Vietnami sõda (0)

Pelgulinna Gümnaasium
Sjuzana Solonenkova
12 K klass
Vietnami sõda
Referaat
Tallinn, 2010
Vietnami sõda
Vietnami sõda toimus 1959 -1973. aastal. Vietnamis toimus sõjategevus , mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami.
Kaasates USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi jaguneb Vietnami sõda kolme etappi :
I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954
II etapp: Vietnami sõda 1964-1973
III etapp : 1979 aastal peetud lühike, kuid verine piiritüli Hiina ning Vietnami vahel.
1945 aasta algul, kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud ja endised kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud, kuulutasid vietnami kommunistid, ees otsas Ho Chi Minhhiga, välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud. Järgnes Indo-Hiina sõda.
Prantslased üritasid kuni 1954. aastani sundida Põhja-Vietnami alistuma, kuid vietnamlased viisid läbi väga eduka sõjalise operatsiooni, mille tulemusena piirati prantsuse väed ümber ja sunniti lahkuma . Pärast seda toimusid läbirääkimised, kus otsustati Vietnam kaheks jagada mööda 17. paralleeli. Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik ja Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik.
Pärast sõda oli Põhja-Vietnami olukord äärmiselt raske, riisi kasvatus oli madalseisus ning rohkem kui miljon vietnamlast elas näljas. Riigi juhtkond võttis suuna sotsialismi ülesehitamisele ning sidemete loomisele moskvaga.
Kahe Vietnami vahel oli puhkenud 1950. aastate lõpul sõda ning see hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks. USA sekkumise ajendiks oli väidetavalt kahe Põhja-Vietnami aluste rünnak USA aluste vastu. Samas on ka väidetud, et USA president käskis ise oma laevu tulistada, et Kongressilt suuremaid volitusi saada. Sõjas osalesid Põhja-Vietnam, keda toetas NSV Liit,Lõuna-Korea vietkongid (vabastus rinde pooldajaid ) ja kogu kommunistlik blokk, ja Lõuna-Vietnam, keda toetas USA ja tema liitlased. Põha-ja Lõuna-Vietnami vahelist sõda mõisteti kui sõda kommunismi ja natsiolismi vahel.
Ameeriklaste jaoks oli Lõuna-Vietnami tugi baasiks Kagu- Aasia Saigoni armee , kuhu USA pani suure panuse sõdurite relvastamisele ja väljaõppele. Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada. Selle põhjuseks oli eelkõige vastase partisanisõja taktika. 1963 aastal oli juba umbes pool lõuna Vietnami territooriumist kommunistide kontroolli all.
Aastail 1963-64 toimus Põhja-Vietnami pommitamine. Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Lõuna-ja Põhja-Vietnami lahutava piiri lähedusse loodi n.ö. surma tsoonid , kus tugeva toimeliste mürkainete abil hävitati metsad ja põllud, et takistada kommunistidele abi saamist Põhja-Vietnamist. Washingtonis arvati, et sellist ebavõrdset sõda oleks Honoi vastu täiesti mõistuse vastane jätkata, kuid Põhja-Vietnam jätkas siisgi. Üsna varsti kaotas USA lennuvägi oma üleoleku ning NSV Liit aitas Põhja-Vietami effektiivse õhutõrje süsteemi loomisel. Aastail 1964 – 1972 kaotasid ameeriklased rohkem kui 4000 lennukit.
Suured kaotused suurendasid sõjatüdimust. USA sõdurid hakkasid oma viha tsiviilelanike vastu välja elama. Pärast seda, kui sõja koledusi hakati näitama USA televisoonis, puhkes protestilaine. Noored mehed hakkasid keelduma sõjaväkke minemast. NSV Liidu ja Hiina tehniline ja sõjaline abi kommunistidele võimaldas neil USA rünnakutele vastu pidada mitu aastat.
Ameeriklased väsisid ning võimust võtsid sõjavastased protestid ja meeleavaldused. See sundis USA president Richard Nixonit otsima võimalusi, kuidas olukorrast välja tulla nii, et Ameerika prestiiž selle all võimalikult vähe kannataks. Nixon esitas kava, mis nägi ette Ameerika vägede järk-järgulist välja viimist, ning sõja „vietnamiseerimist” ehk sõja jätkamist n.ö. võõraste kätega.
1973. aastal jõudsid sõdivad pooled küll uue rahulepingu sõlmimiseni Pariisis: Nixoni julgeolekunõunik Henry Kissinger ja Vietnami diplomaat Le Duc Tho vahel. Relvarahu oli USA jaoks kõike muud kui auväärne . Vastavalt kokkuleppele, pidid ameeriklased Vietnamist 60 päeva jookul lahkuma. 1975. aastal olid Saigoni päevad loetud. Kevadel alustas Rahvuslik Avastus Rinne pealetungi pealinnale. 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik ning varsit oli kogu Lõuna-Vietnam kommunistide võimu all.
Vietnamis oli sõja kõrghetkel 549 000 väljaõppe saanud USA sõdurit . Sõjas sai surma (eri andmeil) 47 000 – 56 000 ameeriklast ning haavata 305 000 meest. Vietnami sõda oli USA suurim tagasilöök Külma sõja jooksul. NSV Liidu ja Hiina RV mõju Kagu-Aasias kasvas.