valjusti mängimisel lihtsalt ei ole võimalik välja tuua kõiki neid nüansse, mida võib kuulda omaette vaikses toas mängides), siis viimasel ajal seoses parmupilli helitehnilise võimendamisega on parmupilli staatus tasapisi muutumas ja on tekkinud toredaid ansambleid, kus parmupill on peamine võik üks peamistest pillidest. Siin tasuks näite tuua meie ida naabritelt: JEW'S HARP TRIO BMP - "Song of the Wind" (lisad lugu nr 1)ja muidugi ka kuulsa techno-stiilis parmupilli mängija Tran Quang Hai (lisad lugu nr 2). Lisad Lugu nr 1 JEW'S HARP TRIO BMP - "Song of the Wind" http://ia600704.us.archive.org/29/items/BmpSongOfTheWind2011/12WereGoingToYou.mp3 Lugu nr 2 Tran Quang Hai http://www.youtube.com/watch?v=frgFQTuw6FA
Sissejuhatus Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare idaosas. Rohkem kui poole alast hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Rahvaarv:84,2 miljonit Pindala:329 560 km2 Rahaühik: dong Pealinn: Hanoi Riigikeel: vietnami keel Vietnami lipp Vietnami vapp Lähisajaloo kronoloogia 1945 Viet Minh vallutab Saigoni ja Hanoi. Keiser loobub troonist. Sõltumatu vabariigi presidendiks saab Ho Chi Minh. 1946 ümerrelvastunud prantslaste uus sissetung. Esimene Indo-Hiina sõda. 1954 Prantslaste lüüasaamine Dien Bieni all. Vietnam jagatakse kaheks riigiks: Põhja- Vietnami toetab NSV Liit; Lõuna-Vietnami relvastab USA. Ho Chi Minhi ühendustee kaudu varustab põhjaosa lõunaosa kommunistliku opositsiooni salarelvadega. 1960 Lõuna-Vietnamis ühinevad president Ngo Dinh...
Kennedyl oli hea läbisaamine Lõuna-Vietnami valitsuse juhi Ngo Dinh Diemiga ja 1961. aastal andis USA Lõuna-Vietnamile raha, et viimane saaks oma sõjaväge suurendada 20 000 mehe võrra. Kuna talupoegade ja Ngo Dinh Diemi valitsemise vahel tekkisid suured vastumeelsused, siis nõustus Kennedy sinna saatma veel sõjanõunike ning 1962. aasta lõpuks oli neid Lõuna-Vietnamis kokku 12 000. Samuti tegi Kennedy otsuse toetada Lõuna-Vietnamit 300 helikopteriga. 11. juunil 1963 istus Thich Quang Due, 66-aastane vietnami monk, keset teed Saigonis maha. Tema ümber oli grupp monki ja nunne, kes valasid ta bensiiniga üle ning panid ta põlema. Üks pealtvaataja pärast ütles, et kui monk põles, ei liigutanud ta ühtegi lihast. Samal ajal, kui Thich Quang Due oli surnuks põlemas, jagasid nunnad ja mungad lendlehti, mis kutsusid Diemi valitsust üles näitamaks kaastunnet kõikidele religioonidele. Valitsuse vastukajaks sellele enesetapule oli tuhandete budistidest munkade vahistamine.
USA organiseeritud vastutegevuse osana kujutas "Ranch Hand" endast katset jätta Vietkong ilma varjumise ja varustamise võimalustest. Ameerika väed kasutasid oma eesmärkide saavutamiseks erinevaid keemilisi herbitsiide, mida võis ära tunda nende värviliste konteinerite järgi. Tõrjevahendit kutsuti koodnimega "Orange Agent". Tagajärjeks 400000 surnud või puudega inimest, umbes pool miljonit puudega sündi. My Lai veresaun 16. märtsil 1968. aastal mõrvasid USA sõjaväelased Quang Nagi maakonnas My Lai külas 347 relvitut tsiviilisikut, kellest valdav enamus olid naised ja lapsed. Rühmajuht, leitnant William Calley mõisteti süüdi massimõrvas. Calley juhtum ei olnud siiski Ameerika Ühendriikide sõjaväe tüüpiline näide. Vahetult enne sõja lõppu oli USA sõjaväe distsipliin kõigi aegade madalaim ning alles Lahesõjaks suutis armee viimaks oma hea maine taastada. Kasutatud kirjandus: 1)wikipedia.org 2)britannica.com 3)pbs.org 4) digitalhistory.uh.edu
suurendasid sõjalist toetust Lõuna-Vietnamile ning üritasid kommunistidega sõdida nn. võõraste kätega. 1973. aastal sõlmiti Pariisis vaherahu. Aga sõjategevus puhkes varsti uue hooga. 27. aprillil 1975 aastal algas ameeriklaste ja tema liitlaste põgenemine Saigonist. Varsti olid Saigoni päevad loetud ning aasta hiljem ühendati Saigoni alad Põhja-Vietnamiga. Saigon kapituleerus tingimusteta 30. aprill 1975. My Lai veresaun 16. märts 1968 aastal mõrvasid USA sõjaväelased Quang Nagi maakonnas My Lai külas 300 relvitut tsiviilelanikku, kellest valdav enamus olid naised ja lapsed. Rühmajuht leitnant William Calley mõisteti süüdi massimõrvas ja pandi vangi. Kuigi ta kandis ettenähtud karistusajast ära vaid kolm aastat, nägid paljud Calleys ebaõnnestunud sõja patuoinast. Calley juhtum ei olnud
Seega oli Lõuna-Vietnami juhid rohkem huvitatud võimul püsimisest kui võidu saavutamisest. Nii tõestati ka Ühendriikidele, et Lõuna-Vietnami võimuladvik oli korrumpeerunud ja võimetu iseseisvalt ohjeldamispoliitikat kaitsma. Diem sekkus lühinägelikult usuellu, üritades piirata Vietnami budistide õigusi, kes moodustasid 80% elanikkonnast. Kõige nähtavam märk nendest repressioonidest saabus välimaailmale 11.juunil 1963, kui vana buda munk Thich Quang Duc end maailma meedia esindajate eest põlema süüütas. Pildid sellest sokeerisid maailma ja Diemi valitsust taheti aina enam maha võtta. Novembris andis tollane USA president nõusoleku riigipöördeks - Diemi kukutamiseks ja hukkamiseks. Loodeti, et uus valitsus jätkab kommunismivastast sõda ja viib läbi vajalikud reformid, kuid seda ei juhtunud. Pärast J.F.Kennedy mõrvamist tuli USA's võimule president, Lyndon B. Johnson, kelle isik mõjutas Vietnami sõja kulgu kõige tugevamini
annaabi.ee 
