Vietnami sõda (0)

Vietnami sõda
I etapp
· Indo-Hiina sõda 1946-1954
· 2. septembril 1945 kuulutas vietnami
kommunistide liider Ho Chi Minh välja
Vietnami Demokraatliku Vabariigi
· Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud
Indo-Hiina sõda 1946-1954
· Dien-bien-phu lahing (1954)
· Prantslased kaotasid
· Vietnam jagati kaheks
· Põhja-Vietnam pealinn Hanoi
kommunistlik
· Lõuna-Vietnam pealinn Saigon ­
kapitalistlik
USA sekkumine
· suurriigid otsustasid korraldada vabad
valimised, et riik ühendatakse taas (1956)
· see ei teostunud
· Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel
sõdimiseks enam jõudu
· neid hakkasid üha enam asendama
ameeriklased
Langevarjud varustusega ameerika
sõduritle.
USA väed toetusid lahingutegevuses paljuski
helikopteritele
II etapp
· Vietnami kodusõda hakkas muutuma
Vietnami-USA sõjaks
· USA sekkumise ajendiks oli Tonkingi lahe
intsident
· 2. ja 4. augustil toimusid seal väidetavalt
kaks Põhja-Vietnami aluste rünnakut USA
aluste vastu
2. ja 4. augusti rünnakud
· Hiljem selgus, et 4. augusti rünnakut ei
toimunudki
· 2. augusti rünnaku kohta on ka väidetud,
et USA president käskis ise oma laevu
tulistada
· USA väed sekkusid otseselt
kommunistidega peetavasse sõtta
· Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei
suutnud ameeriklased edu saavutada
· Suured kaotused suurendasid
sõjatüdimust
· 1965 - USA alustab Põhja-Vietnami
pommitamist,
· USA sõjaväelaste arv Vietnamis kasvanud
125,000ni
· 1966 - USA sõjavägi Vietnamis kasvab
400,000 meheni
· 1967 - Ameerika sõjaväelaste arv kasvab
500,000ni
· 1968 - My Lai veresaun, USA sõjaväelased
tapavad ühes Vietnami külas 347 tsiviilisikut,
kellest valdav enamus olid naised ja lapsed.
· Avalikuks tuleb My Lai veresaun
· 1969 aasta aprilliks on Vietnamis hukkunud
33,000 USA sõjaväelast
· Sama aasta 15. novembril leiab
Washingtonis aset suur rahu
demonstratsioon
· 1971 - Vietnamisse on jäänud ~325,000
USA sõjaväelast, USA hukkunute arv on
tõusnud 45,000ni
· 1971 - Lõuna-Vietnami väed tungivad
USA toetusel Laosesse
· 1973 - Pariisi Rahuleping, USA astub
sõjast välja
Sõjas osalesid
· Põhja-Vietnam - toetas NSV Liit ja kogu
kommunistlik blokk (sõjaline abi nõunikud,
sõdurid)
· Lõuna-Vietnam - toetasid USA ja tema
liitlased
· Vietnami sõda oli erakordselt julm
· USA heitis pomme rohkem kui Teises
maailmasõjas (7 milj. tonni).
· Kasutati napalmi ja teisi keemiarelvi
· Kaasnes massiline tsiviilelanike
hukkumine
· Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs
endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid
sõjaväkke minekust
· Vietnamlasi aitas visadus,
harjumuspärased looduslikud olud,
kuulekus Ho Chi Minhile
· Seetõttu üritasid ameeriklased sõda
vietnamiseerida
· hakkasid oma regulaarvägesid välja viima,
suurendasid sõjalist toetust Lõuna-
Vietnamile ja üritasid kommunistidega
sõdida n.ö. võõraste kätega
· 1973. aastal jõudsid sõdivad pooled küll
uue rahulepingu sõlmimiseni pariisis
· Aga sõjategevus puhkes varsti uue hooga
haavatud usa sõdur
USA sõdurid M60 automaatrelvadega
1966. aastal
III etapp
· Peale ameeriklaste lahkumist läks Lõuna-
Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla
· 1976 loodi ühtne Vietnami sotsalistlik
vabariik, kus võimule said kommunistid
· Vietnamis oli sõja kõrghetkel 549 000
väljaõppe saanud USA sõdurit
· Vietnami sõjas sai surma 50 000
ameeriklast.
· Haavata sai 305 000 ameeriklast
· Lõuna-Vietnam: 223,748 hukkunut ja
1,169,763 haavatut
· Lõuna-Korea: 4,407 hukkunut ja 17,060
haavatut
· Austraalia: 512 langenut ja 2,940 haavatut
· Uus Meremaa: 37 langenut ja 187
haavatut
· Tai: 351 hukkunut ja 1,358 haavatut
· Põhja-Vietnam : erinevatel andmetel
500,000 - 1,100,000 hukkunut ja
hinnanguliselt 600,000 haavatut
· Hiina RV: 1,100 langenut ja 4,200
haavatut
· NSV Liit: hukkus 13 sõjalist nõuandjat
· Tsiviilisikud: 4,000,000-5,000,000, ~12-
13% kohalikust elanikkonnast
· Vietnami sõja mõjul toimusid kodusõjad ka
Vietnami naaberriikides
· Needki lõppesid kommunistide võiduga
· 1975 võttis kursi sotsialismile Laos.
· 1975 võitsid kommunistid kodusõja ka
Kambodzas
Tüli hiina ja vietnami vahel
· 1979 tekkis tüli Hiina ja Vietnami vahel,
· toimusid relvaintsidendid piiril.
· See oli enneolematu sündmus ­
sotsialistlikud riigid omavahel sõjas
Miks sõda ebaõnnestus
· USA'l puudusid suuremad liitlased
· USA ei suutnud hävitada Põhja-Vietnamlaste
peamist varustusrada - Ho Chi Minh'i rada
mida korduvalt pommitati
· Põhja Vietnamlasi toetas NSV ja Hiina ja neil
oli suur sõjaline ülekaal
· Kohalik elanikkond toetas pigem Põhja-
Vietami, kui USAt
· USA sõjavägi ei osanud võidelda
sissisõjas, kus puudus kindel rindejoon.
· Lõuna-Vietnami sõjavägi loodi USA abil ja
selle eeskujul
· lisaks polnud USAl piisavalt kogemusi
sellises loodusvööndis võitlemiseks(~6
kuud kestev sajuperiood, dzungel ja mäed)
· USA puudus kindel strateegia, mida
soovitatks Vietnamis saavutada (nii
sõjaliselt kui poliitiliselt) ja kuidas selleni
jõuda
· Vietnami sõda oli USA suurim tagasilöök
Külma sõja jooksul
· NSVL ja Hiina RV mõju Kagu-Aasias
kasvas
· USA sõjalisele enesekindlusele anti tugev
löök
· Kaasnes USA maine langus maailmas
· NSV Liidu mõju suurenes arengumaades
· Eestlastest võttis Vietnami sõjast osa
kindral Aleksander Einseln 1965­1966 ja
1971­1972 USA vägede koosseisus