hakkas pensionit o
  otama. Vahepeal olid s
  ündinud 3
  1 põrsast. N
  ende 
tarvis hakati  koolimaja  ehitama. Sel eks müüdi maha, mis kannatas ja toiduportse vähendati p
  idevalt. 
Sead  elasid  aga  hästi  ja  hakkasid  isegi  õlut  pruulima.  April is  kuulutati  Loomade  farm  vabari giks ja 
valida  tuli   president .  Ainuke  kandidaat  oli  Napoleon.  Tümpsa  pingutas  väga,  et  enne  pensionit 
pi savalt  kive  koguda  tuuleveskiks,  aga  ühel   hilisel   suveõhtul  andis  ta  tervis  järele.  Tümpsa  kukkus 
maha, tema  kopsud  olid nõrgaks jäänud. K
  una t al oli a
  inult üks k
  uu pensionini olnud, l ootis t a, e
  t s
  aab 
varem  pensionile  ja  Benjamingi  lastakse  vabaks  ja  tal e  seltsiks.  Napoleon  andis  teada,  et  Tümpsa 
saadetakse haiglasse parimale  ravile . T
  ümpsa v
  eetis mõned päevad t al is, k
  us Ristik j a Benjamin t eda 
arstisid.  Ühel  päeval  tuldi  Tümpsale  järgi,  loomad  jätsid  temaga  hüvasti,  uskudes, et Tümpsa läheb 
haiglasse,  aga  vankril  oli  hoopis  kiri  “hobuselihunik”,  mispeale  said  loomad  aru,  et  Tümpsa  vi akse 
tapale. Tümpsa üritas vankrist välja saada, aga ta ei suutnnud põgeneda. Kolm päeva h
  uljem t eatati, 
et  Tümpsa  oli   haiglas   surnud.  Kiunats  ajas  ümber  jutud,  nagu  oleks  Tümpsa  lihuniku juurde vi dud. 
Loomad jäid jäl egi Kiunatsit uskuma.  
 
Aastad  möödusid  ja  mitmed  loomad polnud enam  elavate  hulgas. Ristik oli kaks aastat pensionieast 
üle,  aga  tegelikult  polnud  ükski  loom  pensionile saanud. Sead olid paksuks läinud. Samas oli farmis 
nüüd  si ski  rohkem  loomi.  Oli  sündinud  palju  loomi  ja  mõned  ka  ostetud.  Farm  oli  nüüd  jõukam  ja 
paremini  organiseeritud.  Farmi  oli  laiendatud  ja  tuuleveskigi  oli  valmis  saanud.  Loomad  si ski 
tuuleveskist ise kasu ei saanud. Koerad ja sead tööd ei teinud. Nüüd o
  lid n
  emad n
  eed, kes r
  aiskasid. 
Sead  hakkasid  kahe  jala  peal  käima  ja  lambad  õpetati  ümber.  Nüüd  määgisid  nad:  “Neli  jalga hea, 
kaks  jalga  parem!”  Kõigi  7  käsu  asemele  oli  tulnud  vaid  üks:  “Kõik  loomad  on võrdsed, aga mõned 
loomad  on  võrdsemad kui teised.” Pärast seda käisid sead ringi pi ts sõrgade vahel. Samuti olid nad 
omaks võtnud paljud inimeste kombed. 
 
Ühel  õhtul  tulid  inimestest  külalised  ja  elumajast  kostus   naeru   ja  laulu.  Loomi  haaras  uudishimu  ja 
Ristiku j uhtimisel l ähenesid nad  majale . S
  eal nägid n
  ad l aua ü
   mber  i nimesi j a s
  igu koos. Nad m
  ängisid 
kaarte  ja  jõid.  Rebasemetsa  Pilkington  pidas  kõnet  ja  ütles,  et  nad  olid  sõpradega  külastanud 
Loomade  farmi  ning  leidnud  eest  säärase  distsipli ni  ja  korra,  mis  peab  eeskujuks  teistelegi  olema. 
“Loomade  farmi   alamad  loomad teevad rohkem tööd ja saavad vähem süüa kui ükskõik mil ine loom 
kogu  maakonnas  (
  lk 9
  4).” Lõpuks t eatas Napoleon, e
  t L
  oomade farm muudetakse tagasi Karjafarmiks. 
Majas  tekkis   kaklus   ja  ei  olnud  enam  aru  saada,  kes  on kes. “Väljas seisvad loomad vaatasid sealt 
inimesele ja  inimeselt  seale ning jäl e sealt inimesele, ent juba oli võimatu öelda, kes oli kes (lk 96).” 
 
4.  Millist  ühiskonnakorraldust  farm  sümboliseerib?  Loo  paralleelid  tegelikkusega  (tänapäev, 
lähiminevik). 
 
Oli   sarnasusi   kommunistliku   NSVL -ga,  kus  võimul  oli   Stalin .  Kommunism  on  täiuslik  sotsiaalse 
võrdsuse  ja  õigluse  ühiskond.  Ebavõrdsusel  ja  ebaõiglusel  põhineva  ühiskonnakorralduse 
vastandkujutlus. Farmis valitses ebaõiglus. Jones ei kohelnud neid hästi. Loomad ei saanud pi savalt 
süüa ja pidid li ga palju tööd tegema. Taheti luua võrdne ja õiglane ühiskond. 
 
Võim   koondus   ühe partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Loomade 
farmis  haarasid  võimu  sead,  keda  peeti  kõige  targemaks.  Mõnda  aega  Lumepal   ja  Napoleon 
vastasleerides,  aga  tegid  si ski  võimaluste  pi res  koostööd.  Hiljem  Napoleon  haaras  võimu.  NSVL-s 
toimunud  valimistel  oli  üks  kindel  kandidaat,  kel e  poolt  sai  hääletada.  „Loomade  farm  kuulutati 
vabari giks ja tuli valida president. Oli ainult üks kandidaat, Napoleon, kes ka ühel häälel valiti (lk 81).” 
 
Kommunistliku  partei  totalitaarne  kontrol   ri giaparaadi,  ühiskondlike  organisatsioonide,   kultuurielu   ja 
sõjaväe  üle.  Napoleon  kõrvaldas  oma  konkurendi  Lumepal i.  Otsuseid  pidi  vastu  võtma  sigade 
komitee  ja  mi tingutega  oli  lõpp ​(lk 44)​. Pärast Lumepal i minema ajamist oli Napoleon ainuisikuliselt 
võimul.  Napoleon  kontrol is  koeri,  kes  olid  sõjaväe  rol is.  Ta  tegi  kõik  otsused  ainuisikuliselt.  Tema 
otsustas SEITSME KÄSU muutmise üle. 
 
Tööstuse natsionaliseeritus ja põl umajanduse kol ektiviseeritus, plaani- ja käsumajandus. Kohe p
  eale 
ülestõusu said töötegemine ja töötulemused a
  uasjaks ​( lk 2
  6)​. K
  ui L
  umepal  veel f armis oli, moodustas 
ta  loomakomiteesid  ​(lk  31)​.  Töötegemisel  pidi  täitma  plaani,  isegi kui see mitukorda ebaõnnestus ja 
alguses tulu ei  toonud  ​(lk 55)​. 
 
NSVL-s  oli  ühiskonna  väga  kõrge  sõjaväestatus,  suured  kulutused  sel ele.  Koerte  peale  kulus  palju 
toitu  ​(lk  89-90)​.  Stalini kontrol  oli sõja ajal ühiskonna üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli 
vaja  hoida  ühiskonda  pidevas  hirmuseisundis.  Loomi  hirmutati  pidevalt Jonesi tagasitulemisega. Kui 
midagi läks halvasti, aeti see Lumepal i kaela ja hirmutati temaga ​(lk 59)​. 
 
Kogu  võim  kuulus  Stalinile,  keda  ümbritses  lähikondlaste   kitsas   ring.  Teoses  kuulus  kogu  võim 
Napoleonile  ja  teda  ümbritsesid  mõningad  sead.  Konkurendid  ja  teisitimõtlejad  kõrvaldati:  Lumepal  
aeti minema, varem protestinud sead tapeti ​(lk 62)​. 
 
Sarnasuseks oli  GULAG , mis o
  li s
  unnivi siline t öölaager. L
  oomade t ingimused olid samuti v
  äga h
  alvad 
ja nad ei saanud oma töö eest pi savalt süüa. Sead valvasid loomi töö ajal pi tsaga ​(lk 93)​. 
 
NSVL-s  oli  kommunistliku  ideoloogia  ulatuslik   propaganda   ja   juhikultus .  Sama  oli  ka  teoses.  Peale 
farmi  val utamist  hakkasid  sead  tuvisid   saatma  Loomade farmi propageerima ​(lk 34)​. Isegi kui farmil 
läks  halvasti  ja  loomad  olid  näljas, püüti jätta muljet, nagu läheks neil väga hästi ​(lk 57)​. Loomadele 
anti  teada,  et  toodang  on  pidevas  kasvus,  kuigi  loomad  olid  näljas  ​(lk  66-67)​.  Napoleoni  hakati 
kutsuma Juhiks ja öeldi, e
  t k
  õik, m
  is on h
  ästi, o
  n s
  eda t änu t emale ​( lk 6
  7)​. N
  apoleon h
  akkas e
  nnast k
  a 
ise  autasustama  ja  uusi   autasusid   välja  mõtlema  ​(lk  61-62)​/​(lk  75)​.  Peeti  rongkäike,  kus  ülistati 
Napoleonit ja kehtivat korda ​(lk 80-81)​. 
 
Stalini  valitsusaja  eesmärk  oli  ri gi  tööstuse  ki re  taastamine  eelisarendades  rasketööstust  e 
industrialiseerimist. Teoses pandi suurt r
  õhku t uuleveski e
  hitamisele, m
  il e a
  bil s
  aadud elekter p
  idi t öid 
lihtsustama. 
 
NSVL-s  oli  puudus  tarbe-  ja  toidukaupadest.  1946-1947  aastatel  oli  näljahäda.  Juba  alguses  sai 
loomadele selgeks, et nad saavad k
  asutada v
  aid seda, m
  ida s
  uudavad t oota ​(lk 2
  1)​. Si ski t uli p
  uudus 
ni  toidust kui ka tarbeesemetest ​(lk 50)​. 
 
Noori  juhiti  NSVL-s  pioneerili kumise  kaudu,  mis  oli  Kommunistliku  partei  laste-  ja 
noorteorganisatsioonide  tegevus,  mil e  eesmärgiks  oli  aidata  kaasa  noorsoo  kasvatamisele  partei 
vaimus .  Natsi-Saksamaal  olid  „Hitleri  noored”  partei  li kmete  kasvatuslavaks.  Väärtused  ja  nende 
hinnangud   iga  noore  kohta anti partei poolt. Teoses eraldas Napoleon  kutsikad  emadest ja kasvatas 
neid endale sobivas vaimus ​(lk 32-33)​. 
 
 
Samuti võib paral eele tuua Natsi-Saksamaaga.  Aaria  rass oli ülim ja j uudid suruti a
  l a ja nad kuulusid 
kõrvaldamisele.  Napoleon  asus  põrsaid  eraldatult  õpetama  ja  põrsad  ei  tohtinud  teiste   loomadega  
kokku puutuda. Näidati, et sead on kõrgemast  klassist  ​(lk 79-80)​. 
 
Inimesi püüti ni  NSVL-s kui k
  a N
  atsi-Saksamaal m
  õjutada j a k
  ontrol ida. T
  ehti ajupesu. S
  ee t oimus ka 
loomadega.  Mitmel  juhul  muudeti  reegleid  ja  loomadele  öeldi,  et  nad  mäletasid  valesti.  Tümpsa 
tapmine  räägiti ümber tema aitamiseks ja austamiseks ​(lk 86)​. 
 
Usk  ei  olnud  väärtustatud,  kuna  partei  arusaama  kohaselt  olevat  usul  põhiülesannetest  kõrvalevi v 
omapära. Ronk  Mooses  levitas  juttu  Kristal suhkru Mäest ja sigadele see ei meeldinud ​(lk 21-22)​. 
 
TEGELASED: 
Vana Major - kult 
Kel ukas, Jessie, Pitsu - koerad 
Tümpsa, Ristik - tööhobused 
Muriel - kits 
Benjamin - eesel 
Mol ie - valge mära, vedas kaarikut 
Mooses - ronk 
Lumepal  - kult 
Napoleon - kult 
Kiunats - väike paks siga