Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vietnami sõda (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
1.
Vietnami sõda
1959 -1973
Pärast 2 MS lõppu kuulutas kommunistid välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi
  • 1946 Prantsusmaa ja Suurbritannia hakkasid Vitnami vastu tegevust
  • Okupeeriti maa Lõunaosa
  • 1954 sõlmiti Genfis kokkulepe, mille alusel jagati Vietnami kaheks osaks mööda 17 paraleeli
    Põhja Vietnam
  • Hanoi
  • Toetab NSVLiid
  • Sotsialismi ülesehitamine
    Lõuna Vietnam
  • Saigon
  • Kuulutati välja Vabariik
  • Toimisid rahvuskogu valimised
  • Toetas USA
    1959 alustas opositsioon relvastatud võitluse eesmärgiga kulutada valitsust ja ühineda Põhja Vietnamiga
    USA sekkus sisetülidesse sest,
  • Kartis kaotada strateegilist mõjupiirkonda Kagu-Aasias
  • Andis relvastust
  • Toetas ta sõdurite väljaõpet
    1961 sekkus USA otseselt
  • Pommitas Põhja=Vietnami
  • Kasutas keemiarelva
    USA jaoks muutus sõda kurnavaks
  • Mõttetud inimkaotused
  • Puudub kohalike toetus
  • USA´s keeldusid sõkavärre minemast
    1971 Sõlmiti Pariisis relvarahu
  • 60 päevaga pidi USA lahkuma Vietnamist
  • 1975 alustas Rahvuslik Vabastusrinne pealetung
  • 1976 Ühendati riigi põhja ja lõunaosa Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks
    Tagajärjed
  • Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast
  • USA viskas riiki üle 7 tonni pommi
  • Psüühiliselt traumeeritud kadunud sugupõlv
    2.
    SÜND
    Pärast sõda ie saanud enam ignoreerida juutide soovi luua Palestiinas oma Iisraeli riiki.1947 ÜRO Peaassamblee otsustas et, Palestiina tuleb jagada araabia ja loodava juud riigi vahel
    MÕJUD
    1948-1949 Iisraeli riiigil tuli tõrjuda viie naaberriigi agressiooni.Selle sõja käigus hõivas Iisrael ka enamiku kavandatava Palestiina riigi territooriumi.Tegelikult väga pinge olukord kogu Suessi kriisi ajal ja isegi tänapäevalgi.Kogu aeg sellel territooriumil tekkivad sõjad näiteks Suessi kriis 1967 sõda kus Iisrael okupeeris Siinai ja Golani kõrgendikud ja sõda 1973 >
    Tänapaev
    Tänapäev jatkub see konflikt juutide ja araablaste vahel ja kogu aeg on uue sõja tekkimise oht.
    3.Suessi kriis . Daatumid ,osalised,seosed NLiiduga ja protsessidega Euroopas.Tulemused,tagajarjed
    1952 toimus Egiptuses riigipoore ning kukutati monarhia
    1956 riigistas Nasser inglastele kuulnud Suessi kanali
    NSVL asus Nasserit toetama , inglaste 2rgitusel rundas Egiptust Iisrael,uhinesid ka SBR ise ja PRTsusmaa
    URO/USA ja NSVL sundisid sqdivaid pooli sqjategevust lqpetama
    V2henes SRB ja PRTsusmaa mqju maailmas , suurenes NSVL autoriteet L2his-Idas
    NSVL’l oli qnnestunud kqigile vaatamata positsioone tugevdada.Laane autoriteet langes , ikesatud rigid mqstsid , et sealt pole abi loota .
    NSVL uskus , et maailma tuumasqjaga hirmutades qnnestub kapitalistlik sustem taganema sundida ning h2vitada
    4.Kolooniate lagumise pqhjused
    2. Koloniaalsüsteemi lagunemine :
    • Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse võitlesid välja Ladina-Ameerika riigid (aastaks 1825); osa kolooniaid vabenesid peale I maailmasõda (N: Egiptus , Afganistan, Iraak , Jeemen).
    • Ulatuslik koloniaalsüsteemi lagunemine algas II maailmasõja ajal; kõrgpunktiks oli 1960.aasta, kui tekkis 17 uut riiki.
    • Kolooniate vabanemine toimus võitluses metropolidega, sest impeeriumid ei olnud valmis kolooniaid vabatahtlikult loovutama ja seetõttu puhkesid koloniaalsõjad:
    • Prantsuse Indo-Hiina (Vietnami) sõda 1945.a.-1954.a. ja Alžeerias 1954.a.-1962.a.
    • Holland Indoneesias 1945.a.-1949.a.
    • Portugal peaaegu kõigis oma kolooniates.
    • Hiljem (1980nendatel aastatel) metropolid lihtsalt leppisid tõsiasjaga.

    5.Mauistliku Hiina majandus.Hiina p2rast Maod
    Suur hüpe (1958-60) – kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga :
    • kiirendati industrialiseerimist
    • loodi rahvakommuune (ühismajandeid), kus tegeldi ka algelise tööstusega – üle 7 miljoni väikese sulatusahju, kust saadi vähekõlblikku metalli
    • Suur hüpe ebaõnnestus – tööstustoodang vähenes järsult ja põllumajanduses oli kaos
    Hiina p2rast Maod :
    Vqimule tuli Deng Xiaoping .Pqllumanajduses likvideeriti kollektiivmajandid.lqdvendati kesket juhtimist. Taastati osaliselt eraomand .haridussusteem kujundati umber.majandus – ja kultuurisuhted v2lismaaga hakkasid tihenema.elatustase tqus .
    6. Indoneesia p2rast II Ms
    Kaks päeva pärast Jaapani alistumist, 17. augustil 1945 kuulutas mõjukas rahvuslik liider Sukarno (kes määrati hiljem presidendiks) ja Mohammad Hatta välja riigi iseseisvuse.[14] Hollandlased üritasid seejärel oma võimu regioonis uuesti kehtestada, kuid olid sunnitud 1945–1949 toimunud Indoneesia iseseisvussõja järel riigi iseseisvust tunnustama . Haagis sõlmitud kokkulepete kohaselt tunnustas Holland Indoneesia iseseisvust personaaluniooni ja föderaalriigina, millesse kuulusid lisaks vabariigile ka 15 Madalmaadele formaalselt alluvat riiki. Lääne-Paapua (ehk Uus- Guinea saare lääneosa) jäi Hollandile .[15] Indoneesia saavutas ametlikult iseseisvuse 27. detsembril 1949 [16]. 1950. aasta märtsikuuks oli enamik föderaalriigi koosseisu kuuluvaist ja Hollandile allunud riikidest ühinenud Indoneesia vabariigiga, misjärel moodustus unitaarne riik.[15] Indoneesia alustas Lääne-Paapua okupeerimist 1. mail 1963[17] ning inkorporeeris selle riigi koosseisu 1969. aastal.[18]
    Sukarno võimu all muutus riigi demokraatlik valitsemiskord autoritaarseks ning ta ise suutis võimu säilitada parem- ja vasakpoolsete jõudude omavahelise tasakaalustamisega.[9] 30. septembril 1965 surus armee maha ohvitserirühma võimuhaaramiskatse. Tekkinud olukorra kasutasid ära kindral Suharto ja kaitseminister Nasution, kes kõrvaldasid võimult president Sukarno ning alustasid kommunistidevastaseid repressioone, mille käigus kaotas elu pool kuni üks miljon inimest.[19][20] Armee ülemjuhatajaks saanud Suharto määrati ametlikult presidendiks märtsis 1968.[21] Uus valitsus asus seejärel majanduspoliitikat muutma : soodustati välisinvesteeringuid ja rahvuslikku erakapitali, vähendati riigi reguleerivat osa ning loobuti radikaalsetest reformidest.[11] Sellele järgnes kolme aastakümne järel pidev majanduskasv .[9][12] 1975. aastal okupeerisid Indoneesia väed Ida-Timori.[21]
    1990. aastate lõpus tabas Indoneesiat rängalt Aasia riikides leviv majanduskriis . Üle kogu maa toimusid selle tõttu demonstratsioonid ja rahutused . 1998. aasta mais sunniti Suharto tagasi astuma .[22] 1999. aastal otsustas Ida-Timor referendumil Indoneesiast lahku lüüa ning sellega lõppes 25 aastat kestnud Indoneesia okupatsioon Timori saare idaosas.[23] Suharto tagasiastumisest alates on riigis tugevnenud demokraatlikud arengud ning on toimunud esimesed presidendi otsevalimised (2004). Progressi on aeglustanud aga poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus , sotsiaalsed rahutused, korruptsioon ja terrorismiaktid. Siiski on viimastel aastatel majanduskasv olnud märkimisväärne. Kuigi eri religioonidesse ja etnilistesse gruppidesse kuuluvate inimeste vahel on suhted enamasti rahulikud, on esinenud ka rahulolematust ja vägivalda.[24] Poliitiline lahendus leiti ka relvakonfliktile Acehi separatistidega, kellega sõlmis keskvalitsus rahuleppe 2005. aastal
    19.-20.sajandi vahetusel elas Palestiinas kõigest paarkümmend tuhat juuti.
    19.sajandi lõpul tekkis sionistlik liikumine - juutide rahvuslik (natsionalistlik) liikumine, mille eesmärgiks oli oma kodumaa taasrajamine Palestiinas.Tollal elas juute kõigis Euroopa riikides, eriti aga Ida-Euroopas (Venemaa lääneosas, Poolas, Austria-Ungari aladel jm) Alates 20.sajandi algusest hakkas Palestiinas kiiresti suurenema juudi sisserändajate arv. Juutide sisseränd kasvas peale Esimese maailmasõja lõppu, kui senine Türgi territoorium läks Suurbritannia kontrolli alla. .1947 ÜRO Peaassamblee otsustas et, Palestiina tuleb jagada araabia ja loodava juud riigi vahel
    Tekkis konflikt araablaste ja juutide vahel( vt punkt 2)
    Tavaliselt alustasid rünnakuid araabia riigid või sooritasid juudid preventiivrünnaku ( vaenlast ennetava löögi). 
    Kõikides sõdades olid juudid sõjaliselt oma vastastest üle. 
    Sõjad kestsid tavaliselt väga lühikest aega.
    Sõdade käigus vallutasid juudid Araabia riikide territooriumeid
    Teatav läbimurre Lähis-Ida konfliktis saavutati 1979.a., kui USA presidendi J.Carteri vahendusel sõlmiti Camp Davidis (USA-s) Egiptuse (president A.Saddat) ja Iisraeli ( peaminister M. Begin ) vahel rahuleping , mille alusel Iisrael tagastas Siinai poolsaare ning vastutasuks Egiptus tunnustas Iisraeli riiki.  
    Uus läbimurre saabus 1990-ndatel, kui Iisrael alustas PVO-ga läbirääkimisi ning lõpptulemusena saavutasid palestiinlased piiratud autonoomia , kuid mõlema poole järeleandmatuse tõttu
    8.
    · II maailmasõja ajal laienes Briti Indias iseseisvusliikumine, mis lahenes sellega, et 1947.a. otsustati Londonis jaotada endine India koloonia kaheks:
    Ø hinduistlikuks Indiaks (1950.a.-st demokraatlik vabariik)
    Ø muhameedlikuks Pakistaniks (1956.a.-st autoritaarne vabariik)
    India- Pakistani konflikti põhjused
    piirivaidlused
    majandusressursside ebaühtlane jagunemine
    usulised vastuolud ( muhameedlased contra hinduistid)
    külma sõja ajal toetasid riike erinevad pooled (Indiat NSV Liit ja Pakistani USA)
    · Sõjalised konfliktid 1947.-1949.a.; 1965.a.-1966.a.;1971.a. (Pakistan sai lüüa); 1990-ndate lõpul ja 2000.a. piirikonfliktid suure sõjani ei vii (NB! mõlemad riigid omavad tuumarelva).
    9.Kes olid ja millist osa etendasid ajaloos
    a)Jawaharlal Nehru-oli India poliitik,esimene India peaminister aastatel 1947-1964.Tema tutar Indira Gandhi ja lapselaps Rajiv Gandhi olid samuti India peaministrid.
    b)Mao Zedong - Oli Hiina Kommunistliku partei juht alates 1935. kuni oma surmani 1967.a .Tema juhtimisel omandas kommunistlik partei Hiina kodusqja vqimu suurema osa ule Hiinast
    c)Deng Xiaoping-Oli Hiina poliitik . Tema peetakse uue suuna v2ljatootajaks sotsialismi praktikas ning Deng muutis Hiina uheks kqige kiiremini kasvava majandusega maailmaa riikidest
    d)Suharto- oli Indoneesia poliitik ja president aa 1967-1998
    e)Sukarno-Oli Indoneesia poliitik ja esimene president aa 1945-1967.Kui 1952.a nqudis osa sqjav2elasi parlamendi laialisaatmist ning vqimu uleandmist presidendile ,t2hendas see mitmeaastase terava algust. Ta vqttis initsiatiivi enda k2tte ja kuulutas v2lja nn suunatava demokraatia)
    f)Mahatma Gandhi-oli India poliitik, kes juhtis v2givallatut vqitlus Briti vqimu vastu Indias.
    g)Yassis Arafat- Oli Palestiina poliitik. Palestiina pqgenike organisatsioonid pqgenesid 1964 Palestiina Vabastusorganisatsiooniks , mille juhiks sai Yassir Arafat.PVO vqitlusmeetodiks sai terror .
    · II maailmasõja ajal laienes Briti Indias iseseisvusliikumine, mis lahenes sellega, et 1947.a. otsustati Londonis jaotada endine India koloonia kaheks:
    Ø hinduistlikuks Indiaks (1950.a.-st demokraatlik vabariik)
    Ø muhameedlikuks Pakistaniks (1956.a.-st autoritaarne vabariik)
    India- Pakistani konflikti põhjused
    piirivaidlused
    majandusressursside ebaühtlane jagunemine
    usulised vastuolud (muhameedlased contra hinduistid)
    külma sõja ajal toetasid riike erinevad pooled (Indiat NSV Liit ja Pakistani USA)
    · Sõjalised konfliktid 1947.-1949.a.; 1965.a.-1966.a.;1971.a. (Pakistan sai lüüa); 1990-ndate lõpul ja 2000.a. piirikonfliktid suure sõjani ei vii (NB! mõlemad riigid omavad tuumarelva).
  • Vietnami sõda #1 Vietnami sõda #2 Vietnami sõda #3 Vietnami sõda #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ilona Gornova Õppematerjali autor
    Vietnami sõda , Iisraeli sünd , koloniaalsüsteemi lagunemine , Mauistliku Hiina majandus.Hiina pärast Maod , India- Pakistani konflikti põhjused,

    Sarnased õppematerjalid

    Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda
    4
    doc

    Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda

    Ladina-Ameerika riigid (aastaks 1825); osa kolooniaid vabenesid peale I maailmasõda (N: Egiptus, Afganistan, Iraak, Jeemen). · Ulatuslik koloniaalsüsteemi lagunemine algas II maailmasõja ajal; kõrgpunktiks oli 1960.aasta, kui tekkis 17 uut riiki. · Kolooniate vabanemine toimus võitluses metropolidega, sest impeeriumid ei olnud valmis kolooniaid vabatahtlikult loovutama ja seetõttu puhkesid koloniaalsõjad: Prantsuse Indo-Hiina (Vietnami) sõda 1945.a.-1954.a. ja Alzeerias 1954.a.-1962.a. Holland Indoneesias 1945.a.-1949.a. Portugal peaaegu kõigis oma kolooniates. Hiljem (1980nendatel aastatel) metropolid lihtsalt leppisid tõsiasjaga. 3. Kolmanda maailma riikide sarnased tunnused: · Majanduslik mahajäämus Lääneriikidest. Põhjuseks- endiste kolooniate majandus oli tihedalt seotud emamaaga ja koloonia ülesandeks oli metropoli varustamine toorainega või põllumajanduse saadustega.

    Ajalugu
    Aasia suurriikide-Hiina-India-Jaapan-ajalugu
    5
    doc

    Aasia suurriikide: Hiina, India, Jaapan, ajalugu.

    Aasia suurriigid: Hiina, Jaapan, India JAAPAN: · 1904­1905 ­ Vene-Jaapani sõda. Jaapanit tunnustatakse rahvusvaheliselt kui uut suurriiki · 1907 ­ sõpruslepingud Prantsusmaa ja Venemaaga · 1910 ­ Korea annekteerimine · 1927 ­ Tanaka memorandum ­ Jaapani ülemvõimu kehtestamine Aasias · 1931 ­ Mandzuuria okupeerimine · 1936 ­ Kominternivastane pakt- Venemaa vastane · 1937 ­ Hiina-Jaapani sõja puhkemine, Hiina pm. vallutatatakse Jaapani poolt · 1940 ­ Kolmikpakt · 1941 ­ kallaletung USA-le, Pearl-Harborile

    Ajalugu
    Kolmas maailm 20-sajandil
    2
    docx

    Kolmas maailm 20. sajandil

    Ta oli Rahvuskongressi juht. Ta propageeris ketramise ja kudumise arengut, et mitte osta sisse inglise kaupu. Ta poolehoidjad tahtsid kaotada kastisüsteemi. Ta kutsus üles lõpetama usukogukondade vaenutsemist, et saavutada hea kultuuriline ja majanduslik areng. India sise ja välispoliitilisd probleemid, ja mis on neid põhjustanud? Raske oli siseriikliku rahu säilitamine eri rahvuste ja uskude vahel. Terav oli moslemite ja hindude vastasseis. 1947 puhkes Pakistani ja India vahel sõda, võideldi Kashmiri piirkonna pärast. Atendaadid riigipeadele ­ 1984 mõrvati Nehru tütar, peaminister Indira Gandhi, mõne aasta pärast mõrvati järgmine peaminister,Indira poeg Raijv Gandhi. India ­ äärmuste maa: kõrvuti on äärmuslik rikkus ja vaesus ning teaduse ja tehnika tippsaavutused ning aegunud arusaamad(kastisüsteem) ja harimatus. Pidev relvakonflikt India ja Pakistani piiril asuva Kasmiri piirkonna pärast, alates aastast 1947 kuni

    Ajalugu
    Elu pärast II MS-Kolmas maailm
    4
    doc

    Elu pärast II MS, Kolmas maailm

    Ladina-Ameerika ­ Brasiilia Aasia ­ Iraak, Kuveit Okeaania ­ Indoneesia 2. Milles seisnes rahvaste vabadusliikumine? Eesmärgid? Too näiteid (5) Rahvaste vabadusliikumine seisnes koloniaalvõimu all olnud riikide vabanemises. Eesmärk oli vabaneda emamaast ning täielikult iseseisvuda. Nt: India, Pakistan, Liibüa, Tuneesia, Maroko. 3. Millised rahvusvahelised kriisid ja relvakonfliktid leidsid III maailma riikides aset külma sõja ajal? Millal toimusid ja milles avaldusid? (Korea, Vietnam, Kuuba, Suessi kriis) Korea ­ 1950-1953. Seisnes Põhja- ja Lõuna-Korea vastuseisus. Põhi oli kommunistlik, Lõuna aga demokraatlik, P-K soovis võimu laiendada ning kogu Korea ühesuguseks muuta. Olukord jäi samaks. Vietnami ­ 1960-1970. Sealsed kommunistlikud sissirühmitused olid demokraatlikule Vietnamile ohtlikuks muutunud ning USA asus Vietnami aitama. Põhjus ­ et järjekordne riik ei muutuks kommunismi ohvriks

    Ajalugu
    1945-1991
    3
    doc

    1945-1991

    1945 Lõpeb Teine maailmasõda Asutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO).USA kasutab sõjategevuses esimest ja viimast korda aatomipommi.Sureb USA president Franklin D. Roosevelt, Harry S. Truman astub ametisse USA 33. presidendina.Toimuvad Jalta ja Potsdami konverentsid, kus visandatakse sõjajärgne maailmakord Indoneesia kuulutab end iseseisvaks riigiks 1946 Algab esimene Indo-Hiina sõda Prantsusmaa ja Viet Minhi kommunistide vahel. Kreekas algab kodusõda kommunistide ja valitsuse pooldajate vahel, Winston Churchill peab oma kuulsa kõne kasutades väljendit "raudne eesriie" George Kennan saadab USA Riigidepartemangule "pika telegrammi", milles kujuneb USA välispoliitika üka alustalasid. Prantsusmaa ajutise valitsuse juht kindral Charles de Gaulle astub tagasi Punaarmee nimetatakse ümber Nõukogude armeeks

    Ajalugu
    Lootus ja mäss – 1950-aastate keskpaik kuni 1960-aastateni
    12
    docx

    Lootus ja mäss – 1950-aastate keskpaik kuni 1960-aastateni

    Castro (veel elus). Võimu kindlistamiseks hakkas ta riigistama Ameeriklaste omandeid. USA määras kuuba kaupadele ostu keelu o USA ei osta Kuuba suhkrut o Seepeale NSVL ostab Kuubast suhkrut o Kuuba muutus kommunistlikuks · PÕHJUS: NSVL paigutas kuubale tuumaraketid.56 o Oktoober 1962: Kuuba blokaad · Tulemus: o NSVL viis tuumaraketid minema o USA leppis Castro võimuga. 1964 vietnami sõja algus Vietman kuulus alguses Prantsusmaale, aga hiljem jagati kaheks: · Põhja-Vietnam: kommunistlik (NSVL) · Lõuna-Vietnam: mittekommunistlik (USA) Ning veel võitlesid vietkongid: vietnami kommunistlik partisan 1973 ­ USA lõpetas Vietnami sõja, tõi oma väed välja (USA Kaotas) 1968 ,,Praha kevad" · A. Dubcek ­ tsehhoslovakkia kommunistide juht · Inimnäoline sotsialism · KP ­ kodaniku vabadus ja majandusvabadus

    Ajalugu
    Kahepooluseline maailm
    8
    doc

    Kahepooluseline maailm

    Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega ­ Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa,

    Ajalugu
    Sotsialismileer ja kolmas maailm
    3
    doc

    Sotsialismileer ja kolmas maailm

    järgimist. 2. sotsialismimaad - 50. aastatel levis nimetus sotsialismimaad või sotsialismileer, mis maksimaalselt (1975.a. seisuga) hõlmas 15 riiki. Euroopast kuulusid sotsleeri suuruse järjekorras NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria ja Albaania. Aasiast Hiina (1949), Põhja-Vietnam (jagati 1954.a. Põhja- ja Lõuna-V., kuid sõda peetud juba 1941.aastast peale kommunistide juhitud vastupanuliikumine, mis baseerus Hiinas, võitles nii prantslaste kui jaapanlaste vastu), Põhja- Korea(1948) ja Mongoolia (1924), 1975.a. peale Vietnami sõja lõppu tunnistati sotsialistlikuks ka Laos. Ameerika ainus sotsialistlik riik kuulutati välja 1959 Kuubal, peale Castro revolutsiooni. 3. konfliktid sots. maade vahel ja sotsialistlik sõprusühendus - Esimene konflikt leidis aset 1948.a

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun