Ameeriklased aga ei saanud lasta oma satelliitriigil langeda ning sellega oli tee uue sõjani alanud. 3. Teel uue sõjani 1960.a. dets.-s loodi Lõuna Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid, kuulutades oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ning Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid ehk punapartisane hakati nimetama vietkongideks. Alguse sai partisanisõda, et ühendada kaht Vietnami riiki. 1963. aastaks oli ameeriklastele selge, et Vietkong on sõda Lõuna-Vietnamis võitmas. President Diem oli oma väed halvanud, käskides neil suuri inimkaotusi vältida. Seega oli Lõuna-Vietnami juhid rohkem huvitatud võimul püsimisest kui võidu saavutamisest. Nii tõestati ka Ühendriikidele, et Lõuna-Vietnami võimuladvik oli korrumpeerunud ja võimetu iseseisvalt ohjeldamispoliitikat kaitsma. Diem sekkus lühinägelikult usuellu, üritades piirata Vietnami budistide õigusi, kes moodustasid 80% elanikkonnast
Otsekontaktid USA ja NSVL vahel Hrustsovile pannakse siseriiklikult pahaks allaandmist, viib lõpuks tema tagandamiseni 5. VIETNAMI SÕDA 1964-1973 (1975) Põhjus: Riik jagatud kaheks, põhi kommunistlik, lõunas hoiab USA võimul läänemeelset valitsust USA lähtub doominoteoorist kui üks riik langeb kommunistlikuks, siis langevad teised tema järel Lõunas kommunistlike sisside vietkongi tegevus Osapooled: Põhja-Vietnam (Vietnami Demokraatlik Vabariik e. viet-minh), vietkong Lõuna-Vietnam (Vietnami Vabariik), USA Tagajärg: 1973.a. sõlmitud Pariisi rahuga jääb riik endiselt jagatuks. 1975.a. alustab kommunistlik põhi pealetungi ja 1976 riik liidetakse ühtne sotsialistlik riik Vietnami naaberriigis Laoses kommunistid võimule. Kambodzas eriti verine punaste khmeride diktatuur Suured inimkaotused Keskkonnakahju kemikaalide, napalmi jmt. Kasutamine USA rahvusvaheline prestiiz langeb, dollar nõrgeneb
loetud ning aasta hiljem ühendati Saigoni alad Põhja-Vietnamiga. Saigon kapituleerus tingimusteta 30. aprill 1975. 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimule said kommunistid. Sündmused Operatsioon "Ranch Hand" Vietnami sõja ajal lennutati umbes 77 miljonit liitrit mürgist tõrjevahendit Lõuna-Vietnami kohale, tegevuse eesmärgiks oli dzungli tiheduse vähendamine. USA organiseeritud vastutegevuse osana kujutas "Ranch Hand" endast katset jätta Vietkong ilma varjumise ja varustamise võimalustest. Ameerika väed kasutasid oma eesmärkide saavutamiseks erinevaid keemilisi herbitsiide, mida võis ära tunda nende värviliste konteinerite järgi. Tõrjevahendit kutsuti koodnimega "Orange Agent". Tagajärjeks 400000 surnud või puudega inimest, umbes pool miljonit puudega sündi. My Lai veresaun 16. märtsil 1968. aastal mõrvasid USA sõjaväelased Quang Nagi maakonnas My Lai külas
NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu 1949. (NSV Liit asutas selle, vastukaaluks Marshalli plaanile) VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon 1955a. ( Nõukogude Liit ) Võidurelvastumine- vastase ületrumpamine erinevate relvaliikide loomises Võidurelvastumine sai alguse kohe pärast II maailmasõda ja jätkus kogu külma sõja perioodil Kartes sõjalises mõttes oma vastasele alla jääda täiustasid mõlemad pooled oma sõjatehnikat. Vietkong – punapartisan Brežnevi doktriin – Breznev kuulutas, et NSV Liidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning et NSV Liit kavatseb seda teha ka tulevikus. Mida kujutab endast lend-lease’i seadus? 1941 aasta märtsis USA Kongressis vastu võetud seadus, mille kohaselt volitati presidenti osutama ainelist abi igale riigile, kelle abistamine näis talle oluline USA kaitsmise seisukohalt. tööstustoodete ja relvade tasuta või võlgu tarnimist.
Nam c Lp ng Minh Hi (Viet minh) ehk Vietnami iseseisvusvõitluse liiga), Lõuna-Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne (Mt trn Dân tc Gii phóng min Nam Vit Nam (Viet Cong)), Hiina RV, NSV Liit, Põhja-Korea · Viet Minh (Vietnami iseseisvusvõitluse liiga) - 1941. aastal H Chí Minh'i poolt loodud kommunistlike põhimõtetega vastupanuorganisatsioon, mille eesmärgiks oli Vietnami iseseisvuse eest võitlemine ja selle saavutamine. · Viet Cong (Vietkong) (Lõuna-Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne) - 1960. aastal loodud Lõuna-Vietnami kommunistlik vastupanuorganisatsioon, mis loodi Ngo Dinh Diem'i ja tema karmi poliitika vastu. Oli ametlikult Põhja-Vietnamist eraldi tegutsev iseseisev sõjavägi. Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). Kasutati napalmi, keemiarelva
Hiina Rahvavabariigi (NSVL-i toetus). Koera Korea sõda (1950-1953) kommunistliku Põhja-Koera (NSVL-i ja Hiina toetusel) ja Lõuna- Koera (ÜRO ja eelkõiga USA toetusel) vaheline sõda. Tulemus: vaherahau, mis kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks. Kaotas: NSVL autoriteet nii Aasias kui ka Euroopa vähenes tuntavalt. Vietnam Vietnami sõda 1964-1973 (75) 1957. aastal algas mittekommunistlikus kuid ebademokraatlikus ja diktaatorlikus Lõuna- Vietnamis partisanisõda (vietkong=punapartisan). Põhja-Vietnami toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Vietnami USA. Toores ja halastamatu sõda, USA lahkus 1973, kohalikud alistusid 1975. Kommunismi võit. Inimkaotused Kokku hukkus 60 miljonit inimest. Suurimaid kaotusid kandsid NSVL ja Hiina. Hukkus ka tsiviilelanikkond. Holokaost, genotsiid. Rahvusvaheline kohus Ei loodud. Demokraatlike riikide lubadused Atlandi harta põhimõtted, mida ei täidetud (Teheran 1943, Jalta 1945, Potsadam 1945) Külm sõda
Vietnami sõda 1. Vietnam 2. 1964- 1973, sellele järgnes kodusõda-lõpp 1975 3. kommunistlik Vietnami DV (NSVL + HIINA toetus) ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik 4. VDV tahab kogu Vietnami omale, USA sekkub, sest tahab kommunismi peatada. 5. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks- kodusõja tulemusena. USA saab väga suurelt lüüa. (partisan-vietkong- kellega Lõuna-Vietnam ei suutnud ,,sammu pidada"-USAst sai välisabi Lõunale-Vietnamile. Sõja pidi ära hoidma, sest muidu oleks NL julgust saanud ja ka teisi Aasia riike asunud vallutama. USAs võimule Nixon- sõlmiti Pariisi rahuleping, mille aluseks pidi sõda lõppema ja USA lahkuma, nii läks, kuid kodusüda kestis veel 1975 aastani (USA abita lõunavietnamlased said lüüa) Praha kevad ja selle lämmatamine 1
○ NSVL saatis esimese inimese kosmosesse, USA astronaut astus esimesena Kuu pinale ● Rivaliteet spordis- kasutati palju dopingut 3. Vietnami sõda 1959.-73. aastatel a) Vietnami sõja põhjused ja osapooled: ● kommunismi edasise leviku takistamine ● USA soovis demokraatiat levitada ○ USA põhjendus: vietnamlased ründasid laeva (tegelikult mitte) ● Põhja-Vietnam ○ toetasid NSVL, Hiina, Põhja-Korea, Vietkong ● Lõuna-Vietnam ○ toetasid USA, Lõuna-Korea, Austraalia, Tai, Uus-Meremaa, Filipiinid b) sõja käik lühidalt (ameeriklased Vietnami sõjas); Indo-Hiina sõda 1946-1954: ● Vietnam oli Prantsusmaa koloonia ● Septembris kuulutati välja Vietnami Demokraatlik Vabariik ○ Prantsusmaa ei tunnustanud seda ● Järgnes sõda, kaotajaks Prantsusmaa ● 1954. aastal jagunes riik kaheks: Põhja-Vietnamiks ja Lõuna-Vietnamiks
laiuskraad · USA upitas Lõuna-Vietnami presidendiks Ngo Dinh Diemi, kes oli katoliiklane, enamus lõunavietnamlastest aga olid budistid. Tal puudus rahva hulgas igasugune toetus. · 1960. a. lõpus loodi Lõuna-Vietnamis Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid ja kuulutas oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ja Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid hakati lääneriikides nimetama vietkong`ideks · USA suhtumist iseloomustab doominoteooria · 1954-1961 tegi USA panuse Saigoni armee relvastamisele ja sõdurite väljaõppele · 1963 läks kommunistlik Vabastusarmee suurele pealetungile ja juba samal aastal oli pool riigi territooriumist kommunistide kontrolli all. Samal ajal alustasid USA väed Põhja-Vietnami pommitamist · Põhja-Vietnami eesmärk polnud tingimata lahinguis võidu saavutamine, vaid vastase
Siit leiab mõisteid ja asju veel - http://spikerdaja.blogspot.com.ee/2009/12/ajalugu-kulm-soda.html 3. Vietnami sõda. 1964-1973 a) Vietnami sõja põhjused ja osapooled; Põhjused: USA soov saada Prantsusmaa toetust oma poliitikale Euroopas, Kommunismi leviku tagasi tõrjuminie Aasia regioonis, Doominoefekti vältimine Osapooled: Lõuna-Vietnam (USA, Lõuna-Korea, Tai, Austraalia, Uus-Meremaa, Filipiinid) Põhja-Vietnam (Viet minh, Vietkong, Hiina RV, NSV Liit, Põhja-Korea) b) sõja käik lühidalt (ameeriklased Vietnami sõjas); 1954. jagunes Vietnam 2 riigiks: NSV Liidu toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks, kus moodustati Vietnami Demokraatlik Vabariik ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks 1955a-st Vietnami Vabariik. Pärast Indo-Hiina sõja lõppu võttis Põhja-Vietnami valitsus kursi sotsialismi ülesehitamisele ning tihedale koostööle Moskvaga. 1957 a
annaabi.ee 
