Vietnami sõda- referaat (1)

Referaat
Vietnami sõda
Vietnam
Vietnam tähendab tõlkes "Lõunamaa". Vietnam asub Indo-Hiina poolsaare lõuna osas, enamuse moodustab Annami mäestik. Teise maailmasõja järel jaotati Vietnam kaheks. Peale 1962-1975 toimunud sõda ühendas kommunistlik põhjaosa Vietnami üheks. Kommunistlik valitsus on Vietnamis ka tänapäeval, kehtib üheparteisüsteem.
Kahe Vietnami tekkmine
2. septembril 1945 kuulutas Vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa aga Vietnami DV-d ei tunnistanud (19. sajandist oli Vietnam kuulunud Prantsusmaa kolooniate alla) ning see viis sõja puhkemiseni aastatel 1945-1954(Indo-Hiina sõda). Mõlemal poolel olid oma liitlased. Vietnami toetasid Hiina RV ja NSVL , kes olid mõlemad kommunistlikud ning Prantsusmaad toetas USA. 1954. aastaks olid prantslased sõja kaotanud. Otsustav oli Dien Bien Phu lahing Loode-Vietnamis, milles prantsuse väed said hävitavalt lüüa. Nüüd hakkasid Vietnami edasist saatust otsustama suurriigid . 26.aprillist-21. juunini 1954 toimunud Genfi konverentsil leppisid nad kokku sõja lõpetamise Indo-Hiinas ja Koreas ning tagasid Indo-Hiina riikidele iseseisvuse.
Vietnam jagati kaheks osaks. Kommunistlikuks Põhja-Vienamiks ja kapitalistlikuks Lõuna-Vietnamiks.
Vietnami sõda 1964-1973
Osapooled

• Kommunismi vastased väed: Lõuna Vietnam, USA,Lõuna Korea, Austraalia, Filipiinid , Uus- meremaa , Khmeeride vabariik, Tai, Laose kuningriik
  

• Kommunistlikud väed: Põhja Vietnam, Viet cong, Punased Khmeerid , Laos, Hiina, Nõukogude liit, Põhja Korea
  

Sõja tähtsus
Sõda Vietnamis kestis 9 aastat. Selle aja jooksul kaotas elu 58219 USA sõdurit ja enam kui 2 miljonit Vietmalast.
Pärast Teist Maailmasõda olid USA ja NSV liidu maad diplomaatilises ja ideoloogilises vastasseisus, samal ajal vältides otsest sõjategevust. USA soovis kommunismi levikut takistada ohjeldamispoliitikaga. Selle tõttu otsustas USA kasutada piiratud sõja poliitikat, et vältida konflikti kasvamist tuumasõjaks ja Vietnamist sai USA piiratud sõjategevuse poliitika peamine näide. Vietnami sõda oli sõda, millesse USA pidi sekkuma, et takistada kommunismi levikut, samas oli see ka sõda, mida USA ei saanud võita oluliste piirangute tõttu, mis takistasid kasutada kogu Ameerika sõjaväe võimsust. Lõpptulemusena mõjutas Vietnami sõda Ameerikat tugevasti, tuues kaasa pöördumatuid muutusi. Peale Teist Maailmasõda olid ameeriklased veendunud, et nende riik ei saa eksida, kuid ometigi tõi Vietnami sõja kaotus ja sellest tingitud ühiskondlikud lahkhelid 1960. aastatel kaasa Ameerika ühiskonna katartilise ümberhindamise.
Miks astus USA sõtta?
USA kartis , et Vietnami langemisele järgneb doominoefekt, ehk kommunismi levikut riigist-riiki- kommunistid võtavad võimu kogu selles piirkonnas. Samuti oli USA soov levitada demokraatiat üle maailma.
Sõtta astumise ajendiks oli rünnak USA sõjalaevale USS Maddox . Seda tuntakse ka Tokingi lahe intsidendina. Algul väideti, et 2. ja 4. augustil toimus Tonkingi lahel kaks rünnakut USA laevadele, ründalateks olid Põhja-Vietnami alused. Hiljem selgus, et 4. augusti rünnakut ei toimunud, on ka väidetud, et 2. augustil käskis USA president Johnson enda aluseid rünnata, et kongressilt suuremaid volitusi saada. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi.
Algselt Vietnami kodusõjast hakkas kujunema USA-Vietnami sõda. 1963. aastaks oli 15 000 ameeriklast Vietnamis. President Kennedy nõusolekul toimus sõjaväeline riigipööre. President Diem kukutati ja hukati. 1965. aastal alustas USA Põhja-Vietnami pommitamist. 13. veebruaril oli vahepeal USA presidendiks saanud Johnson andnud operatsioonile ” Rolling Thunder ” heakskiidu ning 2. märtsil tabasid Põhja-Vietnamit esimesed pommid . Pommitamine oli planeeritud astmeliselt laieneva sõjakäiguna, mis pidi Põhja-Vietnamit lõunapoolsete sisside toetamisest eemale peletama. See USA meelekindluse demonstratsioon pidi tooma Põhja-Vietnami tagasi nii mõistuse kui läbirääkimistelaua taha, välistades seeläbi vajaduse saata USA maavägesid Lõuna-Vietnamisse. Kokku kestis operatsioon ”Rolling Thunder” 3 aastat ning kujunes sõjaajaloo kõige ulatuslikumaks strateegiliste õhurünnakute operatsiooniks. Mainitud lahinguplaan ei toiminud .Kartes Hiina ja NSV liidu reaktsiooni piirati tegevust, mistõttu kadus operatsiooni tõhusus. Lisaks sellele oli Põhja-Vietnam endiselt agraarriik ega olnud seega strateegilise pommitase jaoks kuigi otstarbekas sihtmärk.
1973. aastal sõlmiti Pariisis vaherahu . Aga sõjategevus puhkes varsti uue hooga . 27. aprillil 1975 aastal algas ameeriklaste ja tema liitlaste põgenemine Saigonist. Varsti olid Saigon vallutatud ning aasta hiljem ühendati Saigoni alad Põhja-Vietnamiga. Saigon kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975.
Miks kaotas USA sõja?
Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei suutnud USA väed sõda võita.
Kõrghetkel oli Vietnamis 549 000 USA sõdurit. USA sõdurid olid väljaõppega ja hästi varustatud. Nende käsutuses oli uus ja tõhus tehnoloogia , kasutati napalmi. Vaatamata sellele ei suutnud USA väed vastu panna Vietnami vägedele. Põhjusteks olid Vietnami sõdurite enesetapjalik sõdimisviis ja USA sõduritele harjumatu maastik ja kliima. Palju tuli ette lähivõitlust, millega USA sõdurid polnud harjunud .
USA väed ei suutnud hävitada Põhja-Vietnami põhilist varustusrada - Ho Chi Minh'i rada(USA ei soovinud laiendada sõda Laosesse ja Kambodžasse, mille kaudu toimus Lõuna-Vietnami sisside peamine varustamine Ho Chi Minh'i raja kaudu). Seda pommitati korduvalt. Samuti puudusid USA'l suuremad liitlased, samal ajal, kui Põhja-Vietnami toetasid nii NSV liit, kui ka Hiina Rahva Vabariik. USA väed olid suures vähemuses. Puudus kindel strateegia, ka poliitiline.
Head ei teinud ka sõjavastane kriitika, 60-ndate lõpus kasvas maailmas vasakpoolsus , esile kerkisid vägivallavastased hipid . Samuti tekitasid kaotused sõjatüdimust. Selle tõttu üritati vägesid vietnamiseerida-välja toodi enamus põhivägedest.
1973. jõuti Nixoni julgeolekunõuniku Henry Kissinger ja Vietnami diplomaadi Le Duc Tho vahel Pariisis uue rahulepingu sõlmimiseni. Varsti puhkes sõda uue hooga. 27. aprillil 1975 aastal algas ameeriklaste ja tema liitlaste põgenemine Saigonist. Varsti olid Saigoni päevad loetud ning aasta hiljem ühendati Saigoni alad Põhja-Vietnamiga. Saigon kapituleerus tingimusteta 30. aprill 1975.
1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimule said kommunistid.
Sündmused
Operatsioon " Ranch Hand "
Vietnami sõja ajal lennutati umbes 77 miljonit liitrit mürgist tõrjevahendit Lõuna-Vietnami kohale, tegevuse eesmärgiks oli džungli tiheduse vähendamine.
USA organiseeritud vastutegevuse osana kujutas ”Ranch Hand” endast katset jätta Vietkong ilma varjumise ja varustamise võimalustest. Ameerika väed kasutasid oma eesmärkide saavutamiseks erinevaid keemilisi herbitsiide, mida võis ära tunda nende värviliste konteinerite järgi. Tõrjevahendit kutsuti koodnimega "Orange Agent ". Tagajärjeks 400000 surnud või puudega inimest, umbes pool miljonit puudega sündi.
My Lai veresaun
16. märtsil 1968. aastal mõrvasid USA sõjaväelased Quang Nagi maakonnas My Lai külas 347 relvitut tsiviilisikut, kellest valdav enamus olid naised ja lapsed. Rühmajuht, leitnant William Calley mõisteti süüdi massimõrvas. Calley juhtum ei olnud siiski Ameerika Ühendriikide sõjaväe tüüpiline näide. Vahetult enne sõja lõppu oli USA sõjaväe distsipliin kõigi aegade madalaim ning alles Lahesõjaks suutis armee viimaks oma hea maine taastada.
Kasutatud kirjandus:
1)wikipedia.org
2) britannica .com
3)pbs.org
4) digitalhistory.uh.edu
5) ”Vietnami sõda. 1956-1975” Andrew Wiest