Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Indo-Hiina sõda ja Vietnami sõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viet, vietnam, vietkong, saigon, armee, kambodza, minh, sõdurit, imageistid, nixon, teti, hukk, president, operatsioon, austraalia, diem, pealetung, taktika, johnson, suurtüki, ameeriklased, mõistis, kindral, abrams, sõjategevus, april, pidasid, murda, kiires, riigikord, divisjoni, upload, prantslased, võitu, ehkki, sõdureid, mägismaalVietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare lõunaosas. Rohkem kui poole alast hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt asustatud alad paiknevad Hóng Ha ja Mekongi jõe ääres. Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast 20. sajandi kestvaimat sõda 1962.-1975. aasta Vietnami sõda ühendas kommunistlik põhjaosa riigi taas. Tänapäeval on Vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastat on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nime all tuntud majanduspoliitikat. Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn: Hanoi Rahvaarv: 64 375 762 Riigikeel: vietnami Peamised usundid: budism 55%, kristlus 7%, muud 38% Riigikord: üheparteisüsteem Rahaühik: uus dong Täiskasvanute kirjaoskus: 89% Keskmine eluiga: 63 aastat
Referaat Vietnami sõda Vietnam Vietnam tähendab tõlkes "Lõunamaa". Vietnam asub Indo-Hiina poolsaare lõuna osas, enamuse moodustab Annami mäestik. Teise maailmasõja järel jaotati Vietnam kaheks. Peale 1962-1975 toimunud sõda ühendas kommunistlik põhjaosa Vietnami üheks. Kommunistlik valitsus on Vietnamis ka tänapäeval, kehtib üheparteisüsteem. Kahe Vietnami tekkmine 2. septembril 1945 kuulutas Vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa aga Vietnami DV-d ei tunnistanud (19. sajandist oli Vietnam kuulunud Prantsusmaa kolooniate alla) ning see viis sõja puhkemiseni aastatel 1945- 1954(Indo-Hiina sõda). Mõlemal poolel olid oma liitlased. Vietnami toetasid Hiina RV ja NSVL, kes olid mõlemad kommunistlikud ning Prantsusmaad toetas USA. 1954. aastaks olid prantslased sõja kaotanud. Otsustav oli Dien Bien Phu lahing Loode-Vietnamis, milles
Vietnami sõda (19591973) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi.
· Sissejuhatus · Osapooled · Vietnami DV teke · Indo-Hiina sõda · Vietnami sõda · Sõjavastane kriitika · Vietnamiseerimine · Pariisi rahuleping · Sõja lõpupool · Tagajärjed · Orange agent · Sõja kaotuse põhjused · Ronald Reagani arvamus · My Lai veresaun · Ho Chi Minhi rada · Faktid · Sõduritest · Memoriaalid Sissejuhatus · 1959-1973 · Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. · Teisisõnu teine indohiina sõda. Osapooled · Anti-Kommunistlikud väed: · Lõuna Vietnam, USA,Lõuna Korea, Austraalia, Filipiinid, Uus- meremaa, Khmeeride vabariik, Tai, Laose kuningriik · Kommunistlikud väed: · Põhja Vietnam, Viet Kong, Punased Khmeerid, Laos, Hiina, Nõukogude liit, Põhja Korea Vietnami DV teke · Vietnamis tegutsenud · 1954
Vietnami sõda I etapp · Indo-Hiina sõda 1946-1954 · 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi · Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud Indo-Hiina sõda 1946-1954 · Dien-bien-phu lahing (1954) · Prantslased kaotasid · Vietnam jagati kaheks · Põhja-Vietnam pealinn Hanoi kommunistlik · Lõuna-Vietnam pealinn Saigon kapitalistlik USA sekkumine · suurriigid otsustasid korraldada vabad valimised, et riik ühendatakse taas (1956) · see ei teostunud · Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam jõudu · neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased Langevarjud varustusega ameerika sõduritle. USA väed toetusid lahingutegevuses paljuski helikopteritele II etapp
Pelgulinna Gümnaasium Sjuzana Solonenkova 12 K klass Vietnami sõda Referaat Tallinn, 2010 Vietnami sõda Vietnami sõda toimus 1959-1973. aastal. Vietnamis toimus sõjategevus, mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Kaasates USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi jaguneb Vietnami sõda kolme etappi: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 II etapp: Vietnami sõda 1964-1973
Sissejuhatus Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare idaosas. Rohkem kui poole alast hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Rahvaarv:84,2 miljonit Pindala:329 560 km2 Rahaühik: dong Pealinn: Hanoi Riigikeel: vietnami keel Vietnami lipp Vietnami vapp Lähisajaloo kronoloogia 1945 Viet Minh vallutab Saigoni ja Hanoi. Keiser loobub troonist. Sõltumatu vabariigi presidendiks saab Ho Chi Minh. 1946 ümerrelvastunud prantslaste uus sissetung. Esimene Indo-Hiina sõda. 1954 Prantslaste lüüasaamine Dien Bieni all. Vietnam jagatakse kaheks riigiks: Põhja- Vietnami toetab NSV Liit; Lõuna-Vietnami relvastab USA. Ho Chi Minhi ühendustee kaudu varustab põhjaosa lõunaosa kommunistliku opositsiooni salarelvadega.
otsustas Saigooni juhtkond teha panuse rahvuslusele, Põha Lõuna vahelist sõda mõisteti kui sõda kommunismi ja natsiolismi vahel. P-Vietnami reziimi toetas N-Liit, L-Vietnami aga USA. Ameerika Ühendriikide huvi selle regiooni vastu iseloomustas president Eisenhoure Doomino Teooria ühe Hindo-Hiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise. Ameeriklaste jaoks oli L-Vietnam tugi baasiks kagu aasias 1954-1961 tegi USA panuse Saigoonia armee relvastamisele ja sõdurite väljaõppele. L-Vietnami relvajõude juhtusid 2700 USA sõjanõunikku. 1961 aastast alates hakkasid USA sõjaväelased üha enam vahetult osalema partisanide vastases võitluse operatsioonides, sisside vastu saadeti lennukeid ja eriüksusi L-ja P-Vietnamit lahutava piiri lähedusse loodi surma tsoonid, kus tugeva toimeliste mürkainete abil hävitati metsad ja põllud, et takistada kommunistidele abi saatmist P- Vietnamist
USA väed viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Sellele vastas VLO samaga. Järgned pingeline nädal, mil maailma rahu rippus juuksekarva otsas. Kennedy ja Hrutov vahetasid läkitusi. 28. okt teatas Moskva lõpuks, et rakettide ülesseadmine on lõpetatud ja raketid ja pommitajad tuuakse Kuubalt ära. 20. nov lõpetas Washington karantiini. 24. Millal oli kujunenud Indo-Hiina kriisikolle? 2. septembril 1945 kuulutas Vietnami kommunistide liider HO CHI MINH HANOIS välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid Prantsusmaa ei soovinud Vietnami sõltumatust tunnustada. 1946. aasta lõpul puhkes prantslaste ja Vietnami DV vahel sõda, mis kestis 8 aastat. Vietnamlased kasutasid partisanisõja taktikat. Nende toetusel sõdisid kommunistlikud partisanid ka Laoses ja Kambodzas. Pärast 1949. a suurenes ka NL ja Pekingi abi Vietnami partisanidele.
Peetakse esimeseks ja viimaseks korraks, kus maailm seisis reaalselt tuumasõja lävel. 28 oktoober teatas Hrustsov, et Nõukogude Liit viib raketid ära. Kompromiss: Nõukogude Liit lubas Kuubat mitte kunagi rünnata ja Türgist oma raketid välja tuua (saladus). Kriisi järel seati Nõukogude Liidu ja USA vahel sisse nn. kuum liin pidev telefoni otseühendus riigijuhtide vahel. Vietnami sõda ehk Indo-Hiina kriis 1. 1946-1954 Ho Chi Minh kuulutas välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kommunistlik Viet- Minh alustas võitlust Vietnami iseseisvuse eest prantslaste ja jaapanlaste vastu. 1946 algas Prantsusmaa ja Vietnami DV vahel sõda. 1954 said prantslased hävitavalt lüüa. Toimus rahvusvaheline Genfi konverents, kus kohustati Prantsusmaad vägesid välja tooma. Vietnam jagati mööda 17-ndat paralleeli kaheks: a
juhtimisel tungisid P.-Korea sõdurid Lõuna-Koreasse. L.-Koreal ei olnud oma armeed, ta oli kaitsetu. Sügiseks oli P.-Koreal vallutatud sisuliselt terve Korea poolsaare. Nüüd sekkub sellesse ÜRO ja nõuab, et viidaks sinna oma väed. 15. sept 1950 lähevad ÜRO väed Korea poolsaarele. Suurelt osalt need väed koosnevad USA relvajõududest. P.-Korea taganeb. Oktoober 1950 ÜRO väed alustavad uut pealetungi ja jõuavad välja Hiina piirini. Sõtta sekkub ka Hiina. Pool miljonit nõukogude sõdurit ja sama palju Hiina sõdurit, miljon P.-Korea sõdurit. Kõik olid varustatud nõukogude relvadega. Ameeriklasi oli pool miljonit. Algas otseline sõjategevus. Ameeriklased tõrjuti välja P.-Koreast. 1953 vahetusid riigi juhid ja samal aastal suri ka Stalin, kelle mantlipärija oli Hrustsov ("sula" periood). 1953 juulis sõlmiti vaherahu. Riik jäi jagatuks endiselt kaheks. 6 miljonit inimest langes selles sõjas. Vietnami sõda
inglased. Prantslased okupeerisid maa lõunaosa koos pealinna Saigoniga, detsembris alustasid nad sõjategevust Vietnami Demokraatliku Vabariigi vastu, esialgu oli neil edu, kuid Ho Chi Minh´i valitsus läks üle partisanisõja taktikale Prantsusmaa nõustus Lõuna-Vietnami riigi loomisega. Prantslased üritasid kuni 1954. aastani sundida Põhja-Vietnami alistuma. Prantslased piirati ümber Dien-bien-phu`s ja sunniti kapituleeruma. Vietnam jäi pooleksjagatuks mööda 17. Laiuskraadi. Lõuna-Vietnami reziim oli küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik, see soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. 1957. aastal algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja- Korea valitsus eesotsas Ho Chi Minhiga. Punapartisane nimetati vietkongideks. Ametlikult astus USA vietkongide vastu sõtta 1964. aastal. Põhja-Vietnami küll pommitati, kuid maavägedega sinna ei tungitud. Sõda
• 16.märts 1968 – My Lai veresaun. USA väed tapavad u. 347 tsiviilisikut (sh lapsed, naised, vanurid) • 1968. aasta kevadel arutati USA sõdurite hulgas eelseisvat “Pinkville’i” operatsiooni. Operatsiooni juhtinud kapten Ernest Medina olevat käskinud oma meestel “külas tappa kõik, mis hingab”. Kui temalt küsiti, kas ka naisi ja lapsi, kordas ta, et tapku kõik, mis liigub. Järgmisel hommikul lennutati helikopteriga sadakond USA sõdurit väikese Vietnami küla My Lai juurde ning nelja tunni jooksul tapsid nad üle 500 tsiviilisiku. Sõdurid moonutasid laipu, vägistasid naisi ja tüdrukuid, põletasid maha maju ning rikkusid piirkonna joogivee. Juhtunu kinnimätsimisega tegeleti lihtsõduritest tippkindraliteni, kuid 1,5 aastaga tuli tõde siiski välja. • Rohkem kui 40 aastat hiljem üritab USA valitsus My Lais toimunut tühisemana näidata.
tsiviilelanikku nende hulgas ka naised ja lapsed) Suured kaotused tekitasid sõjatüdimust. 27. jaanuaril 1973 sõlmisid sõdivad pooled Pariisis rahulepingu. USA väed lahkusid Lõuna-Vietnamist märtsis 1973. Kommunistid alustasid Lõuna-Vietnami invasiooni jaanuaris 1974. Lõuna-Vietnami väed ei suutnud ülekaalukale vaenlasele vastu seista. 27. aprillil 1975 algas mõne tuhande ameeriklase ja kümnete tuhandete Lõuna-Vietnami sõjaväelaste evakueerimine Saigonist. Saigon kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975 Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pärast ameeriklaste lahkumist läks Lõuna-Vietnam kahe aasta vältel kommunistide võimu alla. 1976 loodi ühendatud Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimul istusid kommunistid. Tänapäeval on Vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Kaotused ja tagajärjed Vietnami sõjas sai surma 58 230 ameeriklast. Haavata sai 305 000 meest.
· Väljendused: Müür · Osalenud riigid: NSVL (Hrustsov) · Olulisemad sündmused: Berliini müüri rajamine · Tagajärjed: Berliini müür oli betoonist. Lääne- ja Ida-Berliini ning Saksa DV vaheline piir oli 166 km pikk. Müür oli umbes nelja meetri kõrgune. Piiri ületamist takistasid okastraadid, mida oli kokku 155 km. Müüri valvasid ka kurjad koerad. Ida-Saksamaa poolelt valvas piiri umbes 10 tuhat sõdurit. Nad peitsid end kaevikutesse või seisid vahipostil 165 valvetornis. Põgenikke tulistati relvadest. Mihhail Gorbatsovi uutmispoliitika mõju ulatus lõpuks ka Saksamaale. 9.novembril 1989 teatas SDV valitsuse liige Günter Schabowski pressikonverentsil, et valitsus on otsustanud kaotada Ida-Saksamaa ja Lääne-Saksamaa vahelised reisimispiirangud. Sama päeva õhtul lõhuti Berliini müür
· Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit. · Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul. Doominoteooria · USA välispoliitiline doktriin, mis tulenes vajadusest peatada kommunismi edasitung Indo- Hiinas. · Kommunistide kätte olid juba langenud Põhja-Korea ja Hiina. USA-s kardeti, et Vietnami, Laose ja Kambodza langemisel kukuksid nagu püstipandud doominokivid kommunistide kätte ka ülejäänud Ida-Aasia maad: Tai, Birma, Malaisia, Filipiinid. Sellise efekti vältimiseks ning kommunistliku ekspansiooni tõkestamiseks pidaski USA Vietnami sõda. Breznevi doktriin Saates 1968. a. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) vägesid Tsehhoslovakkiasse, et seal maha suruda "Praha kevadet" ja kõrvaldada võimult reformimeelseid kommuniste, deklareeris L. I.
See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi andma. Samal ajal tagas USA ise oma toodetele laialdase ekspordituru. 1949.a. jaanuar - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu asutamine - sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949, liikmeteks olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. Ametlikuks poliitikaks muutus see sama nime all USA-s aastast 1947 president Harry Trumani valitsemisajal ja kestis vahelduvate tõusude ja pingelõdvendustega president Ronald Reagani teise valitsemisajani. Ameerika Ühendriikide poolseks alusdokumendiks oli 18. augustil 1948 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu (NSC) poolt vastu võetud direktiiv, mille põhiteesid olid: · viia Moskva mõju ja võimsus miinimumtasemeni, millal ta enam ei ohustaks maailma
oma rkaetid nii Itaalaist kui ka Türgist ära viiks. 27. oktoobril pärast pikka mõtlemist otsustas Kennedy salaja seda teha. Joonis 7. USA luurelennukilt tehtud pilt Kuuba raketibaasidest. Kuuba kriisi tulemuseks oli F.Castro reziimi püsimajäämine ning NSVL kohustus oma raketid Kuubalt ära viima. 9 4. VIETNAMI SÕDA Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu jagati Vietnam kaheks, Vietnami Demokraatlik Vabariik(Põhja-Vietnam), mida toetasid kommunistid ja Vietnami Vabariik(Lõuna-Vietnam), mis sai toetust USA-lt.Vietnami sõda toimus Lõuna-Vietnami ja Põhja-Vietnami vahel, mille põhjustas USA soov levitada demokraatiat ning samas takistada kommunismi edasist levikut. Vietnami sõda oli oma iseloomult erakordselt julm ning USA heitis sõja käigus rohkem pomme kui II maailmasõjas kokku. Kasutati ka hulgaliselt keemiarelvi ja napalme(joonis 8). Samuti
Maa jagamine viidi lõpule 1948.a. Lõunas loodi Korea Vabariik, põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik.6 Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung sellega nõustuda ei soovinud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt, kes nägi, et Euroopas ta oma mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda; samas oli võimalik laiendada NSV Liidu mõjusfääre lisaks juba saavutatud edule Hiinas.7 25.juunil 1950.a algas Korea sõda, kui 75 000 Põhja-Korea armee sõdurit tungisid läbi 38.paralleeli (...). Selline invasioon oli esimeseks sõjaliseks tegevuseks Külma sõjas.8 Kim II- Sungi Põhja-Korea armee, relvastatud nõukogude tankidega, sõitsid üle Lõuna-Korea piiri ja kohe saabusid USA väed appi Lõuna-Koreale. Kindral Douglas MacArthur, kes oli jälginud Teise maailmasõja järgset okupatsiooni Jaapanis, käskis USA vägedel hoida Põhja-Korealased eemale Pusanist, Korea kõige lõunapoolsemast osast. Kuigi Korea polnud strateegiliselt
nov.). Detsembris 1956 viisid Inglismaa ja Prantsusmaa, 1957 Iisrael oma väed Egiptusest välja. Egiptuse-Iisraeli vaherahujoonele pandi ÜRO väed. NSV Liit esines selles konfliktis kolmanda maailma kaitsjana. Tegelikult juhtis tähelepanu kõrvale Ungari kriisilt. NB! Suessi kriisi tulemusel tugevnes Lähis-Idas NSV Liidu ja USA mõju. 3) Berliini kriis 1961 Üks Berliini kriis oli ka aastal 1953, kui seal ja veel mitmes linnas olid rahva väljaastumised. NSV Liidu armee surus need maha. 1955. aastaks olid Saksa Liitvabariik ja Saksa Demokraatlik Vabariik vormiliselt lõplikult suveräänsed. Kuid SLV ei tunnustanud SDVd, pidades end ainsaks Saksamaa esindajaks. Saksa Liitvabariigi välispoliitika põhimõtteks oli Hallsteini doktriin. (Hallstein=SLV riigisekretär) NB! Hallsteini doktriini sisu: SLV katkestab suhted iga riigiga, kes tunnustab Saksa DVd. (erandiks oli NSV Liit). Seetõttu tunnustasid Saksa DVd vaid teised sotsialistlikud riigid.
Lühiuurimus Vietnam Üldandmed Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn: Hanoi Pindala: 331 114 km2 Rahaühik: dong Rahvaarv: 85 031 400 Sissejuhatus Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare idaosas. Rohkem kui poole alas hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast 20. Sajandi kestvaimat sõda -1962.-1975. aasta Vietnami sõda ühendas kommunistlik põhjaosa riigi taas. Tänapäeval on vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastast on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nime all tuntud majanduspoliitikat. Ajalugu 19. sajandi teisel poolel langes Vietnam Prantsusmaa võimu alla. Prantsuse võimu taustal tekkis 20
majanduslikku abi saadi ka NSV Liidult. Korea Vabariiki toetasid sõjaliselt ÜRO väed, milles lõviosa moodustasid USA üksused. 1951 rinne stabiliseerus 38.paralleeli juures, aga vaherahu kahe riigi vahel sõlmiti alles peale Stalini surma 1953. Selle tulemusena jäi Korea poolsaar ja rahvas jagatuks kahe riigi ja kahe süsteemi vahel ning on seda kuni tänaseni. Vietnam sõda Vietnami sõjaga seonduvad sündmused on üheks tüüpilisemaks näiteks külma sõja ajaloos. Vietnam ja sellega piirnevad alad kuulusid alates 19.saj Prantsusmaa kolooniate hulka. Teise maailmasõja ajal hõivasid Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad jaapanlased. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945 suveks jaapanlased Põhja-Vietnamist välja ja kuultasid
sotsialismile". 1970. alguses pandi alus pingelõdvendusele, sest Lääne välispoliitika oli jõudmas ummikusse. Lääs jõudis arusaamale, et peab eksisteerima koos kommunistliku süsteemiga. NSVL aina tugevnes ning oli vaja normaliseerida suhteid. Prantsusmaa ja Moskva vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö, Saksa Demokraatlik vabariik tunnustas Saksa Liitvabariiki. USA-s valiti presidendiks Nixon, kes lubas NSVL-le, et viib väed Vietnamist välja ja lõi paremad suhted. Kokkuvõtteks võib öelda, et 1960ndad aastad olid pingelisemad võrreldes 1970ndate aastaega, kui hakati teostama pingelõdvendust. 1970ndatel hakkas NSVL nõrgenema stagnatsiooni tõttu ja oli arusaadav, et ka tema on haavatav.
rahuleppega. Hitler, kes ise oli austerlane, propageeris Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondumist ühte riiki. Hitleri plaane toetas ka tugev Austria natsipartei. Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. Vaatamata ära referendumi tulemust, teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee (11. märts 1938). Seejärel teostasid uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930. aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa sellele, et Itaalia oli loobunud oma seisust poliitikast Austria iseseisvuse toetamisel. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda Teiseks maailmasõjaks. c) Teiste riikide (näiteks Jaapan) tegevus;
aastail, mil USA seaduseandjad töötasid välja seadused, mis parandasid mustanahaliste elu. * Nüüdseks on USA-s rassiline võrdsus seadusega tagatud, kuid tegelikus on siiski hoopis midagi muud. VIETNAMI SÕDA * USA aitas neid riike, kus oli kommunistliku riigipöörde oht. * USA toetas kommunismivastast liikumist NSV Liidus ja teistes idabloki maades. * Kommunismi leviku pidurdamiseks osalesid USA väed 1950.aastate algul Korea sõjas. * 1954.aastal jagunes Vietnam kaheks Korea diktaatorlikuks riigiks: Põhja-Vietnam (NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud) ja Lõuna- Vietnam (USA ja Prantsusmaa mõju all). * Tekkisid kahe riigi vahel teravad vastuolud. * 1960.aastate algul saatsid ameeriklased Lõuna-Vietnamisse sõjanõunikke. * Aastakümne keskpaiku alustasid Ameerika pommitajad rünnakuid Põhja-Vietnamis. * Et purustada sisside varustusteid, pommitasid USA lennukid ka naaberriikide Laose ja Kambodza alasid.
USA 7. laevastikku, mis pandi Taiwani kaitsma. Seeläbi katkes USA lubadus võita Chiang Kai-Shek'i väed. Hiina Rahvuslik Partei, kes oli seeläbi Taiwanis lõksus, küsis luba sõjas osalemiseks. Ameeriklased aga lükkasid nende palve tagasi, kartes, et see julgustab Kommunistliku Hiina sekkumist. Teised läänepoolsed riigid kohe nõustusid USA tegevusega ning pakkusid omapoolset toetust. Augustiks olid aga Lõuna-Korea ja USA Kaheksas Armee, kes ennist olid saabunud appi Lõuna-Koreale alistamaks kommunistide pealetungi, aetud väiksele alale Korea kõige lõunapoolsemasse poolsaare tippu, Pusani linnakese ümber. Ameerika varustuse, õhuvägede ja lisa abivägede abiga suudeti mööda Nakdongi jõge maha panna piir. Sellest kujundes välja meeleheitlik piiri hoidmise võitlus. Kuigi üha rohkem USA abivägesid saabus, oli olukord siiski enam kui kohutav . Tundus, et Põhja-Korea on peagi
Üks neegriliikumise väljapaistvamaid juhte oli pastor Martin Luther King. Tänu temale kogus inimõiguslaste liikumine USAs palju poolehoidu ja saavutas edu. Truman valitses Külma Sõja alguses ning tänu temale muutus USA üheks võimsamaks tuumariigiks. Kennedy oli pärit rikkast perekonnast,tema valitsemisajal toimus Kuuba kriis,mis suudeti hästi lahendada tänu headele läbirääkimisoskustele. Kennedy mõrvati. Nixon oli esimene president,kelle puhul kasutati ametist tagandamise protsessi. Wattergate skandaal. Nixon astus lõpuks ise ametist tagasi. Reagan alustas tähesõdade programmi,arendas majanduslikkun kokkuhoidu mida kutsutakse reaganoomikaks. 7. USA juhtkond otsustas toetada Lõuna-Vietnami valitsust selle võitluses Põhja-Vietnami toetusel tegutsenud kommunistlike liikumise vastu,kuna ,,doominoteooria" järgi kas või ühe Indo-Hiina ala
Ida-Berliinist. Müür langes 1989 novembris. 4. Vietnami sõjad. I Vietnami sõda 1946-1954, puhkes sest 1945.a. kommunistis kuulutasid Vietnami demokraatlikuks vabariigiks. Kogu Indo-Hiina oli olnud Prantsusmaa asumaa. Kuna Prantsusmaa ei tahtnud tunnustada Vietnami DV. Esimese päästsid välja prantslased. Prantsusmaa teki katse säilitada Indo-Hiina poolsaar. Prantsusmaa kaotab selle sõja. Pärast I Vietnami sõda otsustati Vietnam jagada kaheks: 1) kommunistlik Vietnami DV Põhja-Vietnamis (pealinn Hanoi) 2) Lääneriikidele orienteeritud Vietnami Vabariik (pealinn Saigon) 50ndate II poolel kahe Vietnami sõja vahel toimus USA sõjalise kohaloleku suurenemise Lõuna-Vietnamis. Põhjuseks doominoteooria- kartus, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane Vietcong- Vietnami vabadusvõitlejad Agent Orange- mürkkemikaalid, mida kasutati ameeriklaste poolt. Sõdisid
riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, siis on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele märku, et NSV Liiduga kooskõlastamata reformid lämmatatakse kasvõi relvajõul. 3.4. Vietnami sõda: Vietnami sõjaga seonduvad sündmused on üheks tüüpilisemaks näiteks külma sõja ajaloos. Vietnam ja sellega piirnevad alad kuulusid alates 19.saj Prantsusmaa kolooniate hulka. Teise maailmasõja ajal hõivasid Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad jaapanlased. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945 suveks jaapanlased Põhja- Vietnamist välja ja kuultasid seal välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi, alustades sotsialistliku ühiskonna ülesehitamist.
VMN (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) o 1949 o Loodi vastuhakuks Marshali plaanile. o Korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. o Liikmed: Asutajad: NSVL, Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Ungari, Poola, Rumeenia Hiljem liitusid veel mõned riigid (Kuuba, Albaania, Mongoolia, Vietnam, DDR). VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) o 1955 o Loodi vastuhakuks Lääne-Saksamaa saamisele NATO liikmeks o NSVL üritas ise ebaõnnestunult NATU liikmeks saada, kuigi NATO loodi NSVL eest kaitseks. o Liikmed (Pmst sama mis VMN’i oma.) Albaania, Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Ungari, Poola, NSVL, Rumeenia, DDR. 6. Saksamaa olukord II MS järel
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL
Külma sõja aegsed kriisid Suessi kriis: 1952.a. oli Egiptuses kukutatud lääneriikide-meelne kuningas ja võimule tulid ohvitserid kes alustasid sotsialismi araabia mudeli ülesehitamist. Tulenevalt sellest hakkas Egiptus lähenema ka NSVL-le ja teistele sotsialistlikele riikidele, saades sealt majanduslikku ja sõjalist abi. See omakorda teravdas suhteid lääneriikidega, mis tipnesid Suurbritannia ja Prantsuse kontrolli all olnud Suessi kanali natsionaliseerimisega Egiptuse poolt. Kasutades araabia riikide vaenu Iisraeliga, leppisid Suurbritannia ja Prantsusmaa juutidega kokku ühise Egiptuse vastase agressiooni. Kasutades ajendina Iisraeli rünnakut Egiptuse vastu, viisid inglased / prantslased oma väed sisse Põhja-Egiptusesse. See kolmikagressioon leidis aga maailmas väga teravat vastukaja; enamik maailma riike mõistis agressiooni hukka. Lisaks lääneriikide prestiizi langemisele tõstis see NSVL mõju antud piirkonnas ning ähvardas tulevikus kommunismi mõju ve
turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude juhtkonnale eriti ohtlik. Ülestõusu Prahas ei toimunud (erinevalt Ungarist 1956. aastal).Sotsialismileer kartis sealsete sündmused ülekandumist teistesse sotsialistlikesse riikidesse ja seetõttu tungis NSV Liit VLO vägedega 21.augustil 1968 Tšehhoslovakkiasse ja surus ülestõusu maha. Operatsioonis osales 4600 tanki ja 500 000 sõdurit, hukkus umbes 120 inimest). Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ning lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi. Dubček vangistati ja asendati Gustav Husakiga. 1968 – Brežnevi doktriin Brežnevi doktriin oli Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Praha kevadest 1968. aasta augustis kuni 1989. aastani. (Kadus usk ja lootus inimnäolise sotsialismi võimalikkusest) Vietnami sõda 1964-1973 Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17
annaabi.ee 
