Vietnami sõda (3)

Vietnami sõda
Sisukord
· Sissejuhatus
· Osapooled
· Vietnami DV teke
· Indo-Hiina sõda
· Vietnami sõda
· Sõjavastane kriitika
· Vietnamiseerimine
· Pariisi rahuleping
· Sõja lõpupool
· Tagajärjed
· Orange agent
· Sõja kaotuse põhjused
· Ronald Reagani arvamus
· My Lai veresaun
· Ho Chi Minhi rada
· Faktid
· Sõduritest
· Memoriaalid
Sissejuhatus
· 1959-1973
· Vietnamis toimunud
sõjategevus mille
tulemusena vabanes
Vietnam USA
kolonialistidest ja rajati
Vietnami Sotsialistlik
Vabariik.
· Teisisõnu teine indohiina
sõda.
Osapooled
· Anti-Kommunistlikud väed:
· Lõuna Vietnam, USA,Lõuna
Korea, Austraalia, Filipiinid, Uus-
meremaa, Khmeeride vabariik,
Tai, Laose kuningriik
· Kommunistlikud väed:
· Põhja Vietnam, Viet Kong,
Punased Khmeerid, Laos, Hiina,
Nõukogude liit, Põhja Korea
Vietnami DV teke
· Vietnamis tegutsenud · 1954. aastaks oli
kommunistlikud Prantsusmaa sõja
partisanid tõrjusid kaotanud ja Vietnami
1945.aasta suveks
jaapanlased Põhja-
edasist saatust
Vietnamist välja ja hakkasid otsustama
kuulutasid seal välja suurriigid
Vietnami Demokraatliku (Prantsusmaa,
Vabariigi, alustades Suurbritannia, USA,
sotsialistliku ühiskonna NSVL ja Hiina RV).
ülesehitamist.
· Vaatamata saavutatud
rahuleppele ei nõustunud
Vietnami DV riigi
jagamisega ja toetas
kommunistlike
partisanide sõjategevust
Lõuna-Vietnamis.
· See omakorda viis USA
kohaloleku
suurenemiseni: kartus, et
kommunism levib riigist
riiki edasi, kui õigel ajal
sellele piiri ei pane.
Indo-Hiina sõda
· 2. septembril 1945
kuulutas vietnami
kommunistide liider Ho
Chi Minh (Vietminh)
välja Vietnami
Demokraatliku
Vabariigi.
· Prantsusmaa seda riiki
ei tunnustanud, järgnes
Indo-Hiina sõda 1946-
1954: Dien-bien-phu
lahing.
· kaotasid prantslased.
· Indo-Hiina sõja
tulemusena jagati
Vietnam kaheks
mööda 17. paralleeli:
· Põhja-Vietnam ehk
Vietnami Demokraatlik
Vabariik, pealinn
Hanoi ­ kommunistlik
ehk sotsialistlik
· Lõuna-Vietnam ehk
Vietnami Vabariik,
pealinn Saigon ­
kapitalistlik
Vietnami sõda
· Vietnami kodusõda
hakkas muutuma
Vietnami-USA sõjaks.
· Tõukeks sai 1964
Tonkingi lahe intsident.
· Johnson(USA president)
väitis, et USA laeva oli
tulistatud.
· USA Kongress võttis
vastu otsuse, millega
lubati presidendil
rakendada Indo-Hiinas
USA sõjaväeüksusi.
· Hiljem on jõutud
järeldusele, et 4. augusti
rünnakut ei toimunudki.
· 2. augusti rünnakute
kohta on erinevaid
arvamusi selles osas,
kas need olid USA
provotseeritud või mitte.
· On ka väidetud, et USA
president käskis ise oma
laevu tulistada, et
Kongressilt suuremaid
volitusi saada.
Sõjavastane kriitika
· USA käsi hakkas
siduma sõjavastase
kriitika suurenemine
kodumaal ja maailmas
tervikuna.
· 1960-ndate lõpust
kasvas kogu maailmas
vasakpoolsus, esile
kerkised vägivallatust
pooldavad hipid.
Vietnamiseerimine
· Suured kaotused
suurendasid
sõjatüdimust. Seetõttu
üritasid ameeriklased
sõda nn. vietnamiseerida:
· Hakati oma
regulaarvägesid välja
viima, suurendati sõjalist
toetust Lõuna-Vietnamile
ja üritati kommunistidega
sõdida n.ö. võõraste
kätega.
Pariisi rahuleping
· Nixoni julgeolekunõuniku
Henry Kissinger ja
Vietnami diplomaadi Le
Duc Tho vahel jõutakse
Pariisis 1973 uue
rahulepingu sõlmimiseni.
· sõjategevus puhkes varsti
uue hooga.
· 27. aprillil 1975 algas
ameeriklaste ja tema
liitlaste põgenemine
Saigonist.
· Saigon kapituleerus
tingimusteta 30. aprillil
1975.
Sõja lõpupool
· Peale ameeriklaste
lahkumist läks Lõuna-
Vietnam kiiresti
kommunistide võimu
alla.
· 1976 loodi ühtne
Vietnami Sotsialistlik
Vabariik, kus võimule
said kommunistid.
· Vietnami sõjas sai
surma 47 000 ­ 56 000
ameeriklast. Haavata
sai 305 000 meest.
· Vietnami sõja mõjul
toimusid kodusõjad
ka Vietnami
naaberriikides.
Needki lõppesid
kommunistide
võiduga.
· 1975 võttis kursi
sotsialismile Laos.
· 1975 võitsid
kommunistid (nn.
punased khmerid)
kodusõja ka
Kambodzas.
· Punaseid khmere juhtis
Pol Poth, kes saatis
surma miljoneid oma
kaasmaalasi, enne kui
1979 vietnamlased ta
kukutasid.
· 1979 tekkis tüli Hiina ja
Vietnami vahel, toimusid
relvaintsidendid piiril.
· See oli enneolematu
sündmus ­ sotsialistlikud
riigid omavahel sõjas.
Punaste khmeride liider Pol Pot
Tagajärjed
· Vietnami sõda oli USA
suurim tagasilöök
Külma sõja jooksul:
kommunismi levikut ei
suudetud takistada.
· Kaasnes USA maine
langus maailmas.
· NSV Liidu mõju
suurenes
arengumaades
Vietnami sõdur
· Vietnami sõda oli
erakordselt julm.
· USA heitis pomme
rohkem kui Teises
maailmasõjas (7 milj.
tonni).
· Kasutati napalmi,
keemiarelva. Kaasnes
massiline tsiviilelanike
hukkumine.
"Orange agent"
· Vietnami sõja ajal
lennutati umbes 77
miljonit liitrit mürgist
tõrjevahendit Lõuna-
Vietnami kohale
· Eesmärk oli vähendada
dzungli tihedust.
· Tagajärg-400000
surnud või puudega
inimest, umbes pool
miljonit puudega sündi.
Sõja kaotuse põhjused
· USA ei soovinud
laiendada sõda Laosesse
ja Kambodzasse, mille
kaudu toimus Lõuna-
Vietnami sisside peamine
varustamine (Ho Chi
Minhi rada).
· Ei osatud võidelda
sissisõjas, kus puudus
kindel rindejoon.
Looduslikud tingimused
olid väga rasked.
· Samal ajal tuli tegeleda
sõjategevusega ja Lõuna-
Vietnami riikluse
ülesehitamisega.
· Põhja-Vietnamil oli suur
arvuline ülekaal.
· Põhja-Vietnam ei olnud
huvitatud kompromissist.
· USA-l puudusid suuremad
liitlased ja kardeti Hiina
sekkumist.
Ronald Reagani arvamus
· Vietnami sõda oli Ronald
Reagani arvates ainult üks
sündmus vabaduse ja
totalitaarse riigikorra
vahelisest järjepidevast
võitlusest.
· Vietnami sõja tragöödia ei
seisnenud Reagani meelest
mitte ameeriklaste
osalemises, vaid faktis, et
USA lasi kommunistidel
võita.
My Lai veresaun
· 16. märts 1968
· 300-500 relvastamata lõuna
vietnamlase massimõrv,
sealhulgas naised ja lapsed.
· Massimõrva korraldamises
süüdi mõistetud William
Calley kandis vaid 3 aastat
oma eluaegsest karistusest.
Ho Chi Minhi rada
· Ho Chi Minhi rada oli
maantee, mida mööda
toimetati Vietnami sõja
ajal kommunistliku Põhja
vägedele sõjamoona
vaatamata selle pidevale
ründamisele Lõuna ja
USA vägede poolt.
· Osaliselt kulges rada ka
läbi Laose, kuhu USA
heitis 2 miljonit tonni
pomme, püüdes
ebaõnnestunult neid radu
läbimatuteks muuta.
· Mööda Ho Chi Minhi rada veeti ratastega
näiteks riisi.
Faktid
· Sõjas hukkus 2 miljonit
vietnamlast.
· USA lennukid viskasid
riiki üle 7 miljoni tonni
pomme.
· Ameeriklasi hukkus
sõjas ligi 59 000.
· Vietnami sõda on USA
ajaloo suuruselt 3. sõda.
Sõduritest
· keskmine vanus oli 19
aastat.
· Loodi sõja ajal enda
sõnavara
· Koju ei tulnud sõdurid
ühel ajal, tavaliselt
tuldi iseseisvalt.
Vietnami veteranide
memoriaalid
· 75 meetri pikkune
graniidist sein
Washingtonis, kuhu
oli kirjutatud
hukkunute nimed
· Pronksist kolme
sõduri kujud
· Vietnami naiste
memoriaal
Kasutatud materjal
· http://www.wikipedia.org
· http://blackle.com
· http://www.google.ee