Nõukogude riigiaparaadi loomine Nõukogude riigiaparaadi kujunemine algas 1917. Aastal pärast bolsevike võimuletulekut.1917. aastal moodustati Rahvakomissaride Nõukogu ning seadusandlikuks võimuorganiks sai Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee.1918.aastal(jaanuaris) saatsid bolsevikud laiali Autava Kogu. Hiljem kehtestati üheparteiline süsteem.1918. aastal võeti vastu ka esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimus senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sa Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, mille pealinnaks sai Moskva.1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis ühendas erinevaid sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936.aastal vastu võetud põhiseadusega. Kodusõda
Kommunistlik Venemaa Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu RKN Täitesaatev võim: Venemaa kommunistlik (bolsevistlik) Partei VKP Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee ÜKTK Riigi ametlik nimetus 1918.a: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik VNSFV Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit (NSVL) loodi 1922. aastal, mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki (Gruusia, Armeenia, Aseirbadzaan). Kontsentratsiooni laagrid- Cuba saarel, Buuri sõdades, inimestest lahti saada Venelastel oli lai kontingent. Klassivaenlane- rahvavaenlane Punane rist- laagrid kaugemale, solovetsi laager- arhipelaag Oktoobrirevolutsioon- enamlased, proletariaadi diktatuur Kaksikvõim- enamlased haarasid võimu Rahvakomissar- minister, valitsuse liige 1918.- 1920. Eesti vabadussõda (punane ja valge terror)
oma suva järgi, rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Enamik diktatuure olid 1920-30 a autoritaarsed, k.a. Eesti tolitaarne diktatuur - võim koondunud ühe isiku kätte, kontrolliti ka inimeste mõtteavaldusi ja väljendusi. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja pidev hirmu all hoidmine (küüditamine ja surmalaagrid). Tolitaarses diktatuuris on ühiskonna elu täielikult reeglitele allutatud. nt natsionaalsotsialistlik Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit. Diktatuuridele iseloomulikud jooned. Eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Juht toetus valitsevale parteile. Rahvast hirmutati pidevalt ümbritsevate vaenlastega, et ta tahtele alluks. Kui parajasti tegelikku ohtu ei olnud, mõeldi see välja. Loodi võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. Tolitaarsetele riikidele oligi iseloomulik inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Nõukogude riigi rajamine. Nõukogude riigi loomine algas 1917
vastuolud. Kuna parlamentides oli palju erakondi kasutasid mittedemokraatlikud pisirühmitused parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Ning mõjutasid valijaid. Diktatuuride tunnused Ühe partei ideoloogia Juhikultus nt Saksamaal führer Teised parteid tõrjuti või keelati Piirati kodanike vabadusi ja inimõiguseid Venemaa/NSVL teke Pärast bolševike võimuletulekut (1917) moodustati esimene nõukogude valitsus (Rahvakomissaaride Nõukogu) ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Uue riikluse võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. Saadeti laiali Asutav Kogu. Ning mõne aasta jooksul likvideeriti teised erakonnad, kehtestati üheparteiline süsteem. 1922. Aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Uus majanduspoliitika – sõjakommunism
Riiki juhtis Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus), kuhu kuulusid ainult bolsevikud. Võitluseks poliitiliste vastasetega loodi politsei eriüksused (Vtseka, hilisem NKVD), kes represseerisid tuhandeid inimesi. Omanikelt võeti ära suuremad ettevõtted ja pangad, samuti jäi oma varast ilma õigeusu kirik. 1922. a. detsembris toimus oluline sündmus 4 bolsevike valitsetud riiki (Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia NSV) ühinesid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks (ehk NSV Liit või NSVL või Nõukogude Liit). Taga-Kaukaasia lagunes hiljem Gruusia, Armeenia ja Aserbaizaani NSV-deks. (NSV Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) Hiljem lisandusid Turkmeeni, Usbeki, Tadziki, Kirgiisi ja Kasahhi NSV-d. Nõukogude Liit oli totalitaarne diktatuur. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aasta põhiseadusega. 2 KODUSÕDA VENEMAAL Sõda algas mais 1918
Ajalugu 1)Millal, miks ja kuidas loodi NSV liit? NSV liit loodi 1922.aastal, see ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Vabariiki. 1918.aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936.aastal vastu võetud põhiseadusega. 2)Kes võitlesid Venemaa kodusõjas ja tulemus? Venemaa kodusõjas osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. Venemaa ja mitmed teised riigid. Kodusõda oli äärmiselt julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele. 1918.aasta suvel tapsid enamlased Lenini otsesel korraldusel Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga
1. Mõisted. NSVL Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit. Punaste loodud liit. Algselt kuulusid sinna Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia, pärast teist maalimasõda juba üle 15 liiduvabariigi. Maailmarevolutsioon Nõukogude valitsus lootis pärast enamlaste võitu, et terve maailma saab muuta kommunistlikuks ning nad hakkasid nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920ndate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 1920. Talupojad pidi kõik viljaülejäägid tasuta riigile andma, selleks loodi eraldi toitlustusarmee ja maapiirkondadesse saadeti relvastatud toitlustussalgad
militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia. Natsionaalsotsialism- Fasismi Saksapärane variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat, rassiteooria, marrimeedia- massiaparaat. 3 Venemaa diktatuur- kommunism Venemaa diktatuur hakkas välja kujunema 1917. aastal, pärast seda, kui bolswvikud võimule tulid. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus, mille nimeks oli Rahvakomissaride nõukogu ning valiti ka kõrgeim seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. Uue riikluse tegelikuks võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. 1918. aastal saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu. Mõne aasta jooksul likvideeriti ka teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteiline süsteem. Venemaa ametlikuks riiginimeks sai 1918. aastal Venemaa Nõukogude Sotsialistlik
Kõik kommentaarid