USA, Nõukogude Liit (0)

Ameerika asus I MS lahingupiirkonnast kaugel, sõjalisi purustusi polnud ning tegeldi rohkem tehnikaga . Võidutses majanduslik liberalism. 1920-aastatel kasvas kuritegevus , üks selle põhjusi oli kehtestatud keeluseadus (alkohoolsete jookide valmistamist , müüki ning sisse- ja väljavedu keelav seadus). Tekkis maffia (Al Capone). Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas. 1929. a. 1932. aastani vähenes tööstustoodangu maht 50%, paljud jäid töötuks. Edgar Hoover jäi põhimõtte juurde, et riigi asi ei ole majandust juhtida. 1932. a. valiti presidendiks F. D. Roosevelt . New deal (1933. märtsis – juuni), majandus hakkas ülesmäge minema. 1938 – teine majanduskriis. Koostati Saksamaa abistamiseks Dowesi ja Jongi plaan, eesmärgiks luua Euroopas norm. maj. situatsioon, millega kaasneks ka poliitiline stabiilsus. Briandi- Kellogi pakt nägi ette sõjalisest jõust loobumist riikidevahelistes suhetes. 1935. a. võeti vastu neutraliteediseadus, mis eeldas Ühendriikide mitteosalemist Euroopa poliitilistes liitudes. 1933. otsustas Roosvelt sisse seada diplomaatilised suhted NSV Liiduga. Korruptsioon on ametiisiku õiguste ja ametiseisuse kasutamine isikliku rikastumise eesmärgil, altkäemaks. Majanduslik liberalism on seisukoht, mille järgi riigikontroll maj. üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism on välispoliitiline suund, mis pooldab riigi erald . maailma poliitikast ja teiste riikide konfliktidesse mittesekkumist. Sõja- ja sellele järgnenud aastatel sai kõige rohkem kannatada keskklass , kes kaotas poliitilise, ühiskondliku ning ka majandusliku mõjuvõimu. Kui keskklass nõrgenes, siis tööliskont tugevnes , mõjutades riigis toimuvaid protsesse. Vilets majanduslik olukord, rahvaarvu kasv ning USA-sse sisserände piirangud tõid tulemuseks sotsiaalprobleemide ning tööpuuduse suurenemise, lisaks veel sõjas kaotanud riikide raskused ( inflatsioon ). Rahvas eelistas tsentraliseeritud riigivõimu. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalik osaleda riigi valitsemises. Totalitarismi iseloomustab peale tugevasti tsentraliseeritud riigivõimu ka kontroll kodanike mõttevabaduse ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine (nt. fašistlik Itaalia, natsionalistlik Saksamaa, kommunistlik NSV Liit). Mitmeparteisüsteem oli asendatud juhikultuse, ühepartei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga . Inimese täielikku allutamist riigisüsteemile põhjendati riigi ja ühiskonna kõrgemate huvidega üksikisiku ees. Juht toetus valitsevale ja ainsale lubatud parteile. 1921 tuli võimule Benito Mussolini , 1922. a. marssis ta koos mustsärklastega Rooma , kus ta peaministriks nimetati. 1925. kehtestati üheparteisüsteem, maj. olukord hakkas paranema, vallutati Abessiinia , Albaania ja mõned teised alad, Itaalia kuulutati impeeriumiks. Propaganda on uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Sotsiaalprobleemid on ühiskonda puudutavad probleemid, nagu näiteks haigused, vaesus , töötus, kuritegevus. 1917. a. moodustati Nõukogude kongressil I nõukogude valitsus – Rahvakomissaride nõukogu ning valiti ülevenemaaline kesktäitevkomitee kui kõrgeim seadusandlik organ kongressidevahelisel ajal. Likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteisüsteem. 1918 võeti vastu I NK põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks sai Vene Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik. Enamlaste võimuletulekuga ei olnud rahul aga teised Vene poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Võitlusest selle vastu algas kodusõda, mis kestis kuni 1920. aastate alguseni . 1918. a. kevadel saatsid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid jt. oma väed Venemaale. See pani aluse interventsioonile e. välisriikide relvastatud sekkumisele Vene siseasjadesse. Nõukogude võim lõi Punaarmee ja suutis neile vastu seista. Mõlemale poolele (punastele & valgetele) oli see ohvriterohke. 1918. a. tapeti “Lenini” korraldusel Nikolai II perekonnaga. Kommunistlik internatsionaal on kommunistliku liikumise keskne organisatsioon . 1921. a. uue majanduspoliitikaga kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ning asendati see rahalise maksuga. 1921. jäi Lenin haigeks , suri 21. jaan. 1924. 1922. a. sai peasekretäriks J. Stalin , kelle vastaseks oli L. Trotski, Stalin kõrvaldas konkurendid 1927. a. Kujunes välja Stalini ainuvõim, eelistati industrialiseerimist. 1920. aastatel võeti vägivaldselt talupoegade käest vili ära (riigivaru). Viidi läbi kollektiviseerimine (eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine kolhoosiga). Majanduselus juurdus plaanimajandus (majanduse plaanipärane arendamine). Tugev poliitiline terror. Industrialiseerimine on suurtööstuse rajamine ja arendamine, väiketootmise asendamine suurtootmisega. Kolhoos on põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. Põhjus, miks natsionalistid pääsesid võimule oli see, et parlamentarism ei leidnud Sakslaste hulgas toetust. Kõikides hädades süüdistati nõrka parlamentaarset korda, tunti hirmu kommunismi ees. 1923. a. nov. korraldas Hitler oma pooldajatega mässukatse, mida nimetatakse õlleputšiks ning mille tagajärjel Hitler vangi saadeti. Natside parteid nimetati pruunsärklasteks. 1933. a. 30. jaan. sai Hitler võimule. Weimari vabariik asendati Kolmanda riigiga. 1933. a. kehtestati ühepartei süsteem. Ideoloogia tugisambaks sai rassilise puhtuse tagamine. Hitlerjugenditega võis ta sekkuda ka eraellu. Ametlikuks riigipoliitikaks sai juutide tagakiusamine . Diktatuuri loomulikuks toeks oli repressiivaparaat, mis pidi üles näitama saja protsendilist ustavust füürerile. Pruunsärklaste juhtide tapmist 30. juunil 1934. nim. pikkade nugade ööks. SS oli Hitleri ihukaitsevägi, gestaapo salapolitsei ning SP julgeolekuamet. Hitler kehtestas plaanimajanduse, ehitati kiirteid, rajati vabrikuid sõjatehnika ja –varustuse tootmiseks. Hitler vajas võidukat sõda ning see määras ka Saksamaa välispoliitilise põhisuuna. 1935. a. seati sisse üldine väeteenistuskohustus, endiste vabatahtlikest koosneva Reichwachi asemele loodi Wehrmacht – võimas massiarmee . Kolmas riik on natsistliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma keisririik , teine 1870. a. ühend. Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa.